Puunikerdus — Aafrika iidne kunst
”Ärgake!” Nigeeria-korrespondendilt
PRAEGUSES Lõuna-Nigeerias asuvas Benin Citys on juba ammusest ajast tegutsenud puunikerdajad. Neli aastasada tagasi oli Benin City pealinnaks võimsale metsakuningriigile, kus valitses suurepärane kord. Külalised Euroopast imetlesid linna laiu ja sirgeid tänavaid, selle heakorrastatud maju ning väärikaid ja seaduskuulekaid inimesi. Sajandeid oli Benin City üks Lääne-Aafrika tähtsamaid majanduslikke ja kultuurilisi keskusi.
Benini kuningriiki valitsesid järjestikku kuningad, keda kutsutakse obadeks. Obad olid innukad kunstiedendajad. Nende hiilgavat paleed Benin Citys kaunistasid peakujud, peened pronksist valatud seinareljeefid ja elegantsed elevandiluust nikerdatud meistriteosed. Kuigi iidsed puunikerdised pole vastu pidanud aja ja termiitide laastamistööle, on selge, et puunikerdajad tegutsesid kuningriigis aktiivselt. Lagose rahvusmuuseumi endine kuraator Martins Akanbiemu kirjutab: ”Puunikerdajate gild .. näib olevat vanim oba heaks töötav [käsitöögild].”
Aastal 1897 rüüstasid Briti väed Benin Cityt ja viisid Euroopasse selle nüüdseks nii hindamatud kunstiväärtused — rohkem kui 2000 eset. Muistse Benini suurimad kunstikollektsioonid ei asu praegu mitte Nigeerias, vaid Londoni ja Berliini muuseumides.
Puunikerdus nüüdisajal
Tänapäeval on Benin City siginat-saginat täis nagu paljud teisedki Nigeeria linnad. Ent tema endise hiilguse jäljed on jäänud. Palee on taastatud ja seal elab praegune oba. Sa võid näha tõendeid muistset linna ümbritsenud sügavast vallikraavist; ning kui sa hoolega kuulatad, võib su kõrvu puutuda tasane puupeiteldamise tok-tok-tok.
Mees nimega Johnson on Benin Citys juba 20 aastat puuskulptuure nikerdanud. Sajandeid tagasi hoidsid puust ja pronksist peakujutised alal mälestust surnutest; need kaunistasid esivanemate kummardamise altareid. Kuid Johnsoni nikerdatavad peakujud ei sarnane nendega, mida muiste religioossel eesmärgil kasutati. Need on mõeldud vaid kaunistuseks.
Johnson töötab eebenipuuga, mis on oma kõva ja rabeda puidu poolest nikerdamiseks ideaalne. Ta kasutab enamasti lülipuitu ehk puu sisemist osa. Nigeeria eebenipuu lülipuit on sageli pigimust, kuigi mõnede puude lülipuit on triibuline ning võib värvi poolest varieeruda hallist mustani. Johnson kasutab nikerdades ka mõningal määral maltspuitu ehk puidu välimist osa; see täiendab musta meeldiva punase värvitooniga. Nii punane kui must eebenipuit poleeritakse, et saada kaunist läiget.
Eebenipuud on Nigeerias külluslikult. Pärast puu langetamist jäetakse see tihti paariks kuuks metsa kuivama. Pärast sedagi, kui puunott on töökotta toodud, jätab Johnson puupaku sinna mitmeks kuuks kuivama, enne kui ta seda töötlema hakkab. See on tähtis, kuna kuivamata puu võib kuju muuta ja praguneda.
Kui kõik on nikerdamiseks valmis, lõikab Johnson käsisaega umbes 40-sentimeetrise tüki. Pärast veel ühe nädala möödumist, kui on kindel, et puutükk ei pragune, visandab Johnson kriidiga sellele nikerdatava pea piirjooned ning asub seejärel tööle.
Kõigepealt kasutab ta lapikpeitlit, siis õõnespeitlit ning nikerduspeitlit. Seejärel viilib ta raspliga. Detailide voolimiseks kasutab ta nikerdusnuga. Töötades keskendub Johnson pingsalt puule. Hooletuse tagajärjel võib skulptuur kukkuda välja veidra irvega või kõõrdsilmsena.
Nikerdustöö tehtud, hõõruvad Johnsoni õpipoisid seda alul jämedateralise ja siis üha peenemateralise liivapaberiga. Viimaks löövad nad selle mööblipoleerainet või kingakreemi kasutades kingaharjaga läikima. Säärase puust peakuju nikerdamine, nagu on piltidel, vältab kaks päeva. Veel kolm päeva läheb aega, et seda liivapaberiga hõõruda ning poleerida.
Kui nikerdis on valmis, paneb Johnson selle paariks kuuks kõrvale, olemaks kindel, et puu ei pragune. Kui puu oli nikerdustöö alguseks läbinisti kuiv, siis seda ei juhtu. Nii see harilikult ongi. Kui puu aga ikkagi praguneb, läheb nikerdis töökotta tagasi, et pragu saaks täidetud, ning puitu tuleb taas liivapaberiga hõõruda ja poleerida.
Kuidas õpitakse nikerduskunsti
Johnsonil on kuus 10—18-aastast õpipoissi. Nikerduskunsti õpivad nad tagantpoolt alustades, nõnda et viimast tööetappi õpitakse kõige enne. Seega õpib õpipoiss esmalt poleerima. Seejärel õpib ta liivapaberiga hõõruma. Edaspidi näidatakse õpipoisile, kuidas raspliga töötada. Viimaks saabub päev, mil talle pistetakse pihku lapikpeitel, et ta saaks uuele puupakule oma esimese lõike teha.
”Mitte just igaühest ei saa nikerdajat,” lausub Johnson. ”Kõigepealt peab sul olema annet ja keskendumisvõimet. Samuti pead sa õppima kannatlikult ootama, kuni sa arened ning saad üle oma vigadest. Sul peab olema ka sihikindlust, sest heaks nikerdajaks saamine võtab vähemalt kolm aastat. Kuid see pole veel lõpp — õppimine ei lõpe kunagi. Tööd tehes arened sa kogu aeg.”
[Kast/pilt lk 20]
Termiit ja puunikerdaja
Mõned ütlevad, et Aafrika kunst on tänu võlgu termiidile, keda kutsutakse ka ”valgeks sipelgaks”. Puunikerdaja valmistab skulptuuri ning ”valge sipelgas” (troopilise kliima mõningasel kaasabil) hävitab selle, vahel lausa mõne päevaga! ”Valge sipelgas” on puunikerdajaid juba sajandeid rakkes hoidnud. See on küll lõputu, ent edasiviiv tsükkel: termiit hävitab ja nikerdaja alustab taas, otsides võimalusi oma oskusi parandada ning fantaasiaküllaseid uusi stiile luua.
Raamat ”Aafrika kuningriigid” (”African Kingdoms”) teatab: ”Hallitus ja usin valge sipelgas kõrvaldasid järgnevatele põlvedele sootuks igasuguse võimaluse vanadest töödest malli võtta. Seega tingis pidev vajadus uute tööde järele ka kujude suurema mitmekesisuse; üsna vähe esines kopeerimist ning tunduvalt rohkem sõltuti individuaalsest oskusest ja kujutlusvõimest.”
Mõned väidavad, et termiidi ja puunikerdaja dialoog aitab selgitada seda kõrget kunstilist taset, mis aafrika kunsti nii kuulsaks on teinud. Õpetlane William Fagg täheldab oma raamatus ”Nigeeria kujud” (”Nigerian Images”): ”Olgugi, et suurem osa valge sipelga tegevusest pole inimesele ehk meeldiv, peaksime .. teda tänama selle sajandeid ja aastatuhandeid kestnud katkematu ning äärmiselt tulemusrikka ühenduse eest, mida ta on pidanud troopilise puunikerdajaga.”
[Pildi allikaviide]
Loa andnud dr. Richard Bagine
[Pildid lk 19]
Nikerdist valmistamas:
1. parimat puutükki valimas,
2. peakujutist visandamas,
3. töö peitliga, 4. lihvimine, 5. poleerimine