Vaatleme maailma
Lootuseta põlvkond
Küsitlused on paljastanud, et võrreldes kaks põlvkonda tagasi elanud noortega, on tänapäeva 15—24-aastastel rohkem probleeme uimastite kuritarvitamise, kuritegevuse ja enesetappudega, teatab ajaleht ”The Australian”. Strateegiaanalüütik ja teaduskirjanik Richard Eckersley tegi kokkuvõtte paljude tänapäeva noorte tunnetest, öeldes: ”Noored arvavad, et elu peaks olema põnev ja lõbus, et neil tuleb ise endi eest hoolitseda, et nad peaksid ise otsustama, mismoodi elada, et valitsused ei ole suutelised lahendama ühiskonnaprobleeme ja et nad ise on jõuetud muutma ühiskonnas valitsevaid olukordi.” 15-aastane tütarlaps Shanu ütles: ”Rahvaarv aina kasvab ning töökohti ja elamispinda, millele me konkureerime, jääb ikka vähemaks, kõike jääb vähemaks.”
Prügi orbitaaljaamas
Pärast 11 aastat Venemaa orbitaaljaama Miri kasutamist õpib selle meeskond tulema toime probleemiga, mis on tuttav paljudele maa peal elavatele inimestele — mida teha kõige kogunenud kraamiga. Kosmose kaalutuses peavad kõik vajalikud esemed, nagu skafandrid, arvutikaablid, toidupakendid, tööriistad ja tagavaraosad, olema kinnitatud põrandate, lagede ja seinte külge. Kuid igal pinnal on juba peaaegu 30 sentimeetri paksune prügikiht, nii et Miril jääb ruumi aina vähemaks. Kui uus rahvusvaheline orbitaaljaam välja saadetakse, siis võib-olla tehakse sinna astronautide ja kosmonautide tarbeks prügipress. Seda hakataks kindlasti väga hindama, kuna siiani on Miri meeskond pidanud pärast sööki tühjad konservikarbid kokku litsuma ja tagasi toidukastidesse panema ning need siis seinte külge kinnitama.
Sõjakad paavianid
Selle aasta alguses puutusid autojuhid ühel Lõuna-Aafrika Vabariigi elavaima liiklusega maanteel kokku ebatavalise ohuga — kivirahega, mille põhjustajaks oli paavianide kari. Ajalehe ”International Herald Tribune” sõnul varitsesid paavianid autojuhte Kaplinna ja Johannesburgi vahelisel maanteel mäekuru juures. Kuigi vigastustest ja autoavariidest teada ei antud, hakkas liikluspolitsei loomi kividega vastu loopima, et neid maanteelt eemale peletada. Kes aga politseinike ja paavianide vahelises kivipildumise võitluses võitjaks sai, ei teatatud.
Suitsetajad Aasias
Hinnangute kohaselt suitsetab Vietnamis ligikaudu 73 protsenti mehi. See on ”suurim meessuitsetajate suhtarv maailmas”, teatab uurimus, mis avaldati ajakirjas ”The Journal of the American Medical Association”. Võrreldes sellega tundub, et vaid üle 4 protsendi Vietnami naistest suitsetab. Teistes Vaikse ookeani äärsetes Aasiamaades on olukord samasugune. Näiteks suitsetab Indoneesias 53 protsenti mehi ja 4 protsenti naisi; Hiinas aga suitsetab 61 protsenti mehi ja 7 protsenti naisi.
Seminar pehmendab seksipoliitikat
Episkopaalkiriku seminar Virginias on ”pehmendanud oma 25 aasta pikkust poliitikat, mis keelab selle õpilastel ja õpetajaskonnal abieluvälise seksi ja homoseksuaalse käitumise”, teatab ajakiri ”The Christian Century”. Juhatuse esimees Peter J. Lee ütles: ”Vaadakem näkku tõsiasjale, et enamik seminariste on 30. või 40. aastates. Meil pole järelevalvet ega öist ülevaatust.” Viimase 11 aasta jooksul on seminarile registreerumine langenud 33 protsendi võrra. Lisaks sellele on viimase 25 aasta jooksul seminari astunud õpilaste keskmine iga tõusnud 27-lt 40-le. ”Juhatuse esimehena püüan ära hoida seda, et mõni 28-aastane lükatakse tagasi lihtsalt sellepärast, et oleme avastanud, et ta on seksuaalvahekorras oma pruudiga,” ütles Lee.
Näksid ja hammaste lagunemine
On juba ammu teada, et magusate näkside söömise piiramine aitab hoida hambaid lagunemise eest. Eriti tähtis on aga jälgida seda, millal sa näkse sööd ning kui tihti sa seda teed, öeldakse perekonna hambahoolduse käsiraamatus ”How to Keep Your Family Smiling”. Kui maiustused või rafineeritud süsivesikud puutuvad kokku hambakatuga, moodustub hape. Hape aga kahjustab hambaemaili umbes 20 minutit, ütleb see brošüür. Selle aja jooksul võivad hakata moodustuma augud. Pealegi ”võib nii juhtuda iga kord, kui sa sööd maiustusi või tärkliserikkaid näkse”. Niisiis, kui sa kavatsed süüa näkse, ”on parem need kõik korraga ära süüa”, sest siis kahjustab hape sinu hambaid vähem. Kui sa aga näkitsed suupisteid pikemat aega, kahjustab hape hambaid samuti pikemat aega. Hambaarstid soovitavad hammaste lagunemise vältimiseks neid vähemalt kaks korda päevas pesta. Ära unusta ka hambavahesid iga päev hambaniidiga puhastamast.
Teadlased usuvad Jumalat
Aastal 1916 küsis Ameerika psühholoog James Leuba 1000 juhuslikult valitud teadlaselt, kas nad usuvad Jumalat. Milline oli nende vastus? 42 protsenti teadlastest ütles, et usuvad Jumalat, teatab ajaleht ”The New York Times”. Leuba ennustas, et hariduse levides usk Jumalasse väheneb. Nüüd, 80 aastat hiljem, kordas seda Leuba kuulsat küsitlust Edward Larson Georgia Ülikoolist. Kasutades samu küsimusi ja meetodeid, küsis Larson bioloogidelt, füüsikutelt ja matemaatikutelt, kas nad usuvad, et on olemas Jumal, kes inimestega aktiivselt tegeleb. Uurimus näitab, et tänapäeval usub Jumalat umbes sama palju teadlasi — ligikaudu 40 protsenti. Dr Larsoni sõnul ”Leuba kas hindas valesti inimloomust või siis seda, et teadus suudab rahuldada inimese kõiki vajadusi”.
Maailmaränduritest viirused
Lennukite reoveepaagid sisaldavad kemikaale, mis peaksid viirused tapma, kuid mõningad viirused on desinfektsioonivahenditele resistentsed, teatab ajakiri ”New Scientist”. Põhja-Carolina Ülikooli keskkonnateadlane Mark Sobsey avastas, et peaaegu pooltes Ameerika Ühendriikidesse maanduvate (rahvusvaheliste lendude) lennukite reoveepaakides, mida ta uuris, oli elus viirusi. Ameerika Ühendriikides töödeldakse lennukite heitmeid tavaliselt ühiskondlikes reoveepuhastusjaamades ning heidetakse hiljem keskkonda. Seega on olemas oht, et mõningad neist viirustest võivad levitada selliseid haigusi nagu A-hepatiit, E-hepatiit, meningiit ja lastehalvatus. Sobsey lisab: ”On üsna murettekitav, kui paljud haigused võivad rahvusvaheliste lennuliinidega levida.”
Kahanev Ganges
Gangese jõge, mida Indias Gangana tuntakse, peavad sajad miljonid hindud pühaks. Ganges on ka eluliselt tähtis kogu oma voolualade põllumajandusele. Kuid praegu kahanevad selle veed kiiresti, mistõttu jõe ning selle endiste kallaste vahele on jäänud suured kuivad maa-alad, teatab ajakiri ”India Today”. Veevoolu järsu vähenemise põhjuseks peetakse ebapiisavat sademete hulka ning jõe ülemjooksul vee suurenenud kasutamist niisutuseks. Peale selle, et vee puudus ohustab selle piirkonna põllumajandust, põhjustab see ka Calcutta sadama mudaga ummistumist, mis võib teha selle laevasõiduks kõlbmatuks, teatab raport.
Kasvav piraatlus
Aina rohkem saadakse raporteid piraatide rünnakutest, ütleb Rahvusvaheline Merebüroo — aastal 1994 teatati 90 juhtumist, vaid kaks aastat hiljem aga juba 226-st. See kasv, teeb muret nii kaubalaevaohvitseridele kui ka turistidele. Rünnakute tegelik arv võib aga olla üle kahe korra suurem, sest ”paljud laevaomanikud ei vaevu juhtumitest teada andma, kuna sellele järgnevad juurdlused võivad põhjustada viivitusi, mis lähevad kalliks maksma”, ütleb Londoni ajaleht ”The Sunday Telegraph”. Eriti ohtlikud piirkonnad on viimasel ajal olnud Vahemeri Albaania ja Liibüa lähedal ning Lõuna-Hiina meri. Briti kaubalaevastiku esindaja õhutas Suurbritanniat võtma juhtimine ÜRO rahvusvahelises löögirühmas enda peale, et võidelda piraatide vastu. Kuid laevaomanike esindaja ütles, et ”ta ei usu, et ÜRO löögirühm midagi selle probleemi suhtes ette võtta suudab, kuna suurem osa rünnakuid leiab aset territoriaalvetes”, teatas ajaleht.