Kui kõrget hinda nõuavad ebatervislikud eluviisid?

”HAIGUS on igamehe isand,” tõdeb taani vanasõna. Kõik, kes on langenud mingi kroonilise haiguse ohvriks, kinnitavad varmalt, et see ”isand” võib olla ütlemata julm! Ometi võib sind üllatada teadmine, et sageli on haigus rohkem kutsutud külaline kui isand. USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskuse hinnangul kulub 30 protsenti haiglapäevadest patsientide haigustele ja vigastustele, mida oleks saanud vältida. Põhjus? Ebatervislikud ja ohtlikud eluviisid. Vaadelgem mõningaid näiteid.

SUITSETAMINE. 53-aastasel Iral on emfüseem — ligi neli aastakümmet väldanud suitsetamise tagajärg. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ta pidevalt hapnikupudeleid, mis lähevad kuus maksma umbes 400 USA dollarit. Aastal 1994 oli Ira oma haigusest tingituna üheksa päeva haiglas, mistõttu arve ulatus 18000 dollarini, nõnda et tema tolle aasta ravikulud olid tublisti üle 20000 dollari. Ent ikkagi ei näe Ira mingit pakilist vajadust suitsetamisest loobumiseks. ”Mul on lausa uskumatu himu suitsetada,” lausub ta.

Ira juhtumis pole midagi erakordset. Hoolimata sellest, et suitsetamise ohud on hästi teada, süütavad inimesed kogu maailmas iga päev umbes 15 miljardit sigaretti. Arvestatakse, et Ühendriikides läheb suitsetamisest tingitud haiguste ravikuludeks 50 miljardit dollarit aastas. See tähendab, et aastal 1993 kulutati iga ostetud sigaretipaki kohta keskmiselt 2,06 dollarit suitsetamisest tingitud haiguste raviks.

Suitsetamisest tingitud ravikulutused võivad hakata kasvama juba lapse sünnist saadik. Ühe näitena võib tuua kas või Ühendriikides tehtud uuringu, kus leiti, et suitsetavatele emadele sündivatel lastel on kahekordne oht, et neil on huule- või suulaelõhe, milline seisund võib nõuda enne kaheaastaseks saamist kuni nelja operatsiooni. Selle seisundi raviks ja raviga kaasnevateks kulutusteks läheb inimese eluajal keskmiselt 100000 dollarit. Muidugi mõista on võimatu dollarites mõõta ehitusliku sünnidefektiga kaasnevat emotsionaalset kahju.

Mõned ütlevad, et suuri kulutusi suitsetamisest tingitud haiguste ravile korvab tõsiasi, et paljud suitsetajad ei elagi nii kaua, et sotsiaalabi rahasid sisse kasseerida. Ent nagu märgib ajakiri ”The New England Journal of Medicine”, ”on selles järelduses vastuoksusi; peale selle oleks enamik nõus sellega, et suitsetamisest tingitud enneaegsed surmajuhtumid pole kuigi inimlik abinõu ravikulude reguleerimiseks”.

ALKOHOLI KURITARVITAMINE. Alkoholi kuritarvitamisega on seostatud tervet rida terviseprobleeme, sealhulgas maksatsirroos, südamehaigused, gastriit, haavandid ja pankreatiit. Ka võib see muuta inimese vastuvõtlikumaks sellistele nakkushaigustele nagu kopsupõletik. Ameerika Ühendriikides kulutatakse igal aastal ”10 miljardit dollarit nende inimeste raviks, kes ei suuda oma joomist ohjeldada,” väidab dr. Stanton Peele.

Tihti kahjustab alkohol loodet emaüsas. Igal aastal sünnib ainuüksi Ühendriikides kümneid tuhandeid väärarenditega lapsi, sest nende emad jõid raseduse ajal. Mõnedel neist lastest on diagnoositud loote alkoholisündroom ja tihti kannatavad nad füüsiliste ning vaimsete puuete all. Arvatakse, et iga loote alkoholisündroomiga lapse ravikulud tema eluajal ulatuvad keskmiselt 1,4 miljoni dollarini.

Kuna alkoholi tarbides väheneb kontroll oma impulsside üle, on liigjoomisel pahatihti oma osa vägivallatsemises, mille tagajärjeks võivad olla ravi nõudvad vigastused. Lisaks tuleb veel arvestada selle hiigelsuure kahjuga, mida põhjustavad joobeseisundis sõidukijuhid. Mõelgem, millised tagajärjed olid sellel, et kaheksa-aastane tütarlaps Lindsey tuli oma ema auto tagaistme vahelt lahti kangutada, kui üks joobnud juht kokkupõrke oli põhjustanud. Lindsey viibis seitse nädalat haiglas ning talle tuli teha mitu operatsiooni. Tema ravikulud ulatusid rohkem kui 300000 dollarini. Tal oli õnne, et ta üldse ellu jäi.

UIMASTITE KURITARVITAMINE. Üks uurija oletab, et uimastite kuritarvitamine läheb Ameerikas igal aastal maksma 67 miljardit dollarit. Joseph A. Califano juunior, New Yorgi Columbia ülikooli narkokeskuse president, osutab probleemi veel ühele kulukale aspektile: ”Vastsündinute osakonnad päevase maksumusega 2000 dollarit on täis crack’i-beebisid, kes veel kümmekond aastat tagasi olid haruldus. [—] Iga ellujäänu täiskasvanuks saamiseni võib kuluda miljon dollarit.” Lisaks märgib Califano, et ”suur osa selles, et vaestekassa kulutas 1994. aastal ligikaudu 3 miljardit dollarit uimastitarbimisest tingitud statsionaarsele haiglaravile, on ka rasedatel emadel, kes ei otsinud enne sünnitust arstiabi ega lõpetanud uimastite kuritarvitamist”.

Olukorra traagilisus saab veelgi selgemaks, kui mõelda, millist äraarvamatut hinda nõuab see pahe inimestelt. Nendes perekondades, kelle elu on hävitamas uimastite kuritarvitamine, on igapäevasteks probleemideks ka perekonnatülid, hüljatud lapsed ja tühjaksammutatud rahalised ressursid.

KÕIKELUBAV ELUVIIS. Ameerika Ühendriikides nakatub seksuaalsel teel levivatesse haigustesse igal aastal üle 12 miljoni inimese, nii et selles suhtes on Ühendriigid arenenud maade hulgas esikohal. David Celentano, kes töötab Johns Hopkinsi ülikooli Hügieeni ja Rahvatervise teaduskonnas, nimetab seda ”rahvuslikuks häbiks”. Kui jätta välja AIDS, läheb nende haiguste otsesteks ravikuludeks igal aastal umbes 10 miljardit dollarit. Eriline riskigrupp on teismelised. Ja pole ka sugugi ime! Vastavalt ühele ettekandele on 12. klassi jõudnutest umbes 70 protsenti olnud sugulises vahekorras ja ligi 40 protsendil neist on olnud vähemalt neli partnerit.

Juba ainuüksi AIDS on meditsiinilises mõttes katastroof. 1996. aasta alguses maksis mõjusaim kättesaadav ravi — proteaasinhibiitorid kombineeritult varasemate standardsete ravimitega — 12000—18000 dollarit aastas inimese kohta. Ent see on vaid murdosa AIDSi varjatud kuludest, mille hulka kuulub ohvri ja tema eest hoolitsejate kadumaläinud tööpanus, kui need töölt või koolist ära jäävad. Oletatakse, et aastaks 2000 on HIV ja AIDS neelanud kogu maailmas 356 kuni 514 miljardit dollarit — summa, mis laseks kas Austraalia või India majanduse täielikult põhja.

VÄGIVALD. Kui Joycelyn Elders oli USA juhtiv tervishoiuametnik, teatas ta, et aastal 1992 nõudis vägivald ravikuludeks 13,5 miljardit dollarit. USA president Bill Clinton tõdes: ”Üheks põhjuseks, miks Ameerikas on meditsiiniabi nii kallis, on see, et meie haiglad ja esmaabitoad on täis inimesi, keda on kas pussitatud või tulistatud.” Täiesti põhjendatult nimetab ”The Journal of the American Medical Association” Ühendriikides valitsevat vägivalda ”üleüldiseks meditsiiniliseks hädaolukorraks”. Edasi öeldakse aruandes: ”Ehkki vägivald pole haigus selle klassikalises tähenduses, avaldab ta üksikisikutele ja rahva tervisele sama sügavat — või veelgi sügavamat — mõju kui paljud füsioloogilised haigused.”

Colorado 40 haigla aruandes öeldakse, et 1993. aasta üheksa esimese kuu jooksul kulus iga vägivallaohvri peale keskmiselt 9600 dollarit. Neist haiglaravi saanuist polnud rohkem kui pooltel kindlustust ning paljud neist ei olnud võimelised või polnud neil tahtmist oma kulusid kanda. Taolised olukorrad tingivad suuremaid makse, suuremaid kindlustussissemakse ja suuremaid haiglaarveid. Colorado haiglate ühendus annab teada: ”Meil kõigil tuleb selle eest maksta.”

Muutus eluviisis

Inimlikust seisukohast vaadates tundub väljavaade, et ebatervislike eluviiside suundumuses mingi pööre toimuks, üsnagi ähmane olevat. ”Ameerika ei ole Eedeni aed ja uimaainete kuritarvitamisest ei saa me eales lahti,” öeldakse Columbia ülikooli aruandes. ”Ent mil määral me säärast kuritarvitamist ohjeldame, võime lõigata rikkalikku kasu tervemate beebide, kahanenud vägivalla ja kuritegevuse, madalamate maksude, vähenenud meditsiinikulutuste, suurenenud kasumite, enamharitud õpilaste ja harvemate AIDSi-juhtumite näol.”

Jehoova tunnistajad on leidnud, et selle eesmärgi saavutamisel on suurimaks abiks Piibel. Piibel pole mingi tavaline raamat. Selle on inspireerinud inimese Looja Jehoova Jumal (2. Timoteosele 3:16, 17). Tema on see, ”kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima” (Jesaja 48:17). Piiblis toodud põhimõtted edendavad tervist ja selle nõuande järgi käijad lõikavad rikkalikku kasu.

Näiteks Esther oli kord kirglik suitsetaja.a Kui ta oli hakanud koos Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, kutsus tema piibliõpetaja teda ühepäevasele ekskursioonile New Yorki Brooklyni Jehoova tunnistajate peakorterisse. Algul Esther kõhkles. Teades, et Jehoova tunnistajad ei suitseta, kahtles ta, kas ta nende juures terve päeva vastu peab. Seepärast pani Esther oma käekotti ühe sigareti, mõeldes endamisi, et kui ta tunneb tungivat vajadust suitsetada, siis ta lihtsalt lipsab tualettruumi. Pärast üht ringkäiku läkski Esther nii, nagu ta oli plaaninud, naiste tualettruumi ja võttis välja oma sigareti. Ent siis köitis miski ta tähelepanu. Ruum oli laitmatult puhas ja õhk värske. ”Ma lihtsalt ei saanud seda paika oma sigareti tõmbamisega ära määrida,” meenutab Esther, ”seepärast uhusin sigareti WC-potist alla. Ja see oli ka viimane sigarett, mida ma kunagi käes olen hoidnud!”

Nagu Esthergi, õpivad miljonid kogu maailmas elama kooskõlas Piibli põhimõtetega. Nad teevad sellega endale head ning neist saavad kasulikumad ühiskonnaliikmed. Mis kõige tähtsam, nad toovad au oma Loojale Jehoova Jumalale. (Võrdle Õpetussõnad 27:11.)

Ehkki inimene ka kõige parema tahtmise juures ei suuda taasluua ”Eedeni aeda”, ütleb Piibel, et Jumal teeb seda. Kirjakohas 2. Peetruse 3:13 teatatakse: ”Meie ootame tema [Jumala] tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (Võrdle Jesaja 51:3.) Selle uue maa peal ei valmista tervise eest hoolitsemine enam muret, sest inimkond on täie tervise juures — nõnda nagu Jumal selle algusest peale eesmärgiks on seadnud (Jesaja 33:24). Kas sa sooviksid Jumala tõotusi lähemalt tundma õppida? Jehoova tunnistajad aitaksid sind meeleldi.

[Allmärkus]

[Pildi allikaviide lk 26]

© 1985 P. F. Bentley/Black Star