Kuus sammu tervise kaitseks

”ÄRGAKE!” NIGEERIA-KORRESPONDENDILT

MAAILMA TERVISHOIUORGANISATSIOONI (MTO) teateil ei ole umbes 25 protsendil arengumaade elanikel võimalust saada puhast joogivett. Rohkem kui 66 protsendi — vähemalt 2,5 miljardi inimese — sanitaartingimused jätavad soovida. Sageli on tagajärjeks haigused ja surm.

Taolistes oludes on raske hügieeninõuetest kinni pidada. Ent kui isikliku hügieeni eest hoolitsemine lausa eluviisiks teha, võid kaitsta end paljude haiguste eest. Järgnevalt käsitleme kuut abinõud, mis võivad kaitsta sind ja sinu peret organismi sattuda võivate tõvestavate pisikute eest.

1. Pärast roojaga kokkupuutumist ning enne toiduainete käsitlemist pese käed vee ja seebiga.

Haiguste ärahoidmiseks on tähtis hoolitseda selle eest, et vesi ja seep oleksid alati käepärast, nii et kõik pereliikmed saaksid käsi pesta. Vesi ja seep aitavad eemaldada kätelt pisikud, mis muidu võiksid sattuda toiduainetele või suhu. Kuna väikesed lapsed topivad pahatihti näppe suhu, on tähtis nende käsi sageli pesta, iseäranis enne nende toitmist.

Eriti oluline on käsi seebiga pesta pärast käimla kasutamist, enne toiduainete käsitlemist ja pärast lapse pepu puhastamist roojast.

2. Kasuta käimlat.

Vältimaks pisikute levikut, on tähtis, et väljaheited ei jääks lageda taeva alla. Inimese roojas leiduvad pisikud põhjustavad paljusid haigusi, eriti kõhulahtisustõbesid. Need pisikud võivad sattuda joogivette, toiduainetele, kätele, toiduvalmistamisel ja -serveerimisel kasutatavatele riistadele ning toiduga kokkupuutuvatele pindadele. Nii võivad inimesed pisikud alla neelata ning haigestuda.

Et seda ei juhtuks, kasuta käimlat. Loomade väljaheited tuleks hoida majast ja veeallikatest eemal. Ehk üllatab sind asjaolu, et imikute ja väikelaste väljaheide on ohtlikumgi kui täiskasvanute oma. Seega tuleks ka lapsed õpetada käimlat kasutama. Kui lapsed roojavad mujale, tuleks väljaheide kohe ära koristada ning käimlasse visata või maha matta.

Käimla tuleks hoida puhas ning kaetud.

3. Tarvita puhast vett.

Perekonnad, kes saavad vabalt kasutada puhast veevärgivett, haigestuvad harvem kui need, kellel see võimalus puudub. Need, kelle kodus pole veevärgivett, võivad kaitsta oma tervist sellega, et panevad kaevule alati kaane peale ning hoiavad reovee eraldi joogi- ja pesuveest. Samuti on tähtis hoida loomad majast ning joogiveest eemal.

Teine võimalus end haiguste eest kaitsta on hoida ämbrid, köied ja purgid, millega vett võetakse või milles seda hoitakse, võimalikult puhtad. Näiteks on parem ämber kusagile üles riputada, mitte maapinnale jätta.

Kodus tuleks joogivett hoida puhtas, kaetud anumas. Sellest anumast tuleks vett ammutada puhta kopsiku või kruusiga. Ära lase kellelgi oma käsi joogivette panna ega vett otse hoiunõust juua.

4. Keeda joogivesi läbi, kui see pole just puhas veevärgivesi.

Veevärgivesi on joomiseks tavaliselt kõige ohutum. Mujalt pärit vesi sisaldab tõenäolisemalt pisikuid, kuigi see võib paista puhas.

Vee keetmine hävitab pisikud. Niisiis, kui võtad vett tiigist, ojast või paagist, on tark see enne joomist keema ajada ning maha jahutada. Iseäranis imikutele ning väikelastele on tähtis, et joogivees poleks pisikuid, kuna nende vastupanuvõime pisikute suhtes on nõrgem kui täiskasvanutel.

Kui joogivett pole võimalik keeta, pane see läbipaistvasse kaetud plastik- või klaasanumasse. Lase veel enne tarvitamist kaks päeva päikese käes seista.

5. Toiduained olgu puhtad.

Toorelt tarvitatavad toiduained tuleks hoolikalt puhastada. Ülejäänud ained, eriti lihakraam, tuleks korralikult läbi küpsetada.

Kõige parem on süüa toit kohe peale valmistamist; siis ei jõua see veel rikneda. Kui pead küpsetatud rooga säilitama kauem kui viis tundi, peaksid hoidma seda kuumana või panema külmkappi. Enne söömist tuleb see siis taas korralikult läbi kuumutada.

Kuna toores lihas on tavaliselt pisikuid, ei tohiks seda lasta kokku puutuda toiduga, mis on juba küpsetatud. Pärast toore liha käsitlemist pese ära kõik köögiriistad ja pinnad, mis sellega kokku puutusid.

Kõik pinnad, millel toitu valmistatakse, tuleks alati puhtad hoida. Toiduained tuleks kinni katta ja hoida nii, et kärbsed, rotid, hiired ega muud loomad neile ligi ei pääseks.

6. Põleta majapidamisjäätmed või mata need maha.

Pisikuid levitavad kärbsed sigivad toidujäätmetel. Seepärast ei tohiks majapidamisjäätmeid lihtsalt maha visata. Iga päev tuleks need maha matta, ära põletada või muul moel kahjutuks teha.

Nende juhtnööride järgimine aitab kaitsta sind ja sinu peret kõhulahtisuse, koolera, tüüfuse, soolenugiliste, toidumürgistuste ning paljude muude haiguste eest.

[Allikaviide]

Allikas: ”Facts for Life”, mille on ühistööna välja andnud ÜRO Lastefond, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ning MTO.