Müra — mida ette võtta?

PÄRAST väsitavat päeva vajud sügavasse unne. Äkitselt rikub su und naabruskonna koerte haukumine. Keerad voodis teise külje ning loodad, et see ärritav lärm ei kesta kaua. Kuid lõppu ei tule ega tule. Koerad lõugavad ühtesoodu. Olles pahane ja närvis, et sul magada ei lasta, kaob nüüd viimanegi uneraas ning sa imestad, kuidas küll naabrid taolist lärmi taluda suudavad.

Inimeste mürataluvus erineb suuresti. Lennujaamade töötajaid, kes elavad lennuradade lähedal, häirib õhusõidukite müra palju vähem kui neid, kelle töö pole lennukitega seotud. Perenaine, kes kasutab köögikombaini, talub selle müra hulga paremini kui kõrvaltoas viibiv inimene, kes üritab lugeda raamatut või vaadata televiisorit.

Mis on mürareostus?

Mürareostust defineeritakse riigiti erinevalt. Mehhikos on müra ”iga ebasoovitav heli, mis tüütab või kahjustab inimest”. Uus-Meremaal peetakse müra ülemääraseks, kui see on ”selline, et ta rikub põhjendamatult ükskõik kelle rahu ja heaolu”.

Heli mõõtmisega on tihedalt seotud kaks kuulsat teadlast: telefoni leiutaja Alexander Graham Bell ja Saksa füüsik Heinrich Hertz. Bellides või enamasti küll detsibellides (kümnendik belli) mõõdetakse suhtelist helitugevust, samal ajal kui hertsides mõõdetakse helikõrgust ehk -sagedust. Müra valjuse mõõduna tuuakse tavaliselt ära helitase detsibellides.a

Ent kes otsustab, kui palju mingi heli häirib? Sina kui kuulaja! ”Müra tüütuse astet määrab kõige paremini ikka inimkõrv,” märgib Londoni ajaleht ”The Independent”.

Müra toime

Kuna kõrv on see, mis mürataset kõige paremini määrab, võib arvata, et see elund kannatab müra tõttu kõige tõenäolisemalt ka kahju. Sisekõrva tundlike närvirakkude kahjustus võib põhjustada püsivat kuulmislangust. Tõsi küll, inimesed reageerivad valjudele helidele erinevalt. Kuid korduv kokkupuude helidega, mis ületavad 80—90 detsibelli, võib põhjustada järkjärgulist kuulmise alanemist. Tõepoolest, mida suurem on müratase, seda vähem aega võib iga päev sellises keskkonnas viibida, ilma et tekiks kuulmiskahjustus.

Ajakiri ”New Scientist” teatab, et paljude Prantsusmaal müüdavate stereopleierite maksimaalne võimsus ulatub 113 detsibellini. Ühes uurimuses märgiti, et ”CD-pleieril tund aega täisvõimsusel mänginud rokkmuusika valjus ületas enamiku ajast 100 detsibelli piiri ning kohati ulatus umbes 127 detsibellini”. Veelgi rängem toime on müral, mis kostub kontserdilavadelt. Üks müra uurija leidis inimesi, kes kössitasid võimendite virna juures oimetus tardumuses. ”Mu nägemine muutus ähmaseks, kehaõõned võnkusid bassilöögiga kaasa ning müra tegi kõrvadele valu,” jutustab ta.

Kuidas võib müra inimesele mõjuda? Üks allikas väidab: ”Kestev müra, mille tase võib ulatuda mõõdukast tugevani, põhjustab stressi, väsimust ja ärritatavust.” ”Piinav müra ei röövi elust mitte ainult rõõmu, vaid võib kurnata inimest ka füüsiliselt ja emotsionaalselt,” märgib professor Gerald Fleischer Saksamaalt Giesseni ülikoolist. Professor Makis Tsapogas ütleb, et kui inimene puutub peale müra kokku teistegi ebasoodsate teguritega, võib see anda tõuke depressiooni ja talitluslike tervisehäirete kujunemisele.

Müra pikaajaline toime võib mõjutada isiksust. Kui Briti valitsuse korraldatud uuringu käigus küsiti mürareostuse ohvritelt, millised on nende tunded selle põhjustajate vastu, rääkisid nad vihast, kättemaksust ja isegi tapahimust. Teisest küljest aga muutuvad mürategijad sageli agressiivseks, kui nende peale korduvalt kaevatakse. ”Müra kahandab inimeste altruismi ning teeb nad agressiivseks ja vaenulikuks,” teatab üks müravastases kampaanias osaleja.

Enamik inimesi, kes on kannatanud mürareostuse all, on tähele pannud, et nad suudavad häirivat müra üha vähem taluda. Nad tunnevad samamoodi nagu üks naine, kelle lärmakad naabrid kuulasid alalõpmata valju muusikat: ”Kui oled sunnitud kuulama midagi, mida sa ei soovi, kurnab see ära. [——] Isegi kui lärm lõppes, ootasime, kõrv kikkis, millal see jälle pihta hakkab.”

Kas siis mürareostuse vastu polegi võimalik midagi ette võtta?

Mida sina võid teha

Kuna müra saadab meid kõikjal, siis paljud inimesed lihtsalt ei tajugi, et nad teisi häirivad. Kahtlemata on neid, kes sellest teadlikuna teiste rahu oma tegevusega enam ei rikuks. Seepärast võibki abi olla sõbralikust pöördumisest lärmaka naabri poole. Ühes inimeses tekitasid viha tema naabrite ametlikud kaebused, et ta on lärmakas. Ta ütles: ”Kui müra neid pahandas, olnuks minu meelest loogiline, et nad pöörduvad minu poole ja ütlevad seda mulle näost näkku.” Ema, kes korraldas peo väikestele lastele, oli hämmastunud, kui üks ametiisik tuli uurima müra kohta esitatud kaebust. ”Tahtnuksin, et kaebuse esitajad oleksid koputanud mu uksele ja väljendanud oma rahulolematust,” lausus ta. Mõni ime siis, kui üks Briti keskkonnameditsiini ametnik leidis oma hämmastuseks, et 80 protsenti olmemüra üle kaebajatest polnud kunagi palunud oma naabritel vaiksemad olla.

Inimeste tõrksus lärmakate naabritega sellest juttu teha osutab vastastikuse lugupidamise puudumisele. ”Kui tahan, siis kuulan oma muusikat. Mul on selleks õigus!” on vastus, mida nad ootavad kuulvat ja pahatihti kuulevadki. Nad kardavad, et heatahtlik soovitus mänguriist vaiksemaks keerata paneb vaenuvankri veerema, kuna lärmakas naaber peab kaebust oma nina toppimiseks tema asjadesse. Millist halba valgust see tänapäeva ühiskonnale heidab! Kui täpne on küll Piibli ütlus, et neil ”rasketel aegadel” on inimesed üldiselt ’enesearmastajad, ülbed, toored, kergemeelsed’! (2. Timoteosele 3:1—4.)

Palju sõltub ohvri enda hoiakust. Ajakiri ”Woman Weekly” pakkus välja järgmise stsenaariumi, lahendamaks pingelist olukorda pärast seda, kui vihane kaebus on mürategija endast välja viinud: ”Tõenäoliselt piisab [kaitseseisundisse asunud naabrite] lepitamiseks lihtsalt sellest, kui öelda südamlikult ja ülimalt inimlikult: ”Palun vabandust, et mul läks kops üle maksa, aga ma väsin hirmsasti ära, kui ma magada ei saa.”” Võib-olla ei ole neil midagi selle vastu, et viia võimendusseadmed ühise seina juurest kaugemale ja keerata heli veidi vaiksemaks.

Tõepoolest tasub oma naabritega häid suhteid säilitada. Mõningad kohalikud ametivõimud pakuvad vahetalitusteenust, lepitamaks vaenujalal olevaid naabreid. Pidades silmas seda, kui suurt pahameelt ametlikud kaebused tekitavad, peaks täitevvõimu organile teatamist pidama küll ”kõige viimaseks abinõuks”.

Kui sul seisab ees uude kohta kolimine, on tark uurida järele võimalikud häiriva müra allikad enne, kui lepingud sõlmitud saavad. Kinnisvaramaaklerid soovitavad müra kontrollimiseks käia tulevases kodus eri päevaaegadel. Võid küsida naabritelt nende tähelepanekuid. Kui pärast uude elupaika kolimist tekib probleeme, püüa lahendada need heanaaberlikul moel. Protsessimine tekitab enamasti vaenulikkust.

Ent mis siis, kui elad mürarikkas ümbruskonnas ning sul pole kuidagi võimalik mujale kolida? Kas oled määratud lõputult kannatama? Mitte ilmtingimata.

Kuidas end müra eest kaitsta

Vaata ringi, mida sa saad teha, isoleerimaks oma kodu väljastpoolt kostva müra eest. Vaata, ega seintes või põrandates pole tühimikke, mida saaks täita. Iseäranis pööra tähelepanu seinakontaktidele. Kas need on korralikult paigas?

Pahatihti pääseb müra sisse uste ja akende kaudu. Müra võib aidata alandada akendele topeltklaaside paigaldamine. Kui kinnitada uksepiidale õhuke vahtkummist tihendusriba, sulgub uks tihedalt. Ehk kaitseb eluruume häiriva liiklusmüra eest välisesiku ehitamine ja teise ukse paigaldamine.

Kuigi liiklusmüra kasvab alarmeerivas tempos, töötavad autotootjad pidevalt uute materjalide ja meetodite kallal, mis aitavad vähendada mürataset masina sees. Abi on ka vaiksematest rehvidest. Eksperimenteerides erisuguste teekatetega, on paljudes riikides jõutud taoliste materjalideni nagu whisper concrete (sõna-sõnalt ’sosinbetoon’), kus kivikillustik on vaid osaliselt betooni surutud ning seetõttu on rehvide kokkupuutepind teega väiksem. Selle teekattematerjali kasutamisega väheneb müratase teadete kohaselt kuni kahe detsibelli võrra kergete sõidukite ning ühe detsibelli võrra raskete veokite puhul. Kuigi see ei paista ehk märkimisväärne, võrdub kolmedetsibelline langus keskmiselt liiklusmüra vähendamisega poole võrra!

Teedeehitajad kavandavad nüüd kiirteid, mida varjavad barjäärid või muldvallid, mis tõhusalt müra alandavad. Isegi kui selleks ruumi ei jätku, võivad kiirteede ääres elavaid inimesi soovimatu müra eest kaitsta erilised tarad, näiteks sellised nagu põimitud pajuvõrsetest ja igihaljastest taimedest hekk Ida-Londonis.

Häirivate helide maskeerimine niinimetatud valge müraga — näiteks kahina või vilinaga — võib tulla kasuks mõningates keskkondades, näiteks bürooruumides.b Jaapanis on tulnud turule ”hääletud” klaverid. Neis ei löö haamer mitte keele pihta, vaid sulgeb vooluringi, mille tulemusena kõlab noot mängija kõrvaklappides.

Teadlased on kulutanud tunde, otsides mooduseid nn. antimüra tekitamiseks. Põhimõtteliselt seisneb see teise heliallika kasutamises, mis tekitab müra summutavaid võnkeid. Muidugi nõuab see lisaseadmeid ja lisakulutusi ning iseenesest ei kõrvalda see probleemi allikat. ”Kuni inimesed ei hakka suhtuma mürasse kui heliprügisse,” kirjutab ajakiri ”U.S.News & World Report”, ”võib antimüra olla ainus võimalus leida hetk vaikust.” Võib-olla küll, ent kas vaikus on mürareostuse vastumürk?

Kas on tegelikult mingit väljavaadet leida oma kodus ning naabruskonnas rahu ja vaikust? Järgmine artikkel pakub tõelist lootust.

[Allmärkused]

[Kast lk 6]

Kuidas hoiduda olemast lärmakas naaber

● Mõtle oma naabritele, kui võtad ette midagi mürarikast, ja teata neile sellest ette.

● Ole vastutulelik, kui naaber palub sul müra alandada.

● Võta arvesse, et oma lõbuga ei tohiks sa naabritele piina valmistada.

● Pea meeles, et müra ja vibratsioon kostub kergesti koridori ja läbi põrandate.

● Aseta mürarikkad kodumasinad pehmele alusele.

● Hoolitse selle eest, et keegi oleks käepärast maja- ja autosignalisatsioonist tingitud valehäirete puhul.

● Ära tee hilisõhtul mürarikast tööd ega kasuta mürarikkaid seadmeid.

● Ära lase muusikal nii valjusti mängida, et see pahandab naabreid.

● Ära jäta koera pikaks ajaks omapead.

● Ära luba lastel põrandal hüpata ja seega alumisi naabreid häirida.

● Ära anna öösel signaali, ära pauguta uksi ega lase automootoril unnata.

[Kast/pilt lk 7]

Müra mõju

”Müra on tänapäeval Suurbritannias kõige laiemalt levinud tootmissfääri ohutegur,” kirjutab ajaleht ”The Times”, ”ja selle tavaline tagajärg on kurtus.” Mõningatest kutsehaiguste alastest uurimustest nähtub, et üle 85-detsibelline müra võib mõjuda kahjulikult lootele. See kahjustab lapse kuulmist ning tal võib esineda hormoonsüsteemi häireid ning kaasasündinud puudeid.

Valju müra toimel ahenevad veresooned ning väheneb vere juurdevool elunditesse. Keha omakorda reageerib sellele hormoonide vallandamisega, mis tõstavad vererõhku ning suurendavad südamelöökide arvu, mille tagajärjeks võib mõnikord olla südamepekslemine või isegi rinnaangiin.

Kui müra lööb segi inimese normaalse elurütmi, võib tekkida teisigi probleeme. Rikutud unerahu võib jätta oma jälje päevastelegi tegemistele. Vahest ei avalda müra küll mõju inimese üldisele töötempole, kuid võib siiski mõjutada tehtavate vigade arvu.

[Kast/pilt lk 9]

Töökaitsevahendid

Kui sul on töökohal müraga probleeme, saaksid ehk kanda mingisuguseid kõrvakaitseid.c Kui müratase on kõrge, on enamasti abi kõrvaklapitaolistest antifoonidest. Neil on see eelis, et neid kandes on siiski võimalik kuulda suusõnalisi teateid ja masinate hoiatussignaale, kuigi nendega on ehk raske kindlaks määrata, kustpoolt hääl tuleb. Kõrvatopid peavad olema õige suurusega; neid pole hea kasutada kõrvahaiguste või kuulmekäigu valulikkuse korral.

Masinate heas korras hoidmisega võib kahandada vibratsiooni. Mürareostust aitab vähendada seadmete paigutamine kummialustele, samuti mürarikaste masinate eraldamine varjetega.

[Allmärkus]

[Pilt lk 8]

Kuidas kaitsta end autoühiskonnas tekkiva müra eest?