Hoidkem oma lapsi jõuku sattumast

”Lapsed vajavad inimesi, kes neist hoolivad.” (”Not My Kid—Gang Prevention for Parents”)

PEALE suhete Jumalaga on lapsed meie kõige hinnalisemaid omandeid. Nendega tuleb rääkida, neid tuleb kuulata ja kallistada, neile tuleb kindlasti teada anda, et nad on meile väga tähtsad. Neile tuleb õpetada head: olema ausad ja abivalmid, elama rahuldustpakkuvat elu, olema lahked teiste vastu.

Ühe alaealiste kinnipidamiskoha järelevaataja osutas tänapäeva tõsisele probleemile, öeldes: ”Perekonnas ei kujundata väärtushinnanguid.” Sellele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata. Me peame elama nii, nagu tahame näha oma lapsi elavat, ja lapsed peavad nägema, millist rõõmu selline elu meile toob. Kui lastele ei õpetata õigeid väärtushinnanguid, kuidas saab siis nõuda, et nad neid järgiksid?

Ameerika kooliõpetajatele mõeldud ajakirjas ”Today” öeldakse, et jõugud tõmbavad sageli ligi noori, kes ”peavad end äparditeks” ja kes ”otsivad turvalisust, ühtekuuluvustunnet ja sotsiaalset tunnustust”. Kui me tõesti pakume oma lastele kodus neidsamu asju — turvalisust ja võimalust kindlalt tajuda kordaminekuid nii perekonnaringis kui isiklikus elus —, on hulga ebatõenäolisem, et jõukude valelubadused neid ahvatlevad.

California politsei jõukudevastase üksuse juht räägib, millist šokeeritud ilmet näeb ta lapsevanemate nägudel, kui politsei koputab uksele ja teatab, et nende laps on raskustesse sattunud. Vanemad ei suuda uskuda, et see, keda nad enda arvates nii hästi tunnevad, võis midagi halba teha. Ent nende võsuke leidis endale uued sõbrad ja ta on muutunud. Vanemad lihtsalt ei ole seda tähele pannud.

Ettevaatusabinõude tähtsus

Jõukude tegevuspiirkondades elavad inimesed ütlevad, et nii noored kui vanad peaksid hoolega oma samme tähele panema ning hoiduma väljakutsuvast ja ähvardavast käitumisest. Hoia eemale suurtest jõuguliikmete rühmadest ning ära võta eeskujuks nende väljanägemist ega käitumist, ka mitte nende riietusstiili ega rõivaste värvi. Nende imiteerimine võib teha sinust rivaalitseva jõugu märklaua.

Ja kui inimene riietub või käitub, nagu sooviks ta jõuku kuuluda, võivadki selle liikmed talle survet avaldada, et ta nende hulka astuks. Seda, kui tähtis on teada kohalike jõuguliikmete hoiakuid, selgitab üks kolme lapse isa Chicagost. Ta ütleb, et kui ta kannab oma mütsi paremale poole viltu, arvavad nad, et ta suhtub neisse lugupidamatult. See võib sünnitada vägivalda!

Tegele oma lastega

Üks ema sõnas: ”Me peame oma lapsi tähele panema — teadma, mida nad tunnevad ja mida teevad. Meil pole mingit lootust, kui me nende elu vastu isiklikku huvi ei tunne.” Üks teine ütles, et jõukude probleem ei lõpe, enne kui vanemad sellele lõpu teevad. Ta lisas: ”Osutagem neile armastust. Kui nende elu läheb hukka, on ka meie elu hukas.”

Kas tunneme oma laste sõpru, teame, kus lapsed pärast kooli käivad ja kus nad õhtul pimedas on? Muidugi ei saa mitte kõik emad kodus olla, kui laps koolist tuleb. Ent need üksikemad, kes vapralt pingutavad, et üüri maksta ja lapsi toita, saavad ehk koostöös teiste emade või mõne usaldusväärse inimesega leida mingi võimaluse, et nende lapsed pärastlõunal järelevalveta ei jääks.

Ühelt mehelt, kelle naabruskonnas tegutseb palju jõuke, küsiti, kuidas ta oma last nende eest kaitseks. Ta ütles, et ta teeks oma pojaga naabruskonnas ringkäigu ning laseks vaadata jõukude tegevuse tagajärgi. Ta juhiks tähelepanu täiskritseldatud seintele ja lagunenud hoonetele ning näitaks, ”et piirkond ei paista sugugi turvaline ja et jõuguliikmed lihtsalt jõlguvad ringi, ilma et nad oma elus midagi tarka teeksid”. Mees lisas: ”Seejärel selgitaksin, et kui ta elaks Piibli põhimõtete järgi, oleksid taolised tagajärjed välistatud.”

Lapsi võib kaitsta ka niivõrd lihtne asi nagu siiras huvi nende koolitöö vastu. Kui koolis korraldatakse lapsevanemate õhtuid või saavad vanemad mõnel muul ajal käia koolimajas ja rääkida õpetajatega, siis kasuta see võimalus kindlasti ära. Õpi tundma oma lapse õpetajaid ning näita neile, et tunned huvi oma lapse ja tema koolihariduse vastu. Kui ka taolisi külastusõhtuid ei korraldata, püüa ikkagi leida võimalusi rääkida õpetajatega sellest, kuidas lapsel koolis läheb ja millega sa abiks võiksid olla.

Ühes Ameerika suurlinnas tehtud uurimuse põhjal selgus, et nendest õpilastest, kellele pereliikmed olid koolitöö tegemisel abiks või toeks, liitus jõuguga 9 protsenti. Ent peredest, kus seesugune tähelepanu puudus, kuulus jõuku kaks korda enam õpilasi — 18 protsenti. Kui perekonnas valitseb armastus ja lähedus ning koos tehakse ülesehitavaid asju, kahaneb tõenäosus, et jõukude petlikud lubadused lapsi ligi meelitavad.

Mida meie lapsed tegelikult vajavad

Lapsed vajavad sedasama mida meiegi: armastust, headust ja kiindumust. Paljusid lapsi ei ole kunagi puudutatud kiindumust väljendaval, armastaval moel ja nad ei ole kunagi kuulnud, kui tähtsad nad vanematele on. Ärgu meie lastega seda kunagi juhtugu! Kallistagem neid, väljendagem oma armastust sõnades, püüdkem hoolitseda selle eest, et nad käiksid seda moraalset teed, mida oleme neile õpetanud. Lapsed on liiga kallid, et neid kuidagi teisiti kohelda.

Gerald, endine jõuguliige, ütleb: ”Kuna mul polnud isa, kellest oleksin saanud lugu pidada, astusin ühte jõuku, et seda lünka oma elus täita.” Ta oli 12, kui ta uimasteid tarvitama hakkas. Ent kui ta oli 17, hakkas tema ema korrapäraselt Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Ta rakendas Piibli häid põhimõtteid oma elus. Gerald ütleb: ”Nägin, et ta muutus, ning mõtlesin, et selle taga peab midagi olema.” Ema hea eeskuju ajendas poega oma elus kannapöörde tegema.

Lapsed peaksid nägema meie head eeskuju — nägema, et me elame nii, nagu me neid elama õpetame. Neil peaks olema võimalus hinnata oma peret mitte perekonna omandi, vaid selle tegude järgi. Ja lastel tuleks aidata oma kõlbelise käitumise pärast uhkust tunda. Los Angelese maakonna endine ringkonnakohtu prokurör Ira Reiner ütles selle kohta: ”Meie peame jõudma laste südamesse, enne kui nemad jõuavad jõuku.”

Laste vajaduste rahuldamine

Mitte materiaalsed asjad, mida me oma lastele muretseme, ei ole esmatähtsad. Kõige olulisem on hoopis aidata neil areneda armastavateks ja hoolivateks täiskasvanuteks, kes joonduvad õigete moraalimõõdupuude järgi. Piibel ütleb, et õiglane Jaakob nimetas oma järeltulijaid ”lasteks, keda Jumal [talle] armulikult on andnud” (1. Moosese 33:5). Kui ka meie peame oma lapsi Jumala kingituseks, on meil kergem kohelda neid armastusega ning õpetada neid elama ausat, õiglast ja kõlbelist elu.

Me teeme kõik võimaliku, et elada oma elu, nii et annaksime lastele õiget eeskuju. Me aitame neil tunda kohast ja mõistlikku uhkust oma pere üle — mitte selle materiaalse omandi pärast, vaid selle pärast, millised inimesed me oleme. Siis ei kipu lapsed nii kergesti tänavalt tuge otsima.

Oma noorusaega tagasi vaadates ütleb üks vanaisa: ”Ma ei oleks kunagi teinud midagi, mis oleks mu perele häbi toonud.” Ta tunnistas, et tundis niimoodi sellepärast, et ta tajus oma vanemate armastust tema vastu. Tõsi küll, neil emadel ja isadel, kes kunagi ei ole oma vanemate armastust kogenud, ei ole ehk kerge oma laste vastu armastust ilmutada. Sellest hoolimata tuleb vanematel lastele armastuse väljendamise nimel pingutada.

Miks on see nii tähtis? Utah’ osariigi jõukude uurimise liidu häälekandja ”What’s Up” kirjutab, et ”kui noored tunnevad end armastatuna ja turvaliselt — mitte majanduslikus, vaid emotsionaalses mõttes turvaliselt —, kaovad sageli ajendid, mis neid jõukudesse viivad”.

Võiks ju mõelda, et selliseid armastavaid perekondi enam vaevalt olemas on. Ent neid siiski on. Paljusid neist võib leida Jehoova tunnistajate kogudustest kogu maailmas. Tõsi, need perekonnad pole täiuslikud, ent neil on suur eelis: nad uurivad, mida Piibel lastekasvatamise kohta ütleb, ning püüavad Piiblis leiduvaid Jumala põhimõtteid oma elus rakendada. Neid põhimõtteid õpetatakse ka lastele.

Jehoova tunnistajad nõustuvad mõttega, mis avaldati Ameerika Arstide Liidu ajakirjas (”The Journal of the American Medical Association”): ”Me ei saa loota, et .. teismelised lihtsalt ütlevad ”ei”, ilma et võimaldaksime neile midagi, mille peale nad ”jah” saavad öelda.” Ehk teisisõnu, kui tahame, et meie lapsed ütleksid ”jah” headele ja ülesehitavatele asjadele, peame neid selles suunas juhatama.

Keegi meist ei tahaks kunagi öelda nagu üks isa: ”Jõugust leidis mu poeg sõprust ja lugupidamist, mida ta eales varem polnud kogenud.” Samuti ei tahaks me kunagi kuulda oma lapsi ütlevat nagu üks noor: ”Liitusin jõuguga, sest vajasin perekonda.”

Meie, lapsevanemad, peame olema neile selleks perekonnaks. Ja me peame tegema kõik võimaliku, et meie kallid lapsed püsiksid selles perekonnas — perekonnas, kust nad leiavad südamesoojust ja armastust.

[Kast/pildid lk 10]

Murelike vanemate meelespea

✔ Võtke oma laste jaoks kodus aega ning korraldage perekondlikke ettevõtmisi

✔ Õppige tundma oma laste sõpru ja nende vanemaid ning jälgige, kus ja kellega teie lapsed käivad

✔ Andke oma lastele teada, et nad võivad igal ajal iga probleemiga teie juurde tulla

✔ Õpetage lapsi austama teisi inimesi, nende õigusi ja nende ideid

✔ Olge oma lastele toeks, tutvudes nende õpetajatega, ning andke õpetajatele teada, et hindate neid ja toetate nende püüdlusi

✔ Ärge lahendage probleeme karjudes või vägivalda tarvitades

Lapsed vajavad hella kiindumust

[Pilt lk 9]

Lapse koolitöö vastu huvi ilmutamine võib last kaitsta