Internet — miks olla ettevaatlik?

INTERNETIL on loomulikult potentsiaali õpetustöös ja igapäevases suhtlemises. Kui aga vaadata Interneti kõrgtehnoloogia sära taha, võib tema juures näha mõningaid samalaadseid probleeme, mis on pikka aega vaevanud televisiooni, telefonsidet, ajalehti ja raamatukogusid. Seepärast sobiks endalt ehk küsida, kas Internetis pakutav on kohane minule ja mu perele.

Paljud rapordid on kommenteerinud pornograafilise materjali kättesaadavust Internetis. Aga kas see tähendab, et Internet on vaid üks seksuaalpervertide pesa? Mõni väidab, et see on ilmne liialdus. Nad kinnitavad, et inimene peab vaidlusaluse materjali leidmiseks teadlikke ja sihilikke pingutusi tegema.

On tõsi, et inimene peab kahtlase väärtusega materjali leidmiseks tahtlikke pingutusi tegema, kuid teised väidavad, et Internetist on seda palju kergem leida kui mujalt. Mõne klahvivajutusega võib kasutaja leida erootilist materjali, nagu üksikasjalikult seksi kujutavad fotod, mille juurde kuuluvad heli- ja filmiklipid.

Küsimus, kui palju on Internetis pornograafilist materjali, on praegu tuliste vaidluste teema. Mõni arvab, et üleüldist probleemi teadvustavad rapordid võivad liialdada. Ent kas sa tunneksid oma perekonna turvalisuse pärast vähem muret, kui saaksid teada, et sinu tagaõues pole mitte sada mürkmadu, vaid ainult mõni? Neil, kel on Interneti-ühendus, oleks tark olla ettevaatlik.

Hoia end lapsejahtijate eest!

Hiljutised uudised on näidanud, et mõni pedofiil hakkab noortega vestluskanalil rääkima. End lastena esitades on need täiskasvanud pahaaimamatutelt noortelt nende nime ja aadressi salalikult välja pinninud.

Kadunud ja ärakasutatud laste riiklikul keskusel (NCMEC) Ühendriikides on selle tegevuse kohta tõendeid. Näiteks 1996. aastal leidis politsei kaks USA-st Lõuna-Carolinast pärit tüdrukut, üks 13-, teine 15-aastane, kes olid nädal aega kadunud olnud. Nad olid läinud teise osariiki 18-aastase noormehega, kellega nad olid tutvunud Internetis. Üht 35-aastast meest süüdistati 14-aastase poisi meelitamises lubamatutesse seksuaalsuhetesse, kui selle vanemaid polnud kodus. Mõlemad lood said alguse dialoogist Interneti vestlustoas. Üks täiskasvanu tutvus 1995. aastal arvutivestluses 15-aastase poisiga ning läks häbematult kooli temaga kohtuma. Üks teine täiskasvanu tunnistas üles seksuaalsuhted 14-aastase tüdrukuga. Tüdruk oli kasutanud oma isa arvutit, et suhelda teismelistega elektronteatetahvlite vahendusel. Temagi oli tolle täiskasvanuga tutvunud arvutivestluses. Kõiki neid noori oli lõpuks veendud teada andma oma tegelikku nime.

Vanemad peavad juhatust andma

Vaatamata sellele, et eelmainitud juhtumid on suhteliselt harvad, peavad vanemad seda asja hoolega uurima. Milliseid võimalusi saavad vanemad kasutada, et kaitsta oma lapsi kurjategijate ja ärakasutajate eest?

Firmad on hakanud pakkuma vahendeid, mis ulatuvad filmide liigitussüsteemidega sarnanevatest meetoditest tarkvarani, mis kindlaid sõnu ära tundes soovimatu sisu välja praagib, ning süsteemideni, mille kasutaja peab oma vanust tõestama. Mõni programm ei lase materjalil perekonna arvutissegi jõuda. Enamik neid programme pole aga lollikindlad ja neid saab eri moel ära petta. Pea meeles, et Internet kavandati algselt selliseks, et seda ei saaks rivist välja viia, mistõttu tsensuur on raskendatud.

Üks politseiseersant, kes juhib laste ärakasutamisjuhtude uurimisrühma Californias, andis intervjuus ”Ärgake!”-le sellist nõu: ”Miski ei suuda asendada vanemate juhatust. Mul endal on 12-aastane laps. Me oleme naisega lubanud tal Internetti kasutada, kuid me teeme seda koos perega ning piirame kindlalt sellele pühendatavat aega.” See isa on eriti ettevaatlik vestlustubadega, ja ta on nendes viibimisele ranged piirangud seadnud. Ta lisab: ”Kodus pole personaalarvuti mitte mu poja toas, vaid üldkasutatavas ruumis.”

Vanemad peavad olema aktiivsed ja otsustama, mida nad lubavad oma lastel Internetis kasutada, kui nad seda üldse teha lubavad. Milliseid praktilisi ja mõistlikke ettevaatusabinõusid peaks kaaluma?

Ajalehe ”San Jose Mercury News” koosseisuline kirjutaja David Plotnikoff jagab mõningaid kasulikke näpunäiteid vanematele, kes otsustavad muretseda koju Interneti-ühenduse.

• Teie laste kogemused on kõige positiivsemad, kui nad töötavad koos teiega, kuna sel teel õpivad nad hindama teie vahetegemisvõimet ja juhatust. Ta hoiatab, et ilma teie juhatuseta ”on kogu teave Internetis nagu vesi ilma klaasita”. Reeglid, mille täitmist te nõuate, on ”jätkuks mõistlikele asjadele, mida te olete kogu aeg oma lastele õpetanud”. Näiteks võib tuua teie kehtestatud reeglid võõrastega rääkimise kohta.

• Internet on avalik paik, mistõttu seda ei tohiks kasutada lapsehoidjana. ”Lõppude lõpuks ei jätaks te ju oma 10-aastast last üksinda suurlinna ega ütleks talle, et ta võib nüüd mõne tunni lõbutseda, või kuidas?”

• Õppige tegema vahet Interneti asukohtade vahel, kus saab mänge mängida või vestelda, ning nende vahel, kust saab abi koduste ülesannete tegemiseks.

NCMEC brošüür ”Child Safety on the Information Highway” annab mõned juhtnöörid noortele.

• Ära anna teistele isiklikku laadi teavet, nagu aadress, kodune telefoninumber või kooli nimi ja asukoht. Ära saada fotosid oma vanemate loata.

• Ütle viivitamata oma vanematele, kui oled saanud teavet, mille tõttu tunned end ebamugavalt. Ära kunagi vasta alatutele või agressiivsetele sõnumitele. Räägi kohe oma vanematele, et nad saaksid võtta ühendust Interneti teenuse pakkujaga.

• Tee koostööd oma vanematega Interneti kasutusreeglite kehtestamisel, mille hulka kuuluksid ka reeglid selle kohta, missugusel päevaajal ja kui kaua Internetti kasutatakse, ning milliseid paiku sobib külastada; järgi nende otsuseid.

Pea meeles, et ettevaatusabinõud kuluvad ära ka täiskasvanutele. Mõni täiskasvanu on oma hooletuse tõttu juba sattunud soovimatute suhete ning tõsiste raskuste lõksu. Vestlustubade salapära — silmside puudumine ja pseudonüümide taha peitumine — on kahandanud mõne inimese pidurdusvõimet ning loonud petliku turvatunde. Täiskasvanud, olge tähelepanelikud!

Tasakaalukuse säilitamine

Osal Internetist leiduval materjalil ja paljudel selle teenustel on õpetuslikku väärtust ning neist võib kasu olla. Üha enam on suurfirmasid, kes hoiavad sisedokumentatsiooni oma sisevõrgus ehk nn. intranetis. Uus Internetil põhinev video- ja kõnekonverentsside võib jäädavalt muuta meie reisi- ja ärikohtumistavad. Firmad kasutavad Internetti, et levitada oma arvutitarkvara, vähendades tänu sellele kulusid. Internet hakkab tõenäoliselt mõjutama paljusid firmasid, kelle äritehinguid sooritab praegu isikkoosseis, nagu reisibürood ja börsimaaklerifirmad, kui Interneti kasutajad saavad võimaluse mõned või kõik oma asjad ise korda ajada. Tõepoolest, Internetil on olnud sügav mõju ning tõenäoliselt on ta edaspidigi oluline teabevahetus-, äriajamis- ja suhtlusmeedium.

Nagu enamik tööriistu, võib Internetki kasulik olla. Ometi võib seda ka valesti kasutada. Mõni soovib ehk Interneti positiivseid külgi lähemalt uurida, teine ehk mitte. Kristlasel pole õigust hukka mõista teise kristlase otsust isiklikes asjus (Roomlastele 14:4).

Interneti kasutamine võib olla nagu reis uuele maale, kus on palju uut näha ja kuulda. Reisil pead sa kinni pidama headest kommetest ning rakendama arukaid ettevaatusabinõusid. Vähem ei nõuta ka siis, kui otsustad minna Internetti — informatsiooni kiirteele.

[Väljavõte lk 12]

”Kodus pole personaalarvuti mitte mu poja toas, vaid üldkasutatavas ruumis”

[Väljavõte lk 13]

Internet on avalik paik, mistõttu seda ei tohiks kasutada lapsehoidjana

[Kast/pilt lk 11]

On vaja olla viisakas ja ettevaatlik

Viisakus

Õpi ära viisakus- ja protokollireeglid. Enamik Interneti teenuse pakkujaid avaldab mõttekaid ja vastuvõetavaid käitumisjuhendeid. Teised kasutajad hindavad sinu kultuursust ja häid kombeid.

Ettevaatus

Mõnes vestlusrühmas väideldakse religioossete või vaieldavate küsimuste üle. Ole ettevaatlik sellistele vestlustele kommentaaride postitamise suhtes, kuna sinu elektronposti aadress ja nimi levivad tõenäoliselt iga selle rühma liikmeni. Tihtipeale on selle tulemuseks aeganõudev ja soovimatu kirjavahetus. On olemas uudisegruppe, mida tõesti ei kõlba lugeda ning millega ammugi siis veel ei kõlba suhelda.

Mida arvata aga vestlusrühma ehk uudisegrupi loomisest kaaskristlastele? See võib endaga kaasa tuua suuremaid muresid ja ohte kui esmalt arvatakse. Näiteks on teada, et tagamõtetega inimesed esitavad end Internetis kellegi teisena. Praegu ei saa Interneti enda abil teiste kasutajate isikut kontrollida. Lisaks võib seda gruppi mõneti võrrelda suure pideva seltskondliku koosviibimisega, mille peremehe aeg ja jõud kulub selle koosviibimise vajalikule, vastutustundelisele kontrollimisele. (Võrdle Õpetussõnad 27:12.)

[Kast/pilt lk 13]

Kui hinnaline on su aeg?

Käesoleval 20. sajandil on elu järjest keerukamaks läinud. Leiutised, mis on mõnele kasu toonud, on paljudele tihti ajaraiskajaks osutunud. Peale selle on meil tehnika väärkasutuse näiteid, nagu ebamoraalsed ja vägivaldsed telesaated, pornograafilised raamatud, laostava muusikaga helisalvestised jm. sarnane. Need mitte üksnes ei röövi hinnalist aega, vaid kahjustavad inimest ka vaimselt.

Loomulikult on kristlase esmaseks mureks vaimsed asjad, nagu igapäevane Piibli lugemine ning põhjalik tutvumine Pühakirja hindamatute tõdedega, mida käsitletakse ajakirjades ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” ning teistes Vahitorni ühingu väljaannetes. Igavest kasu ei too mitte Internetis surfamine, vaid see, et kasutad oma aega selleks, et omandada ainsa tõelise Jumala ja tema Poja Jeesuse Kristuse kohta teadmisi ning rakendada neid agaralt ellu (Johannese 17:3; vaata ka Efeslastele 5:15—17).