Ortodontia — mida see endast kujutab?

HAMMASTEL on suur tähtsus! Neid on tarvis, et süüa ja rääkida, ning samuti etendavad nad tähtsat osa meeldiva naeratuse ja naeru juures.

Puseriti hambad võivad teha toidu mälumise raskeks, soodustada igemehaiguste teket ning põhjustada kõnedefekte. Eksperdid on ka pannud tähele, et puseriti hambad võivad olla mõnedele suureks suhtlemistakistuseks, sest neil inimestel on end raske vabalt väljendada, kuna nad usuvad, et nende hambad muudavad naeratuse inetuks.

Mida saaks teha, kui hambad ei asetse õigesti? Kes võib aidata? Mis vanuses? Millist ravimeetodit võib kasutada? Kas see on valus? Kas see on alati vajalik?

Stomatoloogia haru

Seda stomatoloogia haru, mis niisuguseid probleeme käsitleb, nimetatakse ortodontiaks. See tegeleb hammaste asetuse ja hambumuse häirete korrigeerimisega.

Millised on ortodontia peamised ülesanded? Need on seotud nii häirete diagnoosimise ja vältimisega kui ka raviaparaatide konstrueerimisega.

Puseriti, korrapäratult asetsevad ning ettepoole nihkunud hambad olid inimestele probleemiks juba muistsel ajal ning esimesed teadaolevad katsed neid ravida ulatuvad kaheksandasse sajandisse e.m.a. Üllatavalt hästi konstrueeritud varased ortodontilised klambrid toodi päevavalgele kreeka ja etruski arheoloogiliste leidude hulgas.

Tänapäeval käsitlevad enamikus maailma paigus puseriti hammastega seotud probleeme sellele alale spetsialiseerunud hambaarstid, keda nimetatakse ortodontideks. Nende töö nõuab suuri teadmisi hammaste ja lõualuude ning neid ümbritsevate lihas- ja luukudede kasvamise ja arenemise kohta.

Millega ortodontia tegeleb

Ortodontiat võib defineerida kui ”stomatoloogia valdkonda, mis tegeleb laste ja täiskasvanute hammaste-lõualuude süsteemi kontrollimise, arengu suunamise ja häirete korrigeerimisega”. See hõlmab ”hambaridade ning üksikute hammaste ja lõualuude omavahelise asendi korrastamist jõu avaldamise teel ja/või näokoljuluude funktsionaalsete jõudude stimuleerimise ja ümbersuunamise kaudu”. Oskussõnaline definitsioon küll, aga täpne.

Niisiis avaldatakse ortodontias hammastele või neid ümbritsevatele kudedele nõrka jõudu. Seda tehakse spetsiaalsete, iga patsiendi häirele vastavalt valmistatud raviaparaatide abil, mis nihutavad hambad ja isegi luud õigesse asendisse.

Hambajuure luuümbrises on rakke, mida nimetatakse osteoklastideks, ja rakke, mida nimetatakse osteoblastideks. Selles piirkonnas, kuhu klambrid avaldavad survet, aktiveeruvad osteoklastid, mis lõhustavad luukude. Ent seal, kus klambrid tekitavad tõmbejõudu, moodustub tühimik, mis täidetakse uue luukoega, mida produtseerivad osteoblastid. Sel viisil muudavad hambad aeglaselt oma asendit.

Kas pole mitte ebamugav kanda kuude viisi oma suus võõrkeha, mis on valmistatud traadist, plastmassist ja võib-olla isegi kummist? Kui aparaadid on just suhu kinnitatud või kui nende asendit on reguleeritud, võivad nad esialgu mingil määral ebamugavust põhjustada, aga mõne aja pärast harjub sellega ära. Teoreetiliselt võib igaüks klambrite kandmisega harjuda.

Millal tuleks raviga alustada?

Laste puhul võib vahel näida, et tegu on hambumuse arenguhäire ehk lõugade väärsulgemisega, kuid täiskasvanuks saades on kõik korras. Mõnd tüüpi hammaste väärasendid paranevad sageli iseenesest. Ajal, mil piimahambad jäävhammastega asenduvad, kipuvad eesmised jäävhambad tegelikult tihti üksteise otsa kasvama, kuna nad on suuremad kui need hambad, mille asemele nad tulevad.

Ent kui piima-purihambad välja langevad ja jääv-eespurihambad nende asemele tulevad, hammaste omavaheline asend mõnevõrra muutub. Nii kasutusega kui ka ümbritsevate lihaskudede mõjul võivad hambad iseenesest õigesse asendisse nihkuda. Nii et kui oled lapsevanem, ära satu ärevusse, kui märkad, et lapse jäävhambad esialgu puseriti näivad kasvavat. Ortodont peaks oskama otsustada, kas oleks vaja midagi ette võtta või mitte.

Selles, mis vanuses tuleks noori patsiente ravima hakata, pole ortodondid ühel meelel. Ühed ütlevad, et väga noorelt (4—6-aastaselt). Teised ütlevad, et hiljem, puberteediea jooksul, kui kasv hakkab peatuma (12—15-aastaselt). On neidki, kes arvavad, et õige vanus on kusagil vahepeal.

Mitte ainult lastele

Ometi pole ortodontia ainult lastele. Puseriti hambad põhjustavad palju probleeme, ja seda ka täiskasvanutel. Naeratust saab korrigeerida mistahes eas, kui vaid hambad ja hambaid kinnitavad koed on terved.

Milliseid probleeme puseriti hambad põhjustavad? Neid on vähemalt kolme liiki: 1) kosmeetilised defektid; 2) funktsionaalsed probleemid, kaasa arvatud raskused lõualuu liigutamisel (valulikkus ja lihaste puudulik koostöö), mälumishäired ning hääldamis- ja kõnelemisraskused; 3) suurem traumade oht, mis on tingitud tugevalt ettepoole ulatuvatest hammastest, peale selle tekivad kergemini hammast ümbritsevate kudede (igeme) haigused ning hambakaaries, samuti on suurem hammaste lagunemise ja kulumise oht, mida põhjustab vale hambumus.

Lisaks sellele seostavad mõned eksperdid hambumusanomaaliaid selgroolülide väärasenditega (eriti kaelapiirkonnas) ja lihaste talitluse häiretega keha teistes osades. Aga missuguseid ravimeetodeid kasutatakse? Ja kui kaua ravi kestab?

Ravi kestus ja meetodid

Kui sulle tundub, et sa ise või üks su laps vajab ortodondi abi, tuleks valida usaldusväärne arst. Ravi kestus sõltub hambumusvea suurusest ja rakendatavast menetlusviisist, kuid tõenäoliselt kulub selleks mitmeid kuid või isegi aastaid.

Lihtsuse mõttes võime jagada ravivahendid kahte gruppi: äravõetavad aparaadid ja fikseeritud aparaadid. Äravõetavat aparaati saab patsient ise suust välja võtta ja tagasi panna, kuid fikseeritud aparaadid kinnitatakse tugevasti hammaste külge ning nendega teostatakse keerukamaid hammaste asendi muudatusi.

Uurimistöödega on saavutatud esteetika vallas nii suurt edu, et tänapäeval näevad paljud aparaadid päris loomulikud välja. Mõnesid pole üldse näha, sest nad on hammastega sama värvi, samuti pole nähtavad need aparaadid, mis eeshammaste taha keele lähedale asetatakse. Niisuguste menetlusviiside puhul on tegu niinimetatud nähtamatu ortodontiaga.

Kõige raskematel juhtudel, kui ortodont klambritega soovitud tulemusi ei saavuta, võib ta pöörduda abi saamiseks isegi kirurgi poole, kes tegeleb suuõõne ja näo probleemidega. Kirurg muudab siis näo luude asendit operatsiooni käigus.

Tänapäeval suudab ortodontia enamasti rahuldada nende inimeste vajadused, kel on hammaste ja lõualuudega probleeme, aidates ka neid, kes sooviksid naeratada, ilma et nad oma hammaste pärast piinlikkust tundma peaksid. Muidugi on see, kas ortodontia võimalusi kasutada või mitte, igaühe enda otsustada.

Me elame praegu ajal, mil inimkonnal tuleb leppida füüsiliste puuetega, millest vaid mõningaid võib ravivahenditega parandada. Sellest hoolimata võime rõõmsa ärevusega oodata aega, mil Jumala uues maailmas kõrvaldatakse täielikult ja jäädavalt kõik ebatäiuslikkuse tagajärjed, kaasa arvatud hambahaigused. Siis, selles uues maailmas, on kõigil täiuslik tervis ning me kõik võime julgelt kinkida südamliku ja sõbraliku naeratuse igale inimesele, keda kohtame.

Piibel ennustab selle aja kohta: ”Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad [rahvad] rõkatavad rõõmust!” (Jesaja 14:7). Kindlasti kaasnevad niisuguste rõõmurõkatustega ilusad naeratused!

[Pildid lk 25]

Klambrite näidised, mis on kavandatud 1) purihambaid tahapoole nihutama ja 2) lõualuu kasvu stimuleerima

1

2

[Pilt lk 25]

Klambrid, mis on kavandatud hammaste väärasendi korrigeerimiseks