Vaatleme maailma
Paavst kinnitab taas evolutsiooni õigsust
Paavst Johannes Paulus II avaldas hiljuti inimese evolutsiooni puudutava kirja, kus ta mainib, et sõltumatute uurimuste „koondtulemused” on „märkimisväärne argument [evolutsiooni]teooria kasuks”. Kuigi ta seda õpetust täielikult heaks ei kiitnud, kordas Johannes Paulus II siiski paavst Pius XII 1950. aasta entsüklikat, mis „pidas evolutsiooniteooriat tõsiselt võetavaks, järeleuurimist väärt hüpoteesiks”, nagu teatab ajaleht „L’Osservatore Romano”. Jätmaks ka Jumalale osa inimese arenguprotsessis, otsis paavst abi platonistlikust surematu inimhinge õpetusest. Veel kord Pius XII entsüklikale viidates ütles ta: „Samal ajal kui inimese keha pärineb varem eksisteerinud elusainest, on mittemateriaalne hing Jumala otsene loomistöö.”
Abiellumus kahanemas
„Oleme tunnistajaks abielu kui institutsiooni väljasuremisele,” sõnab Kanada Statistikaameti rahvastikuanalüüsi peaspetsialist Jean Dumas. Nagu teatab ajaleht „The Toronto Star”, sõlmitakse Kanadas, eriti Quebecis, üha vähem abielusid. Mõnel juhul ei soovi inimesed end teisega püsivalt siduda seetõttu, et neil on omaenda vanemate abielust jäänud nigelavõitu pilt, öeldakse raportis. Rohkem kui 25 aasta jooksul kogutud andmetest selgub, et 30 protsenti 1969. aastal abielu sõlminud paaridest ei elanud 1993. aastal enam koos. Statistikast ilmneb veel, et lahutust nõutab üha enam hiljaaegu abiellunud paare. Kolmandik kõigist paaridest, kes 1993. aastal Kanadas lahutasid, olid vähem kui viis aastat abielus olnud, samal ajal kui 1980. aastal oli seesuguseid lahutajaid veerand. Guelphi Ülikooli (Ontario) abielu ja pereteraapia keskuse juhataja Marshall Fine märgib: „Paistab, et see maailm pole noortele kuigi turvaline paik.”
Teismeliste unevaegus
Osa Austraalia ja Ameerika Ühendriikide unehäirete asjatundjaid on arvamusel, et teismeliste soov hommikuti voodisse jääda võib tuleneda millestki enamast kui vaid telerist, mässumeelsusest või laiskusest, teatab ajakiri „Asiaweek”. Austraalia unespetsialist dr. Chris Seton ütleb, et paljude teismeliste kalduvus sisse magada võib olla seotud hormonaalsete muutustega ja kiire kasvu perioodiga. Üheksandast eluaastast alates suureneb noorukite unevajadus. Kuid kolme tuhandet 17—19-aastast USA koolinoort hõlmanud uuringu käigus selgus, et 85 protsendil neist jääb unetarve rahuldamata. Ajaleht „The New York Times” teatab, et selle tagajärjel võitlevad õpilased pidevalt unisusega, iseäranis hommikustes koolitundides. „Lastel on niivõrd suur unevaegus,” täheldab Cornelli Ülikooli professor James B. Maas, „et nad paistavad lausa letargilised.” Spetsialistid arvavad, et teismelised vajavad vähemalt kaheksa ja poole tunnist ööund.
Õige toiduvalik kahandab vähiohtu
Kui süüa vähemalt viis portsjonit puu- ja juurvilja päevas, väheneb kopsu, käärsoole, mao ja muu vähi oht, teatab „The Wall Street Journal”. Enam kui 200 uurimistöö käigus leiti vähemalt 17 riigis „veenvaid tõendeid”, mis kinnitavad seesuguse toidusedeli kasulikkust. Portsjonid ei pruugi olla väga suured. Vastavalt USA Riikliku Vähiinstituudi koostatud programmile lähevad muu hulgas arvesse järgmised portsjonid: „Üks keskmise suurusega puuvili, kolmveerand tassi mahla, pool tassi keedetud juurvilja, tass toorsalatit, neljandik tassi kuivatatud puuvilja.” Kuigi Vähiinstituut on propageerinud taolist toidusedelit juba viimased viis aastat, on praeguseks Ühendriikides seda järgima hakanud vaid iga kolmas täiskasvanu ja iga viies laps. Takistuseks näib olevat himu kiirtoidu järele. „Friikartulid ketšupiga ei võrdu kahe portsjoniga,” manitseb „The Wall Street Journal”.
Kas rahvaarv stabiliseerub?
Viinis tegutseva Rahvusvahelise Süsteemanalüüsi Instituudi (IIASA) arvamuse kohaselt on praeguse maailma rahvaarvu kahekordistumine ebatõenäoline. Instituudi hinnanguil kasvab rahvaarv „aastaks 2050 praeguselt 5,75 miljardilt 10 miljardini, jõuab 2075. aastaks 11 miljardi piiresse ning jääb kuni 2100. aastani enam-vähem samale tasemele või kahaneb pisut”, teatab ajakiri „New Scientist”. IIASA sõnul on 64-protsendilise tõenäosusega võimalik, et praegune maailma rahvaarv ei kahekordistu kunagi. Instituudi andmed paistavad näitavat, et 1995. aastal kahanes sündimus kõigis maailma piirkondades.
Patareideta raadio
Et paljudes Aafrika maapiirkondades napib elektrit ja patareisid, hakkas üks väike vabrik Lõuna-Aafrikas Kaplinna lähistel tootma kaasaskantavat raadiot, millel on käsiajamiga generaator. „Väntad mõned korrad energiliselt,” ütleb „The New York Times”, „ja raadio mängib pool tunnikest.” Olgugi et uus toode on umbes kingakarbi suurune ja kaalub kolme kilo ringis, paistab see hästi müügiks minevat. Kui raadio mängib päevas viis kuni kümme tundi, võib vabriku turundusjuhi Siyanga Maluma sõnul kolme aasta jooksul hoida patareide pealt kokku 500—1000 dollarit. Ta märgib, et raadio koos jalgratta ja mootorrattaga on „Aafrika kolm suurt staatussümbolit”. Kui sul on raadio, võid ainuüksi selle alusel „endale naise hankida”, kinnitab Maluma veendunult.
Tappev vihm
Happevihmad on kaudselt põhjustanud paljude Skandinaavia põtrade surma, teatab Rootsi teadlane dr. Adrian Frank. Et saastevihma kahjustavat toimet tasakaalustada, puistatakse põldudele ja järvedesse lupja. Kuid nagu nähtub, tõuseb lubjarikkal pinnasel kasvavates taimedes mõningate elementide, iseäranis molübdeeni sisaldus. Kui põtrade organismi koguneb liiga suurel hulgal molübdeeni, põhjustab see loomades vasevaeguse, mis kahjustab rängalt immuunsüsteemi ja lõpeb surmaga. Samuti on happevihmade tagajärjel muutunud Rootsis kaladele elukõlbmatuks rohkem kui 4000 järve ning Norra lõheliste arvukus on vähenenud poole võrra. Londoni ajalehes „The Sunday Telegraph” märgitakse, et kuigi saaste piiramiseks vähendab Briti valitsus elektrijaamadest õhku paisatava väävli kogust, võib happevihmade järelmõju tõenäoliselt tunda veel aastaid.
Aafrika elevandid taltsaks
India elevante on sajandeid tööloomadena kasutatud. Nende suuremat kasvu aafrika suguvendi on aga peetud kodustamiseks liiga agressiivseks. Ent vähemalt ühes katses on saavutatud märkimisväärset edu. Zimbabwe Imire jahikaitsealal küntakse aafrika elevandiga põldu ja ta sõidutab metsavahti raskesti ligipääsetavatesse paikadesse. Dresseeritakse nn. hellita-premeeri-meetodil. Ühe Aafrika ajalehe reporter jälgis, kuidas Nyasha-nimeline elevant kündis põldu, turjal põllutööline Muchemwa. „Aeg-ajalt sirutas elevant londi taha ning Muchemwa pistis sinna valgurikka ulukitoidu kuubiku,” selgitas reporter. Edasi öeldi artiklis: „Nyasha ning veel kuue dresseeritud elevandiga Imires haritakse enne järgmist vihmaperioodi ära põllud, kus kasvatatakse maisi ja muid kultuurtaimi, millega neid ja teisigi loomi farmis söötma hakatakse.”
Verest toidulisandid
Kirde-Brasiilias kasutatakse eksperimentaalset valgulisandit (Prothemol), aitamaks lahendada selle piirkonna alatoitluse probleemi. Vastavalt infoagentuuri Associated Press raportile on toode valmistatud peamiselt tapamajadest hangitud veiseverest, mis pidavat olema „veelgi toitvam kui liha”. Samalaadseid eksperimente tehti 1990. aastal ka Guatemalas, kus vastav toode kandis nimetust „Harina de Sangre” (verejahu). Brasiilias jaotati Prothemoli riigi korraldusel majast majja: „anti toidulisand kätte ning jälgiti hoolikalt lapsi, kes seda sisse võtsid”. Varem viskasid Kirde-Brasiilia tapamajad vere lihtsalt minema, nagu on kästud Piiblis (3. Moosese 17:13, 14).
Lapsed sõjaväes
Nagu teatab Inglismaal Manchesteris ilmuv ajaleht „Guardian Weekly”, selgus 26 riigis läbi viidud uuringust, et maailma relvajõududes teenib veerand miljonit last, kellest mõned on vaid seitsmeaastased. Raportist, mis on osa ÜRO kaheaastasest uurimistööst, nähtub, et sõjaväkke värvatud lapsi endid koheldi jõhkralt ning sageli sunniti neid pealt vaatama oma sugulaste piinamist ja tapmist. Seejärel kasutati lapsi timukate, mõrvarite ja salakuulajatena. Ühes riigis „oli enamikul lapssõduritel kästud piinata, vigastada või tappa nii lapsi kui täiskasvanuid, kes üritavad põgeneda”. Lapsi, kellele enne võitlust oli tihtilugu antud uimasteid või alkoholi, on nähtud tormavat lahingusse, „otsekui oleksid nad surematud või haavamatud”.