Kuhu on kõik tursad kadunud?
TURSKI oli vees nii palju, et ”paadiga oli peaaegu võimatu neist läbi sõuda”. Nii ütles meresõitja John Cabot aastal 1497, kui ta kirjeldas üht maailma rikkaimat kalapüügipiirkonda — Newfoundlandi Suurmadalat. 17. sajandi lõpus püüti igal aastal Newfoundlandi lähistelt peaaegu 100000 tonni turska. Järgmise sajandi jooksul saak kahekordistus.
Tänapäeval on aga olukord hoopis teistsugune. Tursavarud on praeguseks nii tühjaks ammutatud, et Kanada valitsus ise keelustas 1992. aastal atlandi tursa püügi, jättes 35000 inimest otsima tööd teistelt elualadelt. Ka 1997. aastal on keeld ikka veel jõus. Kuhu on siis kõik tursad kadunud?
1960. aastatel kogunesid rahvusvahelised kalapüügilaevastikud Newfoundlandi rannast eemale madalikele, et püüda suurtes kogustes turska. 1968. aastaks püüdsid rohkem kui kaheteistkümne riigi traalerid Newfoundlandi madalikelt 800000 tonni kala aastas. See ületas kolmekordselt eelmise sajandi aasta keskmise püügi.
Ehkki tursa populatsiooni vähenemises võib oma osa olla ka külmematel vetel, hüljestel ja tursa rändel, on suurelt osalt turskade hävimises süüdi inimeste ahnus. ”Ilmselgelt on selle põhjuseks ülekalastus,” ütleb üks merebioloog.
Milline on atlandi tursa tulevik? Mõningad kahtlevad selles, kas on üldse veel nii palju noorkalu, kes suguküpseks saaksid ja kudema hakkaksid, nii et see liik taastuks. St. John’si ajaleht ”The Evening Telegram” kommenteeris: ”Kanada vanimast tööstusest, atlandi tursa püügist, võib praegu ainult ajalooraamatutest lugeda.” Kuid siiski on veel lootust!
Piibel kinnitab meile, et peagi, Jumala tõotatud uues õiglases maailmas on ahnus kadunud (2. Peetruse 3:13). Jehoova ’hävitab need, kes hävitavad maad’, ning täidab maa ja mere elusolenditega õnnistuseks neile, kes tahavad teda teenida ning talle meelepärased olla (Ilmutuse 11:18).
[Piltide allikaviited lk 31]
© Tom McHugh, The National Audubon Society Collection/PR
Mountain High Maps® Copyright © 1995 Digital Wisdom, Inc.