Müstilised dolmenid — miks? millal? kuidas?
”ÄRGAKE!” HOLLANDI-KORRESPONDENDILT
”MIS on dolmen?” võid sa küsida. See on esiajalooline, tavaliselt kambrikujuline ehitis, mis koosneb kahest või enamast massiivsest püstkivist ja nende peal asetsevast põikkivist, ning seda kasutati enamasti matmispaigana. Peamiselt leidub neid Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Euroopas.
Hollandis Drenthe provintsis asuvad dolmenid põhiliselt kaunites, maalilistes piirkondades. Kuulus kunstnik Vincent van Gogh kirjutas ühes oma kirjas, et Drenthe on nii kaunis, et kui ta ei saaks sinna igaveseks jääda, poleks ta parema meelega tahtnudki seda kohta näha. Drenthe dolmenid ületavad nii loodusearmastajate kui ka arheoloogiahuviliste kõik ootused.
Miks peaksid need muistsed kivid aga meid huvitama? Üks põhjus on uudishimu. Miks nägid muistsed rahvad nii suurt vaeva, et liigutada, töödelda ja tõsta neid tohutuid raskusi? Kaaluvad ju mõned kiviplokid isegi tonne. Ning tol ajal polnud olemas moodsaid kraanasid, millega oleks saanud neid kive tõsta. Niisiis, mida me võime dolmenite kohta teada saada?
Megaliitehitised
Dolmenid on üks megaliitehitiste liik (”megaliit” tähendab kreeka keeles ”suurt kivi”). Võib-olla oled sa kuulnud Prantsusmaal asuvatest menhiritest; menhir on oma nime saanud bretoonikeelsest sõnast, mis tähendab ”pikka kivi”. Menorca saarel Baleaaridel on T-tähe kujulised megaliidid, mida nimetatakse tauladeks (plaatideks) ning mis koosnevad vertikaalsest kivist ja selle peale asetatud massiivsest horisontaalplaadist.
Siiani köidab inimesi Inglismaal asuv Stonehenge, ring tohutult suurtest kivisammastest, millest mõningad kaaluvad isegi 50 tonni. Umbes 80 sinikivist sammast veeti kohale rohkem kui 380 kilomeetri kauguselt Prescelly mägedest Walesist. Ameerika Geograafiaseltsi raamatu ”Mysteries of Mankind—Earth’s Unexplained Landmarks” sõnul ”oletavad õpetlased, et see monument [Stonehenge] .. oli tempel, mis võis kujutada päikese, kuu ja tähtede igavest tsüklilist liikumist taevas, kuid ei midagi enamat”.
Tänapäeval on dolmen vaid hauakambri jäänus, kuna algselt olid selle hiiglaslikud kiviplokid kaetud liiva- või mullavalliga. Väljakaevamised on paljastanud, et dolmenit kasutati ühishauana. Dolmen oli tõeline surnuaed, kuna mõned tõendid näitavad, et ühteainsasse dolmenisse on maetud rohkem kui sada inimest!
Hollandis on meie päevini säilinud 53 dolmenit; neist 52 asuvad Drenthe provintsis. Väärib märkimist, et need pole püstitatud ükskõik kuidas, vaid enamik neist on rivistatud ida-lääne suunaliselt, nii et sissekäik jääb lõuna poole, ning sellel võib olla seos päikese aastase liikumisega. Muistsed ehitajad kasutasid vertikaalseid aluskive ning suuri põikkive, kiviplokkide vahelised avaused suleti aga väiksemate kividega. Ka põrand kaeti kividega. Suurim dolmen Hollandis asub Borgeri küla lähedal ning on 22 meetri pikkune ja koosneb veel praegugi 47 kivist. Üks põikkividest on umbes 3 meetri pikkune ja kaalub 20 tonni! Kõik see tõstatab palju küsimusi.
Millal nad ehitati? Kes ehitas? Kuidas ja miks?
Need küsimused jäävad paljuski vastuseta, kuna sellest, mis tol ajal Euroopas toimus, pole mingisuguseid kirjalikke allikaid. Seepärast on dolmeneid üsna sobiv müstilisteks monumentideks nimetada. Mis on neist aga teada? Milliseid teooriaid on esitatud?
Aastal 1660 tegi Drenthe provintsi väikese Coevordeni linna ”kõrgeauline” Picardt järelduse, et dolmenid on hiiglaste ehitatud. Varsti hakkasid nende kalmete vastu huvi tundma kohalikud võimud. Kuna sealseid kive oli hakatud kasutama tammide tugevdamiseks ning kirikute ja elamute ehitamiseks, jõustas Drenthe maastikuadministratsioon 1734. aasta 21. juulil dolmeneid kaitsva seaduse.
Alles 1912. aastal hakkasid eksperdid mitmeid dolmeneid põhjalikult uurima. Dolmenitest leiti potikilde, tööriistu (kivist kirvepäid, nooleotsi) ja selliseid ehteid nagu merevaikhelmed, luid aga leiti vähe, kuna need säilivad liivases mullas halvasti. On leitud isegi 600 savinõu kilde. Kui eeldada seda, et igale surnule pandi kaasa kaks või kolm toidunõu, võis mõningaisse haudadesse olla maetud päris suur hulk inimesi.
Teadlased väidavad, et dolmenid ehitati Skandinaavia rändrahnudest, mis jääajal liustikega teisale kandusid. Arvatakse, et dolmenite ehitajad olid talupidajad, kes elasid lehterpeekrite kultuuri ajal; nimetus tuleneb tollele ajale iseloomulikest lehterja ülaosaga peekritest.
Üks teooria, mis puudutab ehitusmeetodit, on järgmine: ”Tõenäoliselt paigutati kiviplokid puitrullikute peale ning veeti edasi nahkrihmade abil. Põikkivide ülespoole tõstmiseks ehitati oletatavasti liiva- ja savirampe.” Tegelikult pole aga keegi kindel, kuidas seda tehti. Miks ei maetud surnuid tavalisel kombel? Millised kujutelmad olid dolmenite ehitajatel hauatagusest elust? Miks pandi haudadesse kaasa esemeid? Uurijad võivad seda ainult oletada. Kuna dolmenid ehitati nii kaua aega tagasi, pole võimalik täpselt öelda, millal, kelle poolt, miks ja kuidas need ehitati.
Siis kui saabub aeg, mil Jumal surnud üles äratab, võivad ellu tagasi pöördunud mõningaile neile küsimustele vastuse anda (Johannese 5:28; Apostlite teod 24:15). Lõpuks võivad dolmenite ehitajad paljastada selle, millal nad elasid, kes nad olid, miks nad selliseid võimsaid monumente ehitasid ja kuidas nad seda tegid.
[Pilt lk 25]
Taula Hispaanias Menorcas
[Pilt lk 25]
Dolmen Hollandis Havelte lähedal
[Pildid lk 26, 27]
Stonehenge, Suurbritannia
All: suur dolmen Hollandis Borgeri lähedal
[Pilt lk 26]
Rekonstrueeritud dolmen Hollandis Schoonoordi küla lähedal, mullavall ja paljandunud kivid
[Pilt lk 27]
Pikk hauakamber Hollandis Emmenis (Schimmeres)