Ettevaatust! Liikvel on petised
KUJUTLE järgmist vaatepilti. Äsja on lõppenud torm. Hävitavad tuuled on jätnud oma metsiku laastamistöö ja tulvaveed ei kujuta endast enam ohtu. Tormi üleelanud ronivad ärakohutatud nägudega oma varjupaikadest välja ning taamal pöörduvad ärevil ja mureliku olemisega põgenikud tormikahjustusi hindama. Majadelt on rebitud katused, juurtega üleskistud puud on risti-rästi kukkunud katuseta majade läbiligunenud sisustusele. Elektriliinid on purunenud, võimatu on telefonitsi abi kutsuda või sõnumeid läkitada. Osa maju, mis kunagi olid õnnelike perekondade rahusadamad, on hävinud, täiesti maatasa tehtud. Vaikne ja muretu paikkond on nüüd laastatud ning täis meeleheidet.
Ühiskond tõuseb oma ülesannete kõrgusele: kõik asuvad otsustavalt taastamistööde kallale. Naaber aitab naabrit, olgugi et seniajani ei teadnud mõningad ehk teineteise nimegi. Mehed laenutavad vastastikku tööriistu ning jagavad kasulikke näpunäiteid. Naised vaaritavad töömeestele rooga ning vanemad lapsed kantseldavad nooremaid. Teistest paikadest voorib kohale hulgaliselt abivalmis töölisi: katusepanijaid, puude kõrvaldajaid, puuseppi, maalreid. Ühes nendega aga saabuvad ka petised, valmis tormi üleelanuid nöörima.
Remonttööde eest nõutakse kopsakaid ettemakseid. Majaomanikud, kellel pole muud pääsu, annavad oma raha välja, töötegijad aga lasevad sellega jalga ning kaovad igaveseks silmapiirilt. Katusepanijad, kes annavad oma tööle ”garantii”, parandavad purunenud ühenduskohad ülepeakaela, nii et need juba esimese vihmaga lahinal läbi jooksma hakkavad. Tuues ettekäändeks vajaduse rentida järgmise päeva töö tarvis suuri masinaid, petavad puude kõrvaldajad ettemaksuna välja tuhandeid dollareid. Järgmine päev jääbki saabumata.
Hävitustöö ja kaotused pole veel kõik; mõtle, millist südamevalu tunnevad majaomanikud, kes on maksnud kenakesi summasid maksejõuetutele või fiktiivsetele kindlustuskompaniidele, kes nüüd keelduvad kahjutasu välja maksmast või kelle kontorid on tühjad ning omanikud kõigi nelja tuule poole kadunud. Need, kellel ongi läinud korda tšekk kahju hüvitamiseks kätte saada, leiavad pahatihti, et kuna vähesed oskustöölised igale poole ei jõua, on end varmalt tööle pakkumas jultunud ja ebakompetentsed tegelased. Tehtud töö on räpakas ning ainult masendab majaomanikke, kes on niigi rööpast väljas.
Katastroofiohvreid on ikka ja jälle kurjasti ära kasutatud. See, mis algul paistab laastatud ühiskonna koostööna ühise heaolu nimel, osutub mõningate suureks kurvastuseks tühipaljaks illusiooniks.
Ühes paikkonnas kerkis šokolaadibatoonide hind pärast orkaani enneolematu 4 dollarini ning purk beebitoitu läks emadele maksma 6 dollarit. Ühest poest ei saanud patareisid hankida muidu, kui pidi ostma televiisori või raadio. Ehitusmaterjalidega kaubitsejad kühveldasid raha kokku, müües oma kaupa üle mõistuse kõrgete hindadega. Ühes teises kohas, kus vagunelamute omanikel oli tarvis oma elamu üleujutuse eest kõrgemasse paika vedada, tõusis teenuse hind 600 protsenti. Pärast maavärinat helistas keegi 84-aastasele naisterahvale, kelle maja oli kahjustada saanud, ning esitles end riigiametnikuna. Naine arvas, et dokumendid, millele ta hiljem alla kirjutas, on avaldused riikliku abi ja toidukupongide saamiseks. Tegelikkuses olid need hoopis dokumendid, millega ta pantis oma maja, et saada 18000 dollari suurune laen maja remondiks, mille tegelik maksumus oli vaid 5000 dollarit.
Tüssamine kaugturustuses
”Palju õnne, proua S.! Täna on teie õnnepäev.” Nende sõnadega võib alata üllatuslik telefonikõne. ”Olete saanud peavõidu, milleks on . . . ” Paljud on saanud samalaadseid kõnesid, kus neile öeldakse, et nad on ”juba võitnud” või et nende võit on ”kindel”. Võidetud ”auhinnaks” võib olla uus auto, muusikakeskus koos teleri ja videomakiga või siis teemantsõrmus.
Kas sulle on kunagi helistatud ja teatatud, et saad mingi auhinna? Kas see pani su südame põksuma? Kas sul oli tunne, et sa ei usu oma kõrvu? Kui vastasid taolisele kõnele, kas said kunagi oma auhinna kätte? Või langesid hoopis kaugturustajate pettuse ohvriks? Kui sinuga on nõnda juhtunud, pole sa ainuke. Nagu öeldakse ajakirjas ”Consumers’ Research”, petavad valelikud kaugturustajad ainuüksi Ameerika Ühendriikides igas minutis kümmet inimest. Igal aastal petavad jultunud sulid tarbijatelt välja 10 kuni 40 miljardit dollarit, mis teeb umbes 7500 dollarit minutis.
”Igal aastal helistavad petturitest kaugturustajad rohkem kui 150000 inimesele ning teatavad, et need on ”võitnud” peaauhinna või ”valitud välja” seda saama. Ja igal aastal lähevad tuhanded kanadalased nende kõnedega liimile, pannes hakkama keskmiselt 2000 dollarit, et oma auhinda kätte saada,” teatab ajakiri ”Reader’s Digest”. Üks Ontario provintsi politseiametnik lausus: ”Telefonikelmused on ühed suurimad pettused Kanada ajaloos.” Ta lisab: ”Meile on teada, et igal aastal läheb see kanadalastele maksma miljoneid dollareid.” Need arvud peegeldavad peamiselt seda osa, millest politseile teatatakse. Ent kuna arvestuste kohaselt annab ainult 10 protsenti ohvreid oma kaotusest politseile teada, on probleemi täit ulatust võimatu täpselt kindlaks määrata.
”Teatame inimestele, et nad on võitnud, ning nad kaotavad kaine mõistuse,” tunnistas üks vilunud suli. Ta lisas: ”Seejärel käime neile peale, et nad raha saadaksid, ning me ei lepi äraütlemisega.” Kui ohver on kord juba kelmuse õnge läinud, võib juhtuda, et tema nimi müüakse teistele kaugturustusfirmadele ning pannakse lihtsameelsete nimekirja. Nende nimed võidakse müüa edasi teistele, kes neile samuti korduvalt helistavad. ”Kui võtame aluseks lihtsameelsete nimekirja,” ütles üks endine Toronto kaugturustuse operaator, ”on umbes 75 protsenti inimesi nõus ostma esimese helistamise peale. See arv langeb umbes 50 protsendini, kui helistame nimekirjas olijaile kolmandat korda. Ent olles kord hamba verele saanud, ei saa mõningad enam pidama; nad ajavad taga oma suurt raha.”
Kui kaugele võivad nende valelike kaugturustajate õnge läinud minna, teostamaks oma unistus võita muinasjutuline summa? ”Oleme pidanud andma pankadele korralduse külmutada mõningate vanainimeste hoiused, et neid puupaljaks ei kooritaks,” sõnas üks politseiuurija. Üks hiljaaegu lesestunud naisterahvas olevat saatnud 16 kaugturustajale 36 makset kokku 85000 [Kanada] dollari väärtuses. Vastutasuks oli ta saanud ”pool toatäit väärtusetut kribu-krabu”.
Peened kelmused haritutele
Ent seesuguste kelmuste harrastajad ei jäta kedagi kõrvale. Nende ohvreid on igast ühiskonnakihist. Tüssatud on isegi professionaale, kellel pidanuks olema piisavalt teadmisi. Pettus võib olla sepitsetud nii salakavalalt, et ohvriks võib langeda ka kõige valvsam tarbija. Suuremate summadega seotud kelmusi, mis on mõeldud haritud ostjatele, võidakse reklaamida televisioonis või posti teel saadetavates värvilistes brošüürides. Tegemist võib olla investeeringutega, mis tõotavad hiigelkasumit: investeeringud filmistuudiotesse, kulda ja kullakaevandustesse, naftapuuraukudesse. Nimekiri näib olevat lõputu. Tagajärjeks aga on ikka üks ja seesama: täielik kaotus.
”Nad petavad uskumatult läbimõeldult,” ütles üks ohvriks langenud haritud naine. ”Kooliõpetajana pidasin end intelligentseks inimeseks . . . Nende lubadustel polnud otsa ega äärt.” See naine kaotas filmikompaniiga seotud kelmuses 20000 dollarit.
Tüssamine kaugturustuses on rahvusvahelise ulatusega probleem. Uurijad ennustavad, et asi ”läheb käesoleva aastakümne jooksul hullemaks”. Kuid ole ettevaatlik! On ka teistlaadi pettusi ning mõningate osavate kelmide lemmikobjektiks on vanurid.
[Pilt lk 4]
Ole ettevaatlik petiste suhtes, kes tulevad pärast tormi!
[Pilt lk 5]
”Te olete võitnud auhinna!” — kas ikka tõesti?