Vaatleme maailma
Parem, kui inimene ei sekkunud
Kümme aastat pärast seda, kui torm oli Inglismaal 1987. aastal maha murdnud 15 miljonit puud, leiti, et metsaaladel, kus inimene ei olnud sekkunud, oli taimestik kõige jõudsamalt taastunud, teatab ”The Daily Telegraph”. Seal, kus puud olid maha langenud, jõudis maapinnale rohkem valgust. Tänu sellele kasvasid puuvõsud ja põõsad seitsme meetri kõrguseks ning samuti suurenes putukate, lindude ja rohttaimede arv. Paljud mahalangenud tammed ja jugapuud ei hakanud kõdunema, nagu arvata oleks võinud, ning nüüd on nende kuivanud puidu väärtus kolmekordistunud. Looduskaitsja Peter Raine ütleb: ”[Inimeste] heasoovlikust koristustööst oli rohkem kahju kui tormist endast. Paljud tol sügisel istutatud puud pandi maha kiiruga ja hooletult ning nad kuivasid ära.”
Töö, pinged ja südameinfarkt
Vaimne pinge töö juures on suitsetamise järel teine kõige tähtsam südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktor, teatab ajaleht ”Frankfurter Rundschau”. Raport, kus võetakse kokku Saksamaal Berliinis Töökaitse ja Töötervishoiu Ameti korraldatud uuringu tulemused, ütleb: ”Kõige suuremas ohus on töötajad, kelle otsuste langetamise vabadus on väga piiratud ja kelle töö pakub vähe vaheldusrikkust. Kui nad peaksid veel ka vabal ajal pinge all olema, näiteks kuna nad ehitavad oma maja või hoolitsevad haige sugulase eest, kasvab südameinfarkti risk peaaegu üheksa korda.” Üks ekspert kutsub üles andma töötajatele otsuste langetamisel suuremat vabadust. ”Olukorda võib leevendada kasvõi üks igakuine arutelu osakonna kõigi töötajate vahel.”
Maailma kõige tõhusam transpordivahend
Kui sul tuleb linna piires sõita vähem kui kaheksa kilomeetri kaugusele, võib jalgratas olla kiirem kui auto, kirjutab Sri Lanka Colombo ajaleht ”The Island”. Rahvusvaheline keskkonnakaitserühmitus Maa Sõbrad nimetab jalgratast ”kõige tõhusamaks transpordivahendiks Maal”. Nad viitavad sellele, et kasutades niisuguse hulga toiduenergiat, mis vastab kõigest 3,78 liitrile bensiinile, saab jalgrattaga läbida keskkonda saastamata tervelt 2400 kilomeetrit. Peale selle on jalgrattaga sõitmine kasulik ka tervisele.
Jõhkardeid on kõikjal
Rooma La Sapienza Ülikooli eestvedamisel läbi viidud uuringus selgus, et paljud õpilased puutuvad kokku jõhkrutsemisega, nagu solvangud, vägivald, pisivargused, füüsiline kallaletung, ähvardamine. Seda tuli ette iseäranis Roomas, kus kolmekuulise perioodi jooksul oli kogenud jõhkrutsemist üle 50 protsendi poisse ja tüdrukuid. ”Põhjalikumate vestluste käigus rääkisid paljud tüdrukud isegi tõsistest ahistamisjuhtudest, millest nad polnud teatanud,” ütleb uurija Anna Costanza Baldry, ”kuna nad kartsid ja .. samuti kuna nad peavad teatavat laadi käitumist normaalseks,” kirjutab Itaalia ajaleht ”La Repubblica”.
Jõhkrutsemine ei piirdu ainult lastega. Ajaleht ”The Irish Times” teatab, et paljud täiskasvanud kohtavad jõhkrutsemist töö juures, seda enamasti oma ülemuste poolt. ”Sõnaline kallaletung, inimese töö kritiseerimine ja tema kohta kuulujuttude levitamine olid jõhkardite lemmikvõtted töökohal,” öeldi ajalehes. ”Samuti oli levinud alandamine ja ebarealistlike tööeesmärkide seadmine.” Jõhkrutsemise psühholoogilised tagajärjed on muu hulgas ”närvilisus, ärritatavus, depressioon, paranoia, stress, enesekindluse kaotus, enesehinnangu langemine ning endassetõmbumine”, kirjutab ”The Irish Times”. Seesuguse jõhkrutsemise äärmuslikud juhtumid võivad viia ”[füüsilise või psüühilise] kokkuvarisemise või isegi enesetapuni”.
Kas keisrilõige või loomulik sünnitus?
Brasiilia arstid ja emad eelistavad loomulikule sünnitusele sageli keisrilõiget. Arst leiab, et nii ”ta võib võtta vastu rohkem sünnitusi, teenida vastuvõttudega rohkem raha ja ta ei pea kaotama tervet nädalalõppu”, öeldakse ajakirjas ”Veja”. Emad ”otsustavad mitte teha läbi normaalse sünnituse protsessi, vältimaks valu (kuigi keisrilõike järgne taastumine on seotud palju suurema valuga) ja kuna nad usuvad, et lõikus on kehale esteetiliselt kasulikum (mis ei pea paika)”. Riiklikes haiglates tuleb kolmandik kõigist lastest ilmale keisrilõikega ning mõningates erahaiglates kuni 80 protsenti. ”Lapse sünnitamine on muutunud äritegevuseks,” ütleb dr. João Luiz Carvalho Pinto e Silva, Campinase Ülikooli sünnitusabiosakonna juhataja. ”Inimesed unustavad sageli, et vastupidiselt normaalsele sünnitusele on keisrilõige operatsioon. Sellega on seotud suurem verekaotus, pikem anesteesia ja suurem infektsioonioht.” Arsti sõnade kohaselt ”tuleks keisrilõige teha ainult kolmel juhul: kui patsiendi või lapse elu on ohus, kui ei ilmne mingeid märke sünnitustegevuse käivitumisest või kui tekivad äkilised komplikatsioonid”, kirjutab ”Veja”.
Kreekas kahaneb religioosne andumus
Ateena ajaleht ”Ta Nea” avaldas hiljaaegu Kreeka religioone puudutava uurimuse, mis oli samalaadne kui 1963. aastal korraldatud küsitlus. Tulemused näitavad, et sellel maal on inimeste religioosne andumus kahanenud. Põlvkond tagasi ütles 66 protsenti inimestest, et nad käivad kirikus vähemalt kaks-kolm korda kuus, praeguse küsitluse kohaselt oli neid aga vähem kui 30 protsenti. Rohkem kui kaks kolmandikku 965 täiskasvanust, keda Suur-Ateena piirkonnas küsitleti, ütles, et kirikust on ühiskonnas ”vähe” või ”üldse mitte” kasu, teatab uudisteagentuur Reuter. Elias Nikolakopoulos, Kreeka respekteeritud uuringute korraldaja, kirjutas ajalehes ”Ta Nea” ”Kreeka ühiskonna järkjärgulisest ilmalikustumisest”, märkides, et nüüd suhtutakse kirikutesse Kreekas ”ettevaatlikkuse ja vastumeelsusega”.
Anna oma rämpspost tomatitele
Mida võiks postkontor teha iga kuu kuhjuva 500 tonni kättetoimetamata rämpspostiga, kaasa arvatud kataloogide ja muu reklaamiga? Texase osariigi Dallas-Fort Worthi postkontor saadab nüüd suurema osa sellest komposti valmistamiseks. Seda komposti kasutatakse tomatite ja peiulillede kasvatamiseks, teatab ”The New York Times”, ning tulemused on paljutõotavad. Baktereid, mis muudavad purustatud rämpsposti kompostiks, toidetakse õlle ja karastusjookide tootmisjääkidega. Õlu ja karastusjoogid sisaldavad suhkrut, mis bakterid jõudsalt kasvama panevad. Katses osaleva kompostimiskompanii asepresident Joel Simpson ütleb: ”Needsamad ained, mis meid rasva ajavad, teevad rammusaks ja rahulolevaks ka bakterid.”
Nahahaigusi põdejad vajavad ravi
”Paljud inimesed, kes põevad nahahaigusi, ei lähe piinlikkustundest arsti juurde ning veedavad vahel aastaid vaikselt kannatades,” teatab ”The Irish Times”. Kirjeldamaks nende kimbatust, ütleb dr. Gillian Murphy: ”Mul on psoriaasi põdevaid patsiente, kellel lausa pudeneb nahk, kui nad lahti riietuvad, ning kes tunnevad end nii räpasena ja nii piinlikult, et nad ei viibi kunagi hotellis ega lähe juuksuri juurde.” Leedsi Ülikooli dermatoloogiaprofessor Bill Cunliffe lisab: ”Akne mõjutab inimest nii füüsiliselt kui vaimselt. Seda peetakse rüvedaks ja nakkavaks. Kui tööintervjuul on kaks samasuguste võimetega inimest, saab töö see, kellel ei ole aknet.” Cunliffe’i sõnul on tal olnud patsiente, kes on akne tõttu niivõrd meeleheitel olnud, et nad on üritanud enesetappu. Dublinis Iirimaal peetud viimasel Euroopa Naha- ja Suguhaiguste Akadeemia kongressil rõhutati kiiresti arsti poole pöördumise tähtsust. ”Mõningatele inimestele valmistab see kohutavaid raskusi,” ütles üks arst, ”kuid tähtis on meeles pidada, et on olemas väga tõhusaid raviviise.”
Vanemate jutt — kas midagi enamat kui rahustav heli?
Kui lapsevanemad oma maimukesega nunnutades kudrutavad, on see mõningate teadlaste arvates midagi palju enamat kui lihtsalt hella kiindumuse osutamine. Patricia Kuhl ja tema kaastöötajad Washingtoni Ülikoolist uurisid kolmes keeles — vene, rootsi ja inglise keeles — imikutele suunatud kõnet. Paistab, et vanemate ülimalt ülepaisutatud kõnelemisviis ei tõmba mitte ainult lapse tähelepanu, vaid on talle ühtlasi selle keele õppimise aluseks. ”Kuuendaks elukuuks,” kirjutab ajakiri ”Science”, ”õpivad väikelapsed vokaalide kõlal vahet tegema, pöörates tähelepanu erinevustele, millel on tähtsus nende emakeeles, nagu erinevus ”ee” ja ”aa” vahel, ning ignoreerides tähtsuseta variatsioone.”