Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g97 8/8 lk 14-17
  • Ida-Aafrika alanguvööde

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Ida-Aafrika alanguvööde
  • Ärgake! 1997
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Alangu järved
  • Mitmesugused loomad
  • Alangu rändrahvad
  • Leekivpunaste sulgedega tantsijad
    Ärgake! 2003
  • Aafrika suur järv Victoria
    Ärgake! 1998
  • Ookeanisügavuste imed ja saladused
    Ärgake! 2000
  • Elu Surmaorus
    Ärgake! 2006
Veel
Ärgake! 1997
g97 8/8 lk 14-17

Ida-Aafrika alanguvööde

”Ärgake!” Keenia-korrespondendilt

SEDA hiigelsuurt süvendit, kolossaalset vagu maakoores, võib näha isegi kuu pealt! See Põhja-Iisraelist Jordani orust Mosambiigini kulgev 6400 kilomeetri pikkune aukartustäratav süvend on peaaegu sama pikk kui Aafrika kontinent.

Esmakordselt uuris seda loodusimet põhjalikult šoti geoloog John W. Gregory 1893. aastal. Gregory taipas, et see hiigelsuur süvend ei tekkinud mitte vee- ja tuuleerosioonist, vaid „kivimiploki vajumisest, samal ajal kui selle kõrval olev maa püsis paigal”. (Võrdle Laul 104:8.) Ta nimetas selle tohutu lõhe riftioruks, mida tuntakse ka Ida-Aafrika alanguvöötmena.

Teadlased ei tea veel tänapäevalgi täpselt, millised maa sisejõud selle alangu aastatuhandete jooksul moodustasid. Sellest hoolimata jätab selle ala mitmekesisus sügava mulje. Aafrikas algab alanguvööde Etioopiast, kus asub üks maakera süngemaid kohti — Danakili depressioon (tuntud ka Afari kolmnurgana). See tohutu suur soolakutega kõrbeala on 150000 ruutkilomeetri suurune ning piirneb Punase merega. Siin on maapind vajunud 120 meetrit allapoole merepinda. Temperatuur võib olla koguni nii kõrvetavalt kuum kui 54 °C. Siin kerkib alang Etioopia mägismaaks, mis on oma 1800 meetrit ülalpool merepinda ning kus mäetipud on kuni 4300 meetri kõrgusel. Nende mägede viljakaid nõlvu katavad tihedad vihmametsad, kust saavad vett paljud jõed, sealhulgas ka Sinine Niilus. Lõuna pool, alanguvöötme idariftil, vahelduvad suured tõusud langustega.

Piki Ida-Aafrika alanguvöödet on mitmesuguse kuju ja suurusega vulkaane ning väiksemaid riftiharusid. Lääneriftil on vulkaaniline tegevus moodustanud Ruwenzori ja Virunga mäeaheliku, mis asuvad Ruanda, Sairi ja Uganda piiril. Mõned vulkaanid annavad veelgi märku geotermilisest aktiivsusest ja purskavad vahel välja suitsu ja punast kuuma laavat. Idarifti lähedal asuvad kustunud vulkaanilised massiivid nagu Keenia ja Kilimandžaaro, mis on nii kõrged, et vaatamata kuumale ekvatoriaalsele päikesele on nad lumega kaetud. Ka kuumaveeallikaid, mis purskavad üles auru ja tulikuuma vett, võib leida kogu alanguvöötme ulatuses, mis on tõendiks sügaval maapõues veelgi pulbitsevast rahutusest.

Kaugemal lõunas, Tansaanias, piirneb alang tohutult suure tasase savanniga. Masai keeles kutsutakse seda siringet’iks, mis tähendab ”suurt avarust”. Rohkem tuntakse seda Serengeti tasandikuna, mille rikkalikust rohust toituvad suured metsloomade karjad. Just siin toimuvad gnuude massilised ränded, mis on tõeliselt vaatamisväärne sündmus!

Alangu järved

Ida-Aafrika alanguvöötme idaosas on palju suure naatriumkarbonaadi sisaldusega järvi. Need ained on kandunud alla vulkaani nõlvadelt või jõudnud järvedesse maasisese vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Mõned järved, nagu näiteks Turkana järv Põhja-Keenias, on nõrga leelisusega. Turkana järv, mida ümbritsevad tuhandete ruutkilomeetrite ulatuses põõsastikud, muutub vahel ilusaks kollakasroheliseks ning seal elutsevad maailma suurimad krokodillipopulatsioonid. Sellised järved nagu Magadi järv Keenias ja Natroni järv Tansaanias on nii suure soolsusega, et sinna on moodustunud peaaegu tahked soodalasundid. Mis on selle põhjus? Seal puudub äravool, mis muidu soolad ära viiks. Suurem osa veest aurustub, mille tõttu järvevee mineraalide konsentratsioon ongi väga suur. Üksnes vähesed loomad suudavad elada alanguvöötme kibedates soodajärvedes või nende ääres. Märkimisväärseks erandiks on aga õrnad roosad flamingod, kes lendavad ühelt soodajärvelt teisele ja toituvad söövitavates vetes vohavatest mikroskoopilistest vetikatest. Siia kogunevad miljonid flamingod, moodustades kihava roosa mere.

Teine elanik, kes tegutseb neis muidu surnud vetes, on pisitilluke kala tilaapia (tilapia grahami). Seda leeliselises vees vastupidavat kala võib tihti märgata veealuste aurukanalite juures, kus vesi on nii kuum, et seda ei tahaks käega katsudagi. Ometi elutseb seal see tilluke kala, toitudes järve vetikatest.

Idariftil on ainult mõni üksik mageveejärv. Üks neist on Naivasha järv Keenias. See asub 1870 meetrit ülalpool merepinda ning selle kristallselgetes vetes elavad mitmesugused kalad ja peesitavad jõehobukarjad. Piki kallast vohavad rohelised papüürustihnikud ning teised veetaimed, mis pakuvad ulualust rohkem kui 400 värvikirevale linnuliigile. Kui kaunis on küll Naivasha järv, taustal laiuvad kollakad akaatsiapuud ning mäeahelikud!

Riftisüsteemis asub suuruselt teine mageveekogu maailmas — Victoria järv. Selle veed uhuvad Keenia, Uganda ja Tansaania kaldaid ning see on üks Niiluse lätetest. Lõuna pool asub 1440 meetri sügavune Tanganjika järv. See on sügavuse poolest teine järv maailmas.

Mitmesugused loomad

Ida-Aafrika alanguvööde on elupaigaks väga mitmesugustele metsloomadele. Suurematest imetajatest on seal kahvripühvlid, kaelkirjakud, ninasarvikud ja elevandid, kes uitavad vabalt alangu metsikutes ja lõpututes avarustes. Kuivadel, veevaestel aladel võib näha sebrasid, orükseid ja jaanalinde. Graatsilised antiloobid sooritavad mööda savanne kihutades kõrgeid hüppeid. Lagedatel tasandikel püüavad saaki laigulised kaslased leopard ja gepard ning pimedusetundidel võib tihti kuulda võimsa lõvi möirgamist. Kõrgel Virunga mäeahelikul elutseb haruldane mägigorilla. Madalamal, riftiahelike jalamitel, liiguvad aeglaselt mööda künklikku maastikku paavianide karjad, otsides putukaid, seemneid ja skorpione. Kõrgel õhus hõljuvad suurte tiibadega võimsad kotkad ja raisakotkad, lastes end kanda kuumadel õhuvooludel. Tasandike astelvõsades elutsevad värvikirevad banaanitoitlased, habelindlased, sarviklindlased ja papagoilised. Eri kuju, suuruse ja värvusega sisalikud sibavad kiiresti ringi, justkui oleks neil tuli taga.

Alangu rändrahvad

Ida-Aafrika alanguvööde on koduks ka paljudele poolkõrbete rändkarjustest suguharudele. Nad on tugeva kehaehitusega inimesed, kes kõnnivad Aafrika nomaadidele omaste pikkade sammudega. Piirkondades, kus vihma sajab harva, korjavad terved külad tihti oma asjad kokku ning lähevad oma kariloomadele uut karjamaad otsima. Vabalt, ilma passi ja viisata ületavad nad märgistamata riigipiire ning näivad ükskõiksetena välismaailmas toimuva progressi ja muude asjade vastu. Nendes kõrvalistes paikades läheb elu aeglaselt oma rada. Aega arvestatakse päikese tõusu ja loojangu järgi. Mehe rikkust hinnatakse tema kaamelite, kitsede, lehmade ja lammaste arvu või tema pere laste arvu järgi.

Kodud on lihtsad, kuid leidlikult tehtud. Puuoksad on painutatud ja põimitud kokku nii, et need moodustavad kuplikujulise ehitise. Väljastpoolt on need kaetud rohu, loomanahkadega või muda ja lehmasõnniku seguga. Sellistes onnides on tavaliselt tulease, väike koduloomade tarandik ning voodi, mis pole ehk ei midagi muud kui tükk loomanahka. Koldetuli täidab kogu onni suitsuga, mis hoiab sealt eemal kärbsed ja moskiitod. Tavaliselt paigutab küla või perekond oma väikesed kuplikujulised onnid ringikujuliselt ning väljastpoolt ümbritsevad neid läbipääsmatud astelpõõsastest tõkketarad, mis kaitsevad öösiti karja metsloomade eest.

Kogu Ida-Aafrika alanguvöötmes on mitmesuguseid rahvaid, kes erinevad üksteisest näojoonte, keele ja kommete poolest vastavalt oma suguharule ning geograafilisele asupaigale. Ka religioossed uskumused erinevad üksteisest suuresti. Mõned on võtnud vastu islami usu, teised nimikristluse. Paljud on ebausklikud ning kalduvad kõike arusaamatut üleloomulike jõudude arvele panema. Viimastel aastatel on paljud neist kõrvalistest paikadest haridus- ja meditsiiniprogrammide vahendusel välismaailmale avanenud.

Pole siis üllatav, et ka Jehoova tunnistajad teevad pingutusi, saamaks kontakti nende jõuliste nomaadidega. Tunnistajad soovivad tutvustada neile Piibli tõotust aja kohta, mil keegi ei pea end enam põudsel maal suure vaevaga elatama. Piibel ütleb: ”Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia!” (Jesaja 35:1). Seniks jääb Ida-Aafrika alanguvööde tõendiks kõigi asjade Valmistaja Jehoova Jumala loodu mitmekesisusest.

[Kaart lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

IISRAEL

EGIPTUS

SAUDI ARAABIA

Punane meri

JEEMEN

Adeni laht

ERITREA

SUDAAN

UGANDA

RUANDA

BURUNDI

SAIR

SAMBIA

MALAWI

DJIBOUTI

ETIOOPIA

SOMAALIA

KEENIA

TANSAANIA

MOSAMBIIK

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1995 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 15]

Serengeti tasandikul leiab aset tõeliselt vaatamisväärne sündmus — gnuude massiline ränne

[Allikaviide]

All: © Index Stock Photography and John Dominis, 1989

[Pilt lk 16, 17]

Flamingod kogunevad miljonite kaupa, moodustades kihava roosa mere

[Pildid lk 16, 17]

Jehoova tunnistajad levitavad Piibli sõnumit Ida-Aafrika alanguvöötme rahvastele

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga