Maapealse elu lõputu mitmekesisus — kuidas see tekkis siia?

SENINI teadlastelt nime saanud rohkem kui 1,5 miljonist loomaliigist on putukaid umbes miljon. Kõigi teadaolevate putukate loetlemiseks kuluks 6000 entsüklopeedialehekülge! Kust need olendid pärit on? Milleks selline lõputu mitmekesisus? Kas see on pimeda juhuse tagajärg, kus loodusel on olnud miljoneid kordi „õnne”? Või on tegemist kavandamisega?

Rääkigem kõigepealt lühidalt ka muu eluslooduse mitmekesisusest meie planeedil.

Hämmastavad linnud

Mida öelda rohkem kui 9000 imeliselt kavandatud linnuliigi kohta? Mõned koolibrid on sama tillukesed nagu suured mesilased, ometigi lendavad nad väledamalt ja graatsilisemalt kui enamik moodsaid helikoptereid. Teised linnud rändavad igal aastal tuhandeid kilomeetreid, nagu näiteks randtiir, kelle iga ränne on koguni 35000 kilomeetri pikkune. Tal pole ei arvutit ega navigatsiooniseadmeid, ent ta saabub eksimatult oma sihtkohta. Kas see kaasasündinud võime on olemas tänu juhusele või kavandamisele?

Taimede kütkestav mitmekesisus

Lisaks valitseb tohutu mitmekesisus ja ilu ka taimemaailmas — rohkem kui 350000 taimeliigi seas. Ligikaudu 250000 neist kannavad õisi! Maapealse elu suurimad esindajad — gigantsed sekvoiapuud — on taimed.

Kui palju erinevaid lilli kasvab sul aias või lähiümbruses? Tekitab hämmastust, kui ilusad, sümmeetrilised ja tihti ka aroomikad on need lilled alates kõige pisematest kõrbelilledest, härjasilmadest või tulikatest kuni tohutu mitmekesiste orhideedeni. Taas esitame küsimuse: „Kuidas nad olemasollu tulid? Kas tänu juhusele või kavandamisele?”

Elusorganismidest kihavad ookeanid

Ja mida võiks öelda maailma jõgedest, järvedest ja ookeanidest leitud eluvormide kohta? Teadlaste sõnul teatakse umbes 8400 mageveekala ning ligikaudu 13300 merekala liiki. Väikseim neist on India ookeanist leitud mudil. Ta on kõigest ühe sentimeetri pikkune. Suurim kaladest on vaalhai, kes võib olla koguni 18 meetrit pikk. Need liikide kohta toodud arvud ei hõlma selgrootuid ega ka veel avastamata liike!

Uskumatult keerukas aju

Uskumatult keerukas on eelkõige inimese aju — selles on vähemalt kümme miljardit neuronit, millest igaühel on umbes 1000 sünapsi ehk kontaktikaudset seost teiste närvirakkudega. Neuroloog dr. Richard Restak ütleb ajutegevust käsitlevas raamatus: „Ühenduste koguarv aju närvisüsteemi ääretult suures võrgustikus on tõepoolest astronoomiline.” („The Brain”.) Ta lisab: „Ajus võib olla kümme kuni sada triljonit sünapsi.” Seejärel esitab ta asjakohase küsimuse: „Kuidas võis üldse selline organ nagu aju, milles on kümme kuni sada miljardit rakku, areneda ühestainsast munarakust?” Kas aju on mitteisikulise looduse sattumuste ja õnnestumiste tagajärg? Kas selle kõige taga pole mitte mõistuslik kavandamine?

Tõepoolest, kust on pärit see elusorganismide näiliselt lõputu mitmekesisus ja kavandatus? Kas sulle on õpetatud, et see kõik on pelgalt juhuse ehk katse-eksimuse ehk pimeda evolutsioonilise loterii umbropsu toimimise tagajärg? Siis loe edasi ning tutvu küsimustega, mida teadlased on täiesti ausalt tõstatanud kogu bioloogiateaduse alustoeks nimetatud evolutsiooniteooria kohta.

[Joonis lk 4]

Kui lihtsa kaameragi jaoks läheb tarvis kavandajat, mida siis veel öelda inimese silma kohta, mis on kaugelt keerukam

Läätsepiirkond

(Suurendatult)

Vesineste

Pupill

Sarvkest

Vikerkest

Ripskeha

Lääts

Kogu silm

Klaaskehaneste

Nägemisnärv

Võrkkest

Soonkest

Kõvakest