Vaatleme maailma
Koolera tuleb tagasi
Pärast enam kui saja-aastast vaheaega on koolera Lõuna-Aafrikasse äkki tagasi tulnud. ”Alates 1991. aastast on seal registreeritud 1,4 miljonit haigusjuhtu, mille tagajärjel on surnud 10000 inimest,” teatab Londoni ajaleht ”The Times”. Tervishoiuinstantsidele valmistas lisamuret asjaolu, et 1992. aastal tuli Indias, Bangladeshis ja nende naaberriikides päevavalgele uus liik koolerabaktereid, millega on praeguseks nakatunud 200000 inimest. Koolera on haigus, mis põhjustab ägedat kõhulahtisust ning vajalikku arstiabi saamata lõpeb 70 protsendil juhtudest surmaga. Ent parem on haigust ennetada kui pärast ravida. Joogivee ja piima keetmine, kärbeste eemal hoidmine ja kuumtöötlemata toiduainete kloorivees pesemine on elementaarsed ohutusmeetmed.
Kui rääkida maailmarahust
Regionaalsed sõjad, mis kunagi külmas sõjas tähtsat osa etendasid, näivad Stockholmi Rahvusvahelise Rahu Uurimise Instituudi viimase aastaraamatu (”Yearbook 1997”) kohaselt lõppenud olevat. Aastal 1989, külma sõja viimasel aastal, oli käimas 36 ”suuremat relvastatud konflikti”. Aastaks 1996 oli see arv kahanenud 27-ni ning kõik peale ühe, India ja Pakistani vahelise konflikti, olid sise- ehk kodusõjad. Pealegi näitasid surmajuhtumite arvud enamiku nende konfliktide puhul intensiivsuse kahanemist või sõjategevuse jätkumist väikses ulatuses. ”Mitte ükski sugupõlv pole maailmarahu saavutamisele nii lähedal olnud,” järeldas Lõuna-Aafrika ajaleht ”The Star”. Nagu ütleb ka ajakiri ”Time”: ”Ameerika ülemvõim .. on andnud maailmale Pax Americana, sellise rahvusvahelise rahu ja vaikuse ajajärgu, millist sel sajandil veel nähtud pole ja millist kogu inimajaloos harva ette on tulnud.”
Seniajani tipus
”Seniajani trükitakse Piiblit rohkem kui ühtki teist raamatut,” teatab sõnumileht ”ENI Bulletin”. Kõige rohkem levitatakse Piibleid Hiinas, Ameerika Ühendriikides ja Brasiilias. Vastavalt Ühendatud Piibliseltside teatele levitati kogupiibleid 1996. aastal 19,4 miljonit eksemplari. See oli uus rekord ning võrreldes aastaga 1995 oli kasv 9,1 protsenti. Hoolimata sellisest ”hämmastavast leviku laienemisest maailma teatud osades,” ütles Ühendatud Piibliseltside kirjastusteenistuse koordinaator John Ball, ”on veel palju teha, kui tahame, et Pühakiri oleks kõigile kergemini kättesaadav.”
”Surmatoojad”
Rikkad Lääneriigid on pannud arengumaade õlule ”topeltkoorma” haigusi, öeldakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) 1997. aasta raportis. Nagu teatas Londoni ajaleht ”The Daily Telegraph”, esineb arengumaades üha rohkem ja rohkem südamehaigusi, insulte, suhkurtõbe ning teatud vähiliike, sest inimesed võtavad omaks lääneliku elustiili, mille juurde kuuluvad suitsetamine, kõrge kalorsusega ja rasvarikkad toidud ning liikumisvaegus. Kuigi ülemaailmses ulatuses elavad inimesed nüüd kauem, on see MTO direktori Paul Kleihuesi sõnul ”tühine võit, kui elu kvaliteet on madal”. Ta lisab: ”Neil, kes ütlevad, et me oleme tõepoolest surmatoojad, on õigus.” MTO toetab ülemaailmset jõulist kampaaniat, millega propageeritakse tervislikke eluviise. Vastasel korral saabuks MTO sõnul ”globaalne kannatuste kriis”.
Budistide juht soovitab otsida tõde
”Pole hea olla kangekaelne”, kui küsimuse all on religioon, ütleb Eshin Watanabe, kes on Jaapani ühe vanima budistliku sekti ülempreester ja juht. Kui temalt küsiti, kas ta mõtles seda, et on hea olla oma tõekspidamiste suhtes lojaalne, kuid mitte kangekaelne, siis esitas ta selgituse, mida tsiteeriti ajalehes ”Mainichi Daily News”: ”Igaühel tuleks mõtiskleda selle üle, kas ta uskumused on õiged või valed. Tähtis on neid uuesti vaadata teiste uskumuste valguses. Samuti tuleks kindlaks teha, kas need esindavad tõde või mitte. Meil tuleb need asjad uuesti vaatluse alla võtta.” Watanabe juhib budistlikku tendai sekti, mis toodi Jaapanisse Hiinast 1200 aastat tagasi.
Looduslik antiseptikum
Mõned inimesed, kes endale sisse lõikama juhtuvad, tõmbavad instinktiivselt keelega üle haava nagu loomadki. On huvitav, et Londoni St. Bartholomew haigla uurijad on avastanud, et sülg on tegelikult looduslik antiseptikum. Ajalehes ”The Independent” ilmunud teate kohaselt palusid farmakoloogid 14 vabatahtlikul mõlemalt poolt oma kätt lakkuda ning leidsid, et lämmastikoksiidi määr naha pinnal suurenes märgatavalt. Lämmastikoksiid, pisikuid tappev kange keemiline aine, tekib siis, kui süljes sisalduv lämmastik puutub kokku naha happelise pinnaga. Reaktsiooni toimumisele aitab kaasa veel üks keemiline ühend, askorbaat, mida samuti süljes leidub.
Marihuaana — kas tugev narkootikum?
Marihuaana tarbijad on kaua aega väitnud, et see narkootikum on suhteliselt kahjutu. Siiski ”näitavad uued tõendid, [et marihuaana] mõju ajule on võrreldav ”tugevate” narkootikumide, nagu näiteks heroiini mõjuga”, teatab ajakiri ”Science”. Uuringuid viisid läbi Ameerika Ühendriikide, Hispaania ja Itaalia teadlased. Muu hulgas leidsid nad, et ”marihuaanas sisalduv aktiivne ühend — kannabinoid, mis on tuntud nime all THC — viib sellesama biokeemilise põhiprotsessini, mis näib sõltuvuse kindlustavat ka teiste narkootikumide puhul, alates nikotiinist kuni heroiinini: dopamiini vabanemine aju ühes ”tasustamisraja” osas”, mis sunnib narkootikumi tarbijat uuesti selle järele haarama. Kui keegi on pikka aega marihuaanat tarvitanud ja selle äkki lõpetab, tõuseb ajus ühe teise keemilise aine tase, milleks on peptiid nimega kortikotropiini vabastav faktor (CRF). CRFi on seostatud emotsionaalse stressi ja ängistusega, mis tekib, kui inimene opiaatide, alkoholi või kokaiini tarbimisest loobub. Sellest tulenevalt ütles üks uurija: ”Mu süda oleks rahul, kui inimesed sellist tõendusmaterjali arvestades THCd enam ”kergeks” narkootikumiks ei peaks.” Igal aastal otsib Ameerika Ühendriikides abi umbes 100000 inimest, et vabaneda marihuaanasõltuvusest.
Jää muistses Egiptuses
”Ehkki muistsed egiptlased tehiskülmutamist ei tundnud, olid nad võimelised jääd tootma ühe loodusnähtuse abil, mida esineb kuivas ja mõõdukas kliimas,” märgib Ohios Bryanis ilmuv ajaleht ”The Countyline”. Kuidas nad seda tegid? ”Umbes päikeseloojaku ajal valasid egiptuse naised vett madalapõhjalistele savikandikutele, mis olid asetatud õlgede peale. Kiire aurumine vee pinnalt ja kandiku niisketelt külgedelt koos öise temperatuurilangusega panigi vee külmuma — kuigi õhutemperatuur polnud kunagi külmumispunkti lähedane.”
Päikese käes viibimine
”Põhja-Ameerikas on nahavähk muutunud epideemiliseks,” ütleb ajaleht ”The Vancouver Sun”, ning kanadalastest ”on igal seitsmendal risk oma elu jooksul” sellesse haigestuda. ”Melanoomi tekke põhjuseks arvatakse 90 protsendil juhtudest olevat päikese käes viibimine,” lisab ajaleht. Päevitumisel saab nahk kahjustada, ütleb aruanne, ning see põhjustab naha enneaegset vananemist ja nõrgestab immuunsüsteemi. Ühest riiklikust uurimusest, mille käigus uuriti enam kui 4000 kanadalast, ilmneb, et ehkki 80 protsenti on küll teadlikud sellest halvast mõjust, mida päike nahale avaldab, võtavad umbes pooled neist harva kui üldse kunagi midagi ette, et end kaitsta. Briti Kolumbia provintsi ülikooli abiprofessor dr. Chris Lovato, üks selle uurimuse peateadureid, hoiatab, et ”meile peab saama harjumuseks end päikese eest kaitsta” ning et propageerida tuleb ”päikese käes mõistlikul ja turvalisel moel mõnulemist”.
Kulukas harjumus
Suitsetamine maksab raha. Kui palju? Sõnumilehe ”University of California Berkeley Wellness Letter” kohaselt võib see summa lõppkokkuvõttes küündida 230000 või 400000 USA dollarini, olenevalt sellest, kas päevas suitsetatakse üks või kaks pakki sigarette. ”Oletame, et oled noor ja alustad täna suitsetamist ning teed seda pidevalt 50 aastat, muidugi eeldusel, et see sind juba varem hauda ei aja,” ütleb ”Wellness Letter”. ”Kui arvestada ühe 2,5-dollarilise pakiga päevas (lihtsuse mõttes jätkem hinnatõus arvestamata), teeks see kokku üle 900 dollari aastas ehk siis üle 45000 dollari 50 aasta jooksul. Kui see raha igal aastal 5%-lise intressiga panka panna, tuleks lõppsumma vabalt neli korda suurem.” Arvestades siia juurde elukindlustuse lisamaksud ning puhtuse hoidmisega seotud lisakulutused (kodu, riiete ja hammaste puhastus), jõuamegi algul mainitud summadeni. Sõnumileht lisab: ”Ning siia juurde ei ole arvatud veel suitsetamisega seotud ravikulusid, mis sul tuleb kanda, kui sinu ravikindlustus neid kõiki ei kata.”