Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g 10/96 lk 11-13
  • Tarvita ravimeid targalt

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Tarvita ravimeid targalt
  • Ärgake! 1996
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Kasud ja riskid
  • Antibiootikumide head ja halvad küljed
  • Kas süstid on paremad kui tabletid?
  • Võltsitud ravimid
  • Vaesuse probleem
  • Kas sa tõesti vajad medikamente?
  • Kas sõda uimastitega on võimalik võita?
    Ärgake! 1999
  • Ravimite tarvitamine ja väärtarvitamine
    Ärgake! 2009
  • Kes tarbivad narkootikume?
    Ärgake! 2001
  • Ravimitega üle piiri
    Ärgake! 2009
Veel
Ärgake! 1996
g 10/96 lk 11-13

Tarvita ravimeid targalt

„ÄRGAKE!” NIGEERIA-KORRESPONDENDILT

ÜKS naine kaebas, et tal on peavalu ja vaevused kõhus. Arst vestles temaga lühidalt. Siis määras talle kolmepäevase süstide kuuri malaaria vastu, paratsetamooli peavalu peatamiseks, kaks arstimit, ravimaks võimalikku maohaavandit, rahusteid tema ärevuse vastu ja kõigele lisaks veel ühe multivitamiinide kuuri. Arve oli küll suur, kuid naine ei teinud sellest välja. Ta lahkus õnnelikuna, olles kindel, et ravimid lahendavad tema probleemid.

Sellised konsultatsioonid ei ole Lääne-Aafrikas sugugi tavatud. Ühes suures riigis tehtud uuringud näitasid, et tervishoiutöötajad rahvatervishoiukeskustes määravad ühe patsiendi kohta ühel visiidil keskmiselt 3,8 ravimit. Paljude inimeste meelest on hea arst tegelikult see, kes määrab suures koguses ravimeid.

Võib-olla on lääne-aafriklaste usalduslikkus arstimite vastu arusaadavam, kui vaatled, missugune oli seal varem inimeste tervislik seisund. Üle 40 aasta tagasi kirjutas kirjanik John Gunther varasematest aegadest: „See Orjarannik .. ei tapnud mitte ainult musti; see tappis ka valgeid ning on osa Aafrikast, mis on legendi järgi tuntud kui ’Valge mehe haud’. Sajandite vältel oli Guinea ranniku vaieldamatu kuningas moskiito. Kollapalavik, verikusesusega troopikapalavik ja malaaria olid selle kuninga valitud ning õelad relvad. Salakavalalt surmav lääneranniku kliima ei ole vaid kauge minevik, seda mäletavad veel paljud praegugi elavad inimesed. Üks paljude meelisanekdoote räägib ühest konsulaarametnikust, kes mitte just kaua aega tagasi määrati Nigeeriasse ja kes tundis huvi oma pensioni vastu. ’Pension?’ kordas tema ülemus asumaadeministeeriumist. ’Mu kallis sõber, mitte keegi, kes läheb Nigeeriasse, ei elagi nii kaua, et jääda pensionile.’ ”

Ajad on muutunud. Tänapäeval on olemas ravimid, mis ei võitle mitte ainult haigustega, mida levitavad moskiitod, vaid ka paljude teiste haigustega. Ainuüksi vaktsiinid on oluliselt vähendanud leetrite, läkaköha, teetanuse ja difteeria tekitatud surmajuhtumite arvu. Tänu vaktsiinidele on jagu saadud rõugetest. Ka lastehalvatus võib ehk varsti saada minevikuhaiguseks.

Pole siis ime, et paljudel aafriklastel on tänapäeval tugev usk arstimite väärtuslikkusesse. Loomulikult ei piirdu selline usk vaid Lääne-Aafrikaga. Ameerika Ühendriikides kirjutavad arstid igal aastal välja üle 55 miljardi retsepti. Prantsusmaal ostavad inimesed igal aastal keskmiselt 50 karpi pille. Jaapanis kulutab inimene aastas keskmiselt 400 USA dollarit medikamentidele.

Kasud ja riskid

Tänapäeva ravimid on inimkonda palju aidanud. Kui neid õigesti tarvitada, aitavad need kaasa heale tervisele, aga nende väärtarvitamisel võivad need kahju teha ning isegi tappa. Näiteks satub Ameerika Ühendriikides igal aastal arstimite ebasoodsa mõju tõttu umbes 300000 inimest haiglasse ja 18000 sureb.

Selleks et tarvitada ravimeid targalt, on tähtis aru saada, et sellega kaasneb alati risk. Iga ravim, isegi aspiriin, võib põhjustada tõsiseid kõrvalnähte. Tõenäosus, et kõrvalnähud tekivad, on suurem, kui sa tarvitad korraga mitut ravimit. Ka söök ja jook mõjutavad arstimi toimet sinu kehale ning võivad kas suurendada või vähendada selle mõju.

On ka teisi riske. Sul võib tekkida mõne arstimi suhtes allergiline reaktsioon. Kui sa ei võta ravimeid nii, nagu on ette kirjutatud — õige doos õige ajaperioodi jooksul —, siis need sind tõenäoliselt ei aita, vaid võivad isegi kahju tekitada. Sama tagajärg võib olla sellel, kui arst määrab sulle vale või mittevajaliku rohu. Risk saada kahjustatud on ka siis, kui võtad aegunud, mittestandartset või võltsitud ravimit.

Riski vähendamiseks peaksid sa igast ravimist, mida tarvitad, teadma võimalikult palju. Sa saad suurt kasu, kui tead järgnevaid tõsiasju.

Antibiootikumide head ja halvad küljed

Alates antibiootikumide kasutuselevõtust umbes 50 aastat tagasi on need päästnud miljonite inimeste elu. Need on alistanud selliseid kohutavaid haigusi nagu pidalitõbi, tuberkuloos, kopsupõletik, sarlakid ja süüfilis. Neil on võtmeroll ka teiste nakkuste ravis.

Ameerika Ühendriikide Tuftsi ülikooli arstiteaduskonna professor Dr Stuart Levy ütles: „[Antibiootikumid] on teinud meditsiinis revolutsiooni. Need on ainus jõud, mis on oluliselt muutnud meditsiini ajalugu.” Üks teine autoriteet meditsiini alal ütles: „Need on nurgakivi, millele on rajatud nüüdisaegne meditsiin.”

Kuid enne, kui sa kiirustad oma arsti juurde neid hankima, vaatle ka asja teist poolt. Kui antibiootikume kasutada vääralt, võivad need tekitada rohkem kahju kui kasu. Seda sellepärast, et antibiootikumid ründavad ja hävitavad baktereid kehas. Kuid nad ei hävita alati kõiki kahjulikke baktereid; mõningad bakteriliigid panevad rünnakule vastu. Need vastupanuvõimelised liigid mitte ainult ei jää ellu, vaid ka paljunevad ja kanduvad ühelt inimeselt teisele.

Näiteks oli penitsilliin kord väga efektiivne vahend nakkuste ravis. Nüüd, osaliselt sellepärast, et on üha rohkem vastupanuvõimelisi bakteriliike, turustavad ravimifirmad sadu penitsilliinisorte.

Mida saaksid teha, et vältida probleeme? Kui sa tõesti vajad antibiootikume, pöördu üksnes kvalifitseeritud arsti poole ja hangi need seaduslikust allikast. Ära nõua oma arstilt, et ta sulle kohe antibiootikume määraks — ta võib tahta, et tehtaks laboratoorsed uuringud, tegemaks kindlaks, kas määratav ravim on sinu haiguse puhul sobiv.

Samuti on vajalik, et võtaksid õige annuse õige ajaperioodi jooksul. Sa peaksid manustama kogu antibiootikumikuuri, isegi kui tunned end paremini enne selle lõppu.

Kas süstid on paremad kui tabletid?

„Ma tahan süsti!” Neid sõnu on kuulnud paljud tervishoiutöötajad arengumaades. Selline nõudmine põhineb arusaamal, et süstimisel satub medikament otse vereringesse ja sellel on võimsam raviefekt kui tablettidel või pillidel. Mõnedes maades on täiesti tavaline kohata turgudel isehakanud „süstiarste”.

Süstimisega kaasnevad aga riskid, mida pole tablettide ja pillide võtmisel. Kui nõel pole puhas, võib patsient nakatuda hepatiiti, teetanusse ja isegi AIDS-i. Määrdunud nõel võib põhjustada ka valulikke mädapaiseid. Oht on veelgi suurem, kui süsti teeb keegi kvalifitseerimata isik.

Kui sa tõesti vajad süsti, lase seda teha isikul, kes on selleks meditsiiniliselt kvalifitseeritud. Et end kaitsta, tee alati kindlaks, kas nii nõel kui süstal on steriilsed.

Võltsitud ravimid

Ülemaailmne farmaatsiatööstus on suuräri, mis vastavalt Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetele toob igal aastal sisse umbes 170 miljardit USA dollarit. Jultunud inimesed on agarad seda olukorda ära kasutama, tootes võltsitud ravimeid. Võltsitud arstimid näevad välja nagu ehtsad — nii nende sildid kui pakendid —, kuid nad on kasutud.

Kuigi võltsitud ravimeid on kõikjal, on need eriti levinud arengumaades, ja nende tarvitamisel on traagilised tagajärjed. Nigeerias suri 109 last neerukahjustuse tagajärjel pärast seda, kui nad olid sisse võtnud valuvaigistavat siirupit, mis sisaldas tööstuslahustit. Mehhikos kannatasid põletusohvrid ägeda nahainfektsiooni all, mille põhjustas oletatav ravim, mis sisaldas saepuru, kohvi ja muda. Hulk külaelanikke Myanmaris suri ilmselt võltsitud ravimite tõttu, mis ei võidelnud malaariapalaviku vastu. „Jälle on kõige rohkem ohus vaeseimad, kes vahel mõtlevad, et teevad head kaupa, kui ostavad ravimeid, mis näivad olevat tõhusad ja toodetud tunnustatud firma poolt,” teatab WHO.

Kuidas saad sina end kaitsta võltsitud arstimite eest? Tee oma ostud vaid usaldusväärsest kohast, näiteks haigla apteegist. Ära osta tänavakaubitsejate käest. Üks farmatseut Nigeeriast Benin Cityst hoiatab: „Tänavakaubitsejatele on ravimite müümine lihtsalt äri. Nad jagavad ravimeid, nagu need oleksid kommid või küpsised. Arstimid, millega nad kaubitsevad, on tihti aegunud või võltsitud. Need inimesed ei tea ravimitest, mida nad müüvad, mitte midagi.”

Vaesuse probleem

Inimese meditsiinilise ravi määrab tihti see, kui palju tal on raha. Et kokku hoida raha ja aega, võivad arengumaade inimesed arsti eirates minna otse apteeki, ostmaks endale ravimit, mida seaduse järgi saab väljastada vaid retsepti alusel. Kuna nad on kasutanud seda ravimit varem või seetõttu, et sõber on seda soovitanud, teavad nad ise, mida oma haiguse raviks tahavad. Kuid see, mida nad tahavad, ei pruugi olla see, mida nad vajavad.

Inimesed püüavad kokku hoida ka muul viisil. Arst laseb teha laboratoorsed uuringud ja määrab mingi ravimi. Patsient viib retsepti apteeki, kuid leiab seal, et hind on liiga kõrge. Siis, selle asemel et muretseda puudujääv raha, ostab see inimene tihti odavama ravimi või ostab talle määratud arstimist ainult osa.

Kas sa tõesti vajad medikamente?

Kui sa tõesti vajad ravimeid, siis tee kindlaks, missuguseid sa tarvitad. Ära häbene küsida oma arstilt või farmatseudilt teavet sulle määratud arstimite kohta. Sul on õigus seda saada. Lõppude lõpuks on see ju sinu keha, mis võib kannatada.

Kui sa ei võta oma ravimit õigesti, siis võib see sulle halvasti mõjuda. Sa pead teadma, kui palju võtta, millal võtta ja kui kaua võtta. Sa pead ka teadma, missugust toitu, jooki ja teisi ravimeid või tegevusi tuleks vältida sel ajal, kui võtad rohtu. Ning sa pead olema teadlik võimalikest kõrvalnähtudest ja sellest, mida teha, kui need ilmnevad.

Samuti pea meeles seda, et ravimid ei lahenda kõiki meditsiinilisi probleeme. Võib-olla ei vaja sa arstimeid üldse. Ajakiri „World Health”, mis on WHO väljaanne, teatas: „Tarvita ravimeid ainult siis, kui see on tõesti vajalik. Puhkus, hea toit ja rohke vedelikutarbimine on tihti piisav, et saavutada parem enesetunne.”

[Kast/pilt lk 12]

„Tuhat haigust nõuab tuhandet ravi,” kirjutas rooma poeet umbes 2000 aastat tagasi. Nüüdisajal oleks see poeet ehk kirjutanud: „Tuhat haigust nõuab tuhandet ravimit!” Tõesti, tundub, et pea igal haigusel, kas siis tõelisel või kujuteldaval, on oma ravim. Maailmapanga andmetel on üle maailma olemas umbes 100000 arstimi liiki, mis on valmistatud rohkem kui 5000 ainest.

[Kast/pilt lk 13]

Medikamentide arukas tarvitamine

1. Ära tarvita aegunud ravimeid.

2. Osta usaldusväärsest kohast. Ära osta tänavakaubitsejatelt.

3. Ole kindel, et saad instruktsioonidest aru ja järgid neid.

4. Ära tarvita teisele isikule määratud ravimeid.

5. Ära nõua kindlalt süste. Suu kaudu manustatavad ravimid mõjuvad tihti sama hästi.

6. Hoia ravimeid jahedas ja lastele kättesaamatus kohas.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga