Köögis võib olla lõbus
„ÄRA topi oma nina kööki!” Küllap on see manitsus tuttav paljudele tühja kõhuga lastele, kes on üritanud enne õiget söögiaega midagi suhu pista. Kuid selle asemel et lapsi köögist eemal hoida, on lapsevanematel hoopis põhjust neid sinna kutsuda. Miks siis? Kuna köök on õigupoolest paeluv õpperuum.
Köök on paik, kus lapsed võivad arendada loovust ja oskust lahendada probleeme; paik, kus nad võivad õppida teenima teisi ning tegema meeskonnatööd; paik, kus võivad sundimatult aset leida tähendusrikkad ja südamlikud jutuajamised; paik, kus võib märkamatult juurutada kindlaid väärtushinnanguid. Tõepoolest, iga köögi kraami täis kappides, sahtlites ja riiulitel on peidus hulgaliselt väärtuslikke õppetunde, mis kõik lausa ootavad toiduvalmistamise käigus päevavalgele tulekut.
Miks kasutada praegusel tehnoloogia- ja infoajastul kööki laste õpperuumina? Põhjus pole milleski muus kui ajas. Paljud vanemad mõistavad, et mitte miski pole väärtuslikum kui aeg, mis lastega koos veedetakse — ja mida rohkem, seda parem!a Küsimus on vaid selles, kust seda leida. Mõned autoriteedid kutsuvad vanemaid vaatama igapäevastele kodutöödele kui võimalusele koos lastega tegutseda ning neid õpetada. See on kooskõlas käsuga, mille Jumal andis muistse iisraeli lapsevanematele: „Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 6:6, 7).
Kuna me nagunii peame iga päev mingi aja köögis veetma, näib see ilmselgelt olevat sobilik paik perekondlikuks ühistegevuseks. Ning erinevalt väljasõitudest, mis peavad sageli oma järge ootama, kuni me nende jaoks aega, energiat ja raha leiame, ei saa kõhu täitmist teps mitte edasi lükata. Pealegi tõmbab köök juba iseenesest lapsi ligi. Ning kus mujal võivad nad siis veel õppida noaga ettevaatlikult ümber käima ja teisi köögiriistu käsitsema? Siin võib meeldivast tegevusest haaratud lastel olla lubatud isegi pisike korralagedus! Ent mida õpetlikku köök siis pakub?
Köök kui õpperuum
Seitseteist aastat väikestele lastele toiduvalmistamist õpetanud Louise Smith, keda tema nelja-aastased kasvandikud tunnevad Piparkoogitädina, täheldas oma kogemuste põhjal: „Toit on suurepärane õppevahend, kuna see on midagi, mida kõik lapsed oma mõistusega haarata suudavad. Nende haistmis-, maitsmis- ja kompimismeeled on noores eas niivõrd ergud, et nad elavad tegevusse läbinisti sisse. Ning toidu abil saab õpetada foneetikat, matemaatikat ja ka oskust probleeme lahendada.” Valamine, tampimine, koorimine, sõelumine, segamine ja rullimine aitavad arendada laste käeosavust ning silma ja käe koordinatsiooni. Sorteerimine (rosinate ja pähklite asetamine eri hunnikusse) ning järjestamine (mõõdutopside järjestikku üksteise sisse ladumine) õpetavad mõisteid, mis rajavad aluse matemaatika õppimisele. Retsepti järgimine on ülesanne, mis nõuab numbrite, mõõtude ja aja tundmist ning loogika ja keeleoskuse kasutamist. Ja köögi keerukasse ning ohtuderikkasse maailma ei saa julgelt astuda ilma mõningaste teadmisteta ohutusnõuete, vastutustunde, organiseerituse ja meeskonnatöö kohta.
Samavõrra tähtis on ka asjaolu, et nõnda omandab laps väärtusliku söögivalmistamisoskuse. Pole sugugi ebaharilik, et lapsed, kes algul vanemaid köögis aitavad, on teismeikka jõudes suutelised juba terve lõuna- või õhtusöögi ise valmistama. Millisel askeldustest hõivatud lapsevanemal poleks selle üle aeg-ajalt hea meel? Peale selle aitab toiduvalmistamine arendada noortes enesekindlust ja iseseisvust — omadusi, millest neil on kasu hiljem täiskasvanukohuseid täites, olgu abieluinimese või vallalisena. (Võrdle 1. Timoteosele 6:6.)
Lee, kes abiellus alles siis, kui oli pisut üle 30, meenutab: „Ema hakkas mulle lihtsamaid köögitöid õpetama, kui olin umbes kuuene. Algul huvitas mind eelkõige küpsiste, kookide ja muude maiustuste tegemine. Ent kui olin üheksane, oskasin planeerida ja valmistada meie perele juba terve lõunasöögi, ning ma tegin seda korrapäraselt. Hiljem, vallalise täiskasvanuna, leidsin, et oskus mitmesuguseid majapidamistöid teha, kaasa arvatud oskus toitu valmistada, teeb elu lihtsamaks. Ning kindlasti võin öelda, et see on nüüd andnud oma osa minu abielu edukusele.”
Toiduvalmistamine on lõbu!
Kuidas võib vanem leida aega, et lapsi köögis õpetada? Üks ema soovitab planeerida aja, mil teid võimalikult vähem segatakse. Kui sul on mitu last, on algul ehk hea tegelda ühe lapsega korraga. Selleks vali aeg, mil teised lapsed teevad lõunauinakut või on koolis. Planeeri toiduvalmistamiseks rohkem aega kui siis, kui teeksid seda üksi. Ning ole valmis köögis toimetamisest lõbu tundma!
Esimeseks õppetunniks võiksid lasta lapsel valida välja midagi, mis talle väga maitseb. See võiks olla mõne lihtsa toidu retsept, mille puhul tulemused on kiired tulema. Pea silmas, et selle valmistamise juures oleks ka töid, millega laps edukalt toime tuleb. Et laps ei muutuks püsimatuks ega tüdiks, võid lasta tal mõned vajalikud koostisained ja köögiriistad eelnevalt välja otsida. Võid koguni mõned ained ise osaliselt ette valmistada, et õppetund poleks liiga pikk ega igav.
Loe retsept koos lapsega läbi ja näita, kuidas iga tööd teha. Anna lapsele köögis oma töökoht — näiteks mõni sahtel paari kausi ja köögiriistaga — ning ka põll. Selle asemel et lasta poisil kanda naistepõlle, võiksid muretseda talle sellise põlle, nagu on meeskokkadel. Kohe algusest peale rõhuta ohutusnõuetest kinnipidamise tähtsust ning kehtesta köögis mõistlikud reeglid. (Vaata kasti „Esimene õppetund — ohutusnõuded” leheküljel 18.)
Mis kõige tähtsam, püüa teha asi lõbusaks. Ära lase lapsel sinu toimetamist lihtsalt pealt vaadata; las ta peseb käed ning võtab ise toiduvalmistamisest agaralt osa. Anna talle võimalus avastada, katsetada ja pärida. Ning ära muretse, kui roog just kõige paremini välja ei kuku. Kui laps on selle ise valmistanud, sööb ta seda tõenäoliselt ikkagi!
Perekondlik ühtekuuluvus
Kahtlemata suurim tulu, mis tõuseb ühistest köögitoimetustest, on seotud perekondliku ühtsuse ning väärtushinnangutega. Oled ehk tähele pannud, et tänapäeval ajab mõnes peres iga pereliige usinalt omi asju ilma teistega suuremat suhtlemata. Taolisel juhul võib kodust saada lihtsalt vahejaam, tankla. Ent perekond, kes valmistab koos toitu, tõenäolisemalt ka sööb koos ning koristab koos. Need toimetused annavad pereliikmetele pidevalt võimalusi vestelda, seltsida, üksteisega läbi käia. „Köögis kraanikausi juures sain oma poegadega vahel just kõige mõnusamalt juttu ajada,” meenutab üks ema. Ning Hermann, kristlik isa, lisab: „Ajasime mitu aastat meelega ilma nõudepesumasinata läbi, nii et nõusid tuli pesta ja kuivatada käsitsi. Tegime poegadele kordamööda ülesandeks kuivatada. See oli parim aeg vabalt suhtlemiseks.”
Tõepoolest, lastega koos köögis veedetud aeg — nädalast nädalasse, aastast aastasse — annab aluse vaimsete väärtuste ja jumalakartlike omaduste arendamisele. Taolistel sundimatutel ühishetkedel leiavad vanema ja lapse vahel otsekui iseenesest aset avameelsed jutuajamised ning vanemlik eeskuju võib pisitasa lapse südant puudutada. Seesugune õpetus võib lapsele terveks eluks kasu tuua, nagu Õpetussõnad 22:6 ütleb: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!”
Niisiis, kui sina lapsevanemana otsid võimalusi oma lastega rohkem koos aega veeta, miks mitte kutsuda neid appi koogi või isegi terve lõunasöögi valmistamisel? Võid leida, et koos lastega köögis töötamine aitab neid nii toita kui kasvatada.
[Allmärkus]
a Selle teema arutelu võid leida artiklist „Täisväärtuslik ühistegevus — pisut aega korraga”, „Ärgake!”, 22. mai 1993, lk. 16—17 (inglise keeles).
[Kast lk 18]
Esimene õppetund — ohutusnõuded
Järgi ohutusnõudeid
• Selgita tõsisel, kuid mitte hirmutaval moel, milliseid ohte kätkeb köögis töötamine, just nõnda nagu sa seletaksid, millised ohud varitsevad tiheda liiklusega tänaval. Anna ise head eeskuju.
• Hoolitse selle eest, et keegi täiskasvanu vaataks laste järele alati, kui nad köögis töötavad. Ära luba lapsel kasutada ühtegi riista ega seadeldist, iseäranis elektriseadet, enne kui ta oskab sellega ohutult ümber käia.
• Hoia köögis korda. Pühi otsemaid ära kõik, mis on maha läinud, ning ära lase asjadel kunagi kuhjuda. Lemmikloomad ja kõik kõrvaline tuleks söögivalmistamise ajal köögist eemal hoida.
Kaitse oma sõrmi
• Elektrimiksrit ja köögikombaini tuleks kasutada ainult täiskasvanu järelvalvel. Lülita masin kindlasti välja ning tõmba pistik pesast, enne kui laps paneb mõne riista selle kaussi.
• Hoia noad teravad, kuna nüri noaga peab kõvemini vajutama ning seepärast võib see ka kergemini libastuda.
• Lase lapsel õppida noa kasutamist järgmiste sammude haaval: las laps 1) võtab noa käepidemest kinni, 2) asetab noa toiduainele, 3) paneb teise käe noaseljale ning 4) vajutab ja lõikab.
• Kasuta lõikelauda. Et köögivili veerlema ei hakkaks, kui laps seda lõigata üritab, lõika see kõigepealt pooleks ning pane lõikepinnaga vastu lõikelauda.
Väldi põletusi
• Lülita pliit ja ahi alati vooluvõrgust välja, kui neid ei kasutata. Hoia rätikud, kokaraamatud ja pajalapid pliidist kaugemal.
• Aseta pannide käepidemed pliidi keskkoha suunas, et neid kogemata ei müksataks ja midagi maha ei läheks.
• Kui lased lapsel pliidi juures tegutseda, hoolitse selle eest, et ta seisaks tugeval ja kindlal pinnal.
• Ära võta kuuma nõud kätte, ilma et teaksid, kuhu sa selle käest paned. Ütle kindlasti ka teistele köögisviibijatele, et sul on kuum nõu käes, iseäranis kui sul tuleb nende selja tagant läbi minna.