Kuidas ahnus meid puudutab?
AHNUS rikub miljonite inimeste elu. See röövib ahnitsejatelt nende inimliku palge ning toob valu ja vaeva nende ohvritele. Tõenäoliselt võid omalgi nahal ahnuse tagajärgi kogeda. Isegi selline asi nagu harilik poevargus teeb kaubad sulle kallimaks. Kui su palk on madal ning kõik eluks hädatarvilik pole taskukohane, oled arvatavasti kellegi teise ahnuse ohver.
Nälg ja surm
Ahned rahvushuvid on takistuseks valitsuste ponnistustele vaeseid tõhusalt aidata. Juba 1952. aastal ütles teadlane ning toitlustusekspert Sir John Boyd Orr: „Valitsused on küll valmis ühendama inimjõude ning ressursse ülemaailmse sõja pidamiseks, kuid ühiselt nälga ja vaesust maailmast välja juurima pole suurvõimud valmis.” (Anne Buchanan, „Food Poverty & Power”.)
Mingil määral abi muidugi antakse. Kuid milline on elu oma tõelisuses nende jaoks, kes moodustavad maailma elanikkonna vaese ja hüljatud enamiku? Üks hiljutine aruanne nendib, et vaatamata toiduainete toodangu kasvule mõningates piirkondades, „kummitab lõviosa maailma vaeseid ikka nälg ja alatoitumus. [—] Üks viiendik [rohkem kui miljard] maailma elanikest on iga päev näljas”. Veel öeldakse aruandes: „Peale selle kannatab 2 miljardit inimest ’varjatud nälga’ .. [toitainete] vaeguse tõttu, mis võib põhjustada raskeid tervisehäireid.” („Developed to Death—Rethinking Third World Development”.) Kas pole ülimalt tähelepanuväärsed arvud!
Orjus
Allilma bossid täidavad taskuid oma ohvrite ning üldsuse kulul. Uimastid, vägivald, prostitutsioon ning majanduslik ekspluateerimine orjastavad miljoneid inimesi. Peale selle täheldab Gordon Thomas oma raamatus „Enslaved”: „Orjusevastase ühingu [Anti-Slavery Society] andmeil on maailmas arvatavalt 200 miljonit orja. Neist ligikaudu 100 miljonit on lapsed.” Mis on selle peamine põhjus? Eelmainitud raamat selgitab: „Tung orjastada jääb alati inimloomuse pahupooleks. [——] [Orjus on] himude, ahnuse ja võimuiha sünnitis.”
Võimumehed riisuvad nõrku ja kaitsetuid ning tapavad paljusid. „Kahest miljonist indiaanlasest, kes elasid Brasiilias siis, kui valged esmakordselt sinna saabusid, on nüüd elus veel ehk kakssada tuhat.” („The Naked Savage”.) Miks? Olulisim põhjus on ahnus.
Kasvav lõhe rikaste ja vaeste vahel
Ajaleht „The New York Times” tsiteeris ÜRO Arenguprogrammi administraatorit James Gustave Spethi, kelle väitel on „esile kerkinud ülemaailmne eliitklass, kes .. kogub enesele ohtrasti vara ja võimu, samal ajal kui üle poole inimkonnast on puupaljas”. Selle ohtliku lõhe rikaste ja vaeste vahel teevad veelgi ilmsemaks tema sõnad: „Praeguseni on rohkem kui poolte maakera elanike — rohkem kui 3 miljardi inimese — sissetulek vähem kui 2 [USA] dollarit päevas.” Ta lisas: „Selle kaheks klassiks kihistunud maailma vaeses osapooles sünnitab see lootusetust, viha ja frustratsiooni.”
Lootusetust süvendab veelgi asjaolu, et paljud haljale oksale jõudnud ei paista tundvat vähimatki hingepiina ega ole neil kaastundmust vaesuses virelevate ja nälgivate rahvahulkade armetu olukorra vastu.
Ahnuse ohvreid on kõikjal. Vaata kasvõi nõutust, mis peegeldub Bosnia, Ruanda või Libeeria võimuvõitluses jalgu jäänud põgenike silmist. Vaata alistumust, mis kumab kesk maailma küllust nälgivate inimeste palgel. Mis on kõige selle taga? Ahnus ühel või teisel kujul!
Kuidas võid sa tulla toime ja püsida elus vaenulikus keskkonnas, kus sind ümbritsevad niisugused ahned kiskjad? See küsimus võetakse vaatluse alla kahes järgmises artiklis.