Vaatleme maailma
Alkoholism Mehhikos
Uuringud, mida viis läbi Mehhiko sotsiaalhoolekande instituut, näitavad, et 1991. aastal oli Mehhikos rohkem kui neli miljonit alkohoolikut. Kuid aastaks 1997 oli see arv ehk juba kahekordistunud, teatab México linna ajaleht ”El Universal”. Ajaleht tsiteerib Anonüümsete Alkohoolikute ühingut, öeldes, et Mehhiko kaheksast miljonist alkohoolikust elab México linnas kolm miljonit alkohoolikut. Ajalehe ”El Universal” sõnul pannakse Mehhikos suurem osa kuritegudest toime alkoholi mõju all olles. Alkoholi liigtarvitamise tagajärjeks on töölt puudumine ja halb õppeedukus koolis. José Manuel Castrejón, riikliku sõltuvusvastase nõukogu esindaja, ütleb, et ”50 protsenti perevägivallast ja viiendik tööl toimunud õnnetustest on lähedalt seotud alkoholi tarvitamisega”.
Nõuanded lennukiga reisijatele
Pikad lennureisid tekitavad nii vaimset kui ka kehalist pinget, seepärast annab Londoni ajaleht ”The Times” mõningaid kergendusttoovaid soovitusi. Mõned neist on sellised: ”Tuleb hoiduda alkoholist, kuid juua palju karastusjooke, süüa ainult kergestiseeditavaid toite ning kujutada end ette mingisuguses meeldivas kohas.” Pikka aega paigal istumine võib põhjustada jalgade paistetust ning riided võivad kitsamana tunduma hakata. Seega teatab ”The Times”, et ”arstid soovitavad riideid lõdvemaks lasta, kingad jalast ära võtta ning paluda istekohta vahekäigu juures, et oleks võimalik sageli klosetti jalutada”. Reisi ajal käte ja jalgade painutamine ning sirutamine aitab ära hoida vereringehäireid. Selleks et tulla toime ajavööndivahetuse väsimusega, ”muudavad kogenud reisijad enne reisi mõnikord oma ajakava. Need, keda ootab ees reis ida poole, tõusevad nädala jooksul üles varem, need, kes aga lääne poole suunduvad, lähevad hilja magama”.
Tokyos pendeldavad varesed
Tokyos Jaapanis elavad varesed on hakanud iga päev eeslinnade ja linna vahet pendeldama, teatab ajaleht ”The Daily Yomiuri”. Linnueksperdid ütlevad, et see sai alguse mõni aasta tagasi, kui Tokyo parkide ja templite ümbruse vareste populatsioon kasvas nii suureks, et varesed olid sunnitud oma pesad kuskile mujale ehitama. Tänu sellele avastasid nad eeslinnas elamise mõnud. Üks asi, millest neil aga puudu tuli, oli pilkuköitev linnatoit — prügi ning jäätmed. Kuid nad lahendasid selle probleemi viisil, ”mis on sarnane palgatööliste eluviisiga. Hommikul lendavad nad linnapiirkonda toitu otsima ning õhtul pöörduvad eeslinnadesse tagasi”, ütleb ajaleht ”The Daily Yomiuri”.
Loodusrikkused on ohus
◆ India kirdeosa rikkalikust taimestikust ja loomastikust on nüüd 650 taime- ja 70 loomaliiki ohustatud liikide nimestikku kantud. Bangladeshi piiril asuva Meghalaya osariigi habras ökosüsteem on üks 18 ”kuumast kohast”, kus bioloogiline mitmekesisus on ohus. Nagu teatab ajaleht ”The Asian Age”, kannatab ökosüsteem muu hulgas ka inimeste hävitustöö ja salaküttimise pärast. India kirdeosa seitsme osariigi bioloogilist mitmekesisust peetakse ökoloogiliselt hapramaks ning tundlikumaks kui selle maa teiste piirkondade oma.
◆ Ka Itaalias suureneb ohustatud taimeliikide ja nende alamliikide arv. Aastal 1992 loeti 458 liiki ohustatuks, kuid 1997. aastaks oli see arv tõusnud juba 1011-le. ”Umbes seitsmendik liikidest, mis moodustavad Itaalia floora, on mingil viisil ohustatud ning 29 liiki on paari viimase aasta jooksul välja surnud,” selgitab ajaleht ”Corriere della Sera”. Rohkem kui 120 liiki ähvardab ”lähitulevikus tõsine oht välja surra” ning peaaegu 150 liiki võivad peagi olla teel sinnapoole. Camerino ülikooli botaaniku Franco Pedrotti arvates ”näitavad need arvud, et olukord on kriitiline”. Üks taim suri oma looduslikus elukeskkonnas välja näiteks sellepärast, et tema ainuke kasvukoht muudeti jalgpalliväljakuks.
◆ Argentinas on 2500 kohalikust loomaliigist ohus 500 liiki, teatab Buenos Airese ajaleht ”Clarín”. ”Kuigi bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on otsustavaks faktoriks inimeste heaolu tagamisel nii praegu kui ka tulevikus, on paljud loomad hävimisohus,” ütleb Wildlife Foundationi looduskaitse osakonna koordinaator Claudio Bertonatti. Argentinas on ohustatud loomade hulgas vöölaste liigid, jaaguarid, vikunjad, vaalad ja maismaakilpkonnad. ”Kuigi kilpkonnade müümine on keelatud,” märgib raport, müüakse Suur-Buenos-Aireses ”igal aastal ligikaudu 100000 kilpkonna”. Bertonatti märkis: ”Inimene, kes peaks kõige rohkem olema huvitatud sellise rikkuse kaitsmisest, on enamasti süüdi selles, et paljud liigid on jõudnud väljasuremise lävele.”
Kas Maarja nägi esimesena ülestõusnud Kristust?
Paavst Johannes Paulus II väidete kohaselt ”on igati põhjendatud arvata, et [Maarja, Jeesuse] Ema, oli esimene inimene, kellele ülestõusnud Jeesus end ilmutas” (”L’Osservatore Romano”). Mitte ükski neljast evangeeliumist ei ütle, et Jeesuse ema oleks olnud tema haua juures, kui see tühjana leiti. Ometi ütles paavst veel: ”Kuidas oleks võidud esimeste jüngrite grupi hulka kuuluvat Õndsat Neitsit (vrd. Apostlite teod 1:14) jätta välja nende hulgast, kes nägid tema jumalikku Poega pärast seda, kui too oli surnuist üles äratatud?” Paavst tõi mitmesuguseid argumente, püüdmaks selgitada seda, miks kuskil evangeeliumides ei räägita Jeesuse ja tema ema kohtumisest. Kuid fakt on see, et püha vaim ei inspireerinud evangeeliumide kirjutajaid neid sündmusi mainima. Seoses selle probleemiga pole Maarjat maininud ka apostlid oma kirjades (2. Timoteosele 3:16).
Suveohud lõunapoolkeral
Lõunapoolkeral on üks kuumemaid kuid jaanuar. Kuuma ilmaga on vaja kaitsta end kuumarabanduse eest, selgitab ajakiri ”FDA Consumer”. Kuigi kuumarabandus põhjustab igal aastal sadade inimeste surma, on see täiesti välditav, teatab endokrinoloog dr. Elizabeth Koller. Kuumarabandus võib inimest tabada, kui ta kuuma käes end pingutab, kuid see tabab ka vanemaid inimesi, kellel pole kliimaseadet ning kellel on mingisugune tervisehäire, nagu suhkruhaigus või südamehaigus. Ajakiri ”FDA Consumer” soovitab temperatuuri tõusmise puhul palju vett juua, kehalise liikumise puhul liiter tunnis. Päikese käes kanna päikesevarju, laia äärega kübarat ning lõtvu riideid. Kui sul pole kliimaseadet ning sul on oht saada kuumarabandus, ”võta külma vanni, kasta end sageli veega ning istu ventilaatori lähedal. Kui tunned, et hakkad minestama, kutsu kiirabi”. Dr Koller hoiatab: ”Kui keegi on ülesoojenenud, on sul vaid mõni minut aega midagi ette võtta.”
”Piin” töö juures
”Peavalud, väsimus, halb mälu, nägemishäired, peapööritus, hingamishäired, katarraalne kuulmislangus, kõrvakohin [ja] nahaärritused” — kõik need võivad tuleneda ruumiõhu sündroomist (sick building syndrome, SBS), ütleb John Mooresi ülikooli uurija Jack Rostron. Ta väidab, et SBS, ametlikult registreeritud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt 1986. aastal, võib ”muuta igapäevase töölkäimise täielikuks piinaks”. Tsentraalse konditsionaatoriga ehitistesse, mille aknad pole avatavad, võib koguneda õhu saasteaineid, nagu mürgiseid gaase ning aineosakesi, mis tulevad koopiamasinatest ja printeritest, teatab Londoni ajaleht ”The Independent”. SBS-i vältimiseks tuleks konditsionaatoreid sageli ja põhjalikult puhastada. Rostron märgib: ”Töövõime suureneb sel juhul, kui väike grupp inimesi töötab väikestes kontoriruumides, kus aknad käivad lahti.”
Hoiatus talveks
Inimesel, kes on talvel väljas külma ning tuule käes, on oht jääda hüpotermiasse, mis tähendab kehatemperatuuri suurt langust, teatab ajaleht ”The Toronto Star”. See juhtub ”siis, kui keha kaotab soojust kiiremini, kui ta seda toodab”, märgib raport ning lisab, et ”hüpotermia tekkimiseks ei pea temperatuur sugugi allpool nulli olema”. Vanemate inimeste ainevahetus ei suuda tihtipeale sooja kaotust kompenseerida. Kõige suuremas ohus ongi nemad ja lapsed. Kui inimesel on ”külm, [ta on] märg, väsinud, näljane, ta väriseb, kaebleb ega tunne rõõmu väljas olemisest”, võib ta olla hüpotermiasse jäämise ohus, teatab esmaabi käsiraamat ”Wilderness First Aid Handbook”. Sellisele inimesele tuleks anda peavarju, kuivad riided, süüa ja juua, kuid mitte alkoholi ega kofeiini. Kui on näha, et tema olukord ei parane, tuleb ruttu arstiabi otsida.