Kuidas vältida hädasid puhkusel

MILLISED pildid seostuvad sul puhkusega? Kas kujutad puhkust ette kuskil päikesepaistelisel rannal varjuandvate lopsakate palmide all? Või kujutled end hoopiski mägedes jahedat ning puhast õhku hingamas?

Siiski võid sa ka karta halba ilma, viivitusi lennujaamas, reisihaigust ja nii edasi. Millised pildid sul ka puhkusega ei seostuks, mida sa võiksid teha selleks, et oma puhkust võimalikult hästi veeta?

Tee ettevalmistusi

Kogenud reisijad teevad puhkuseks ettevalmistusi. Enne reisile asumist ajavad nad korda reisi- ja tervisedokumendid. Kui uurida järele, milliste haigustega võib tõenäoliselt kokku puutuda, saab otsustada, milliseid ravimeid võtta haiguse ennetamiseks.

Paljud, kes sõidavad malaariaohu tsooni, hakkavad malaariavastaseid ravimeid võtma juba paar päeva enne reisile minekut. Ravimite võtmist soovitatakse profülaktika mõttes jätkata ka puhkuse ajal ning isegi neli nädalat pärast puhkuselt naasmist. Seda selleks, et nii kaua kestab organismis malaariaparasiitide inkubatsiooniperiood. Kuid vajalikud on ka muud ettevaatusabinõud.

Dr Paul Clarke Londoni ülikooli hügieeni ja troopilise meditsiini koolist soovitab: ”Ühtmoodi vajalikud on nii putukatõrjevahendid, mida määritakse naha peale, kui ka putukamürgiga immutatud paelad, mis pannakse randmete ja pahkluu ümber, voodivõrgud ning elektrilised putukamürgi pihustajad.” Sellised asjad oleks üldiselt hea osta valmis enne puhkusele minekut.

Reisihaigus teeb iga reisi ebameeldivaks. Mis seda põhjustab? Üks uurija väidab, et sõiduiiveldus tekib siis, kui aju on koormatud üle uute signaalidega, mis on seotud harjumatus ümbruskonnas viibimisega. Kui seda probleemi põhjustab laeva liikumine, lennuki vibreerimine või auto mootori põrin, püüa keskendada oma tähelepanu millelegi liikumatule, näiteks horisondile või eespool olevale maanteele. Hea ventilatsioon tagab hapniku olemasolu, mis on väga tarvilik. Tõsise sõiduiivelduse puhul võivad aidata antihistamiinikumid. Kuid võta arvesse ravimite võimalikud kõrvaltoimed, nagu näiteks unisus, kuna mõningates olukordades võivad need üsna ohtlikud olla.

Ka pikad lennureisid võivad tekitada tervisehäireid, nagu dehüdratsiooni. Mõningatel, kes pikka aega liikumatult ühe koha peal istuvad, võib suureneda tromboosioht jalas. Kui tromb hakkab liikuma ja jõuab kopsu või südamesse, võivad tagajärjed eriti ohtlikud olla. Seepärast tuleb ehk mõnedel inimestel pika lennureisi ajal end liigutada, kas siis jalutada vahekäigus või lõdvestada istumise ajal tuhara- ja jalalihaseid. Dehüdratsiooni vähendamiseks tuleb palju alkoholivabu jooke juua.

Kas ülaltoodu vaid suurendab sinu hirmu lendamise ees? Kui nii, siis lohuta end sellega, et lendamine on suhteliselt ohutu. Statistika andmetel on see 500 korda ohutum kui mootorrattaga sõitmine ja 20 korda ohutum kui autoga reisimine! Kuid on ka neid, kes osutavad asjaolule, et selline statistika põhineb sõidetud kilomeetrite arvul, mitte aga reisi kestusel.

Reisimine väikeste lastega on eriti raske. ”Reisi tuleb planeerida samasuguse täpsusega nagu sõjaretke,” ütleb raadioesineja Kathy Arnold. Kuigi planeerimine ei pruugi sul ehk nii hästi õnnestuda, võta kaasa raamatuid, mänge või teisi asju, millega oma laste tähelepanu köita. See teeb reisimise meeldivamaks kogu perele.

Kui jõuad kohale

”Pingest vabanemiseks läheb mul neli-viis päeva, enne kui oma puhkusest rõõmu tundma hakkan,” ütlevad paljud puhkuselviibijad. On tõsi, et uue ümbrusega harjumine võtab aega. Seepärast oleks parem esimese paari päeva jooksul mitte ringi tormama hakata. Lase oma kehal ja meelel harjuda uue ajakavaga. Kui see ei õnnestu, võib tekkida stress ning väheneda ka puhkusest tulenev kasu.

Ühe hinnangu kohaselt jäävad üle maailma igal aastal vähemalt pooled neist mitmesajast miljonist inimesest, kes välismaale sõidavad, mingisugusesse haigusesse või siis saavad vigastada. Seepärast ütleb väljaande ”Travellers’ Health” toimetaja dr. Richard Dawood, et ”profülaktika on asi, millesse ükski reisija ei tohiks hooletult suhtuda”. Kuna reisija organism peab kohanema erisuguste bakteritüvedega, mida leidub nii atmosfääris, toidus kui ka vees, tuleb just paari esimese päeva jooksul olla äärmiselt ettevaatlik selles suhtes, mida süüa.

”Kunagi ei tohiks oletada, et toit on söömiskõlblik,” hoiatab dr. Dawood, ”kui pole just teada, et see on värske ning hästi läbi küpsetatud (kuumutamisega steriliseeritud), liha puhul nii kaua, kuni punane värv on kadunud.” Kuid alati ei või kindel olla isegi sooja toidu suhtes. ”Tee kindlaks, et tänane lõunasöök pole üles soojendatud ja ümber tehtud eilne õhtusöök.”

Niisiis, kui oled puhkusel sellises kohas, mis erineb suuresti sinu kodukohast, ei ole sul ehk alati võimalik süüa täpselt sel ajal, selles kohas ning seda toitu, mida tahad. Kuid see on kindlasti väike hind, mida maksta, vältimaks kõhulahtisust, mis on teadaannete kohaselt tabanud kahte viiendikku kõikidest inimestest, kes on olnud reisil kusagil välisriigis.

Mis puutub jookidesse, siis on pudelivesi tihtipeale ohutum kui kohalik vesi. Kuid probleemide vältimiseks on targem lasta pudelid ja purgid avada enda juuresolekul. Arukas oleks ka jääkuubikutest hoiduda. Kui sa millegi ohutuses kindel pole, on sellesse alati parem kahtlusega suhtuda.

Mis aitab puhkust meeldivamaks muuta

Ühe ajalehe reisitoimetaja teatas pärast oma lugejate seas tehtud uuringut: ”Küsitletute arvates oli ilmal suur osa selles, mil määral puhkus õnnestus, kuid veelgi olulisemaks peeti sõpru.” Tegelikult mainiti ”head seltskonda” tegurite seas, mis aitavad muuta puhkust meeldivaks, ”isegi palju sagedamini kui häid hotelle, ilma probleemideta kulgenud reisi, head toitu või vaatamisväärsusi”.

Kus võid sa aga puhkusel uusi häid sõpru kohata? Üks võimalus on kirjutada eelnevalt selle maa Vahitorni ühingu büroole, kuhu sa kavatsed puhkusele sõita. Nad saadavad sulle sinu puhkusekohale lähima Jehoova tunnistajate kuningriigisaali aadressi ning ka koosolekute toimumisajad. Mõningate nende büroode aadressid on kirjas selle ajakirja 5. leheküljel ning pikema nimekirja võid leida viimasest Jehoova tunnistajate aastaraamatust.

Selleks et võiksid nautida oma puhkust ja samal ajal ka vältida kahetsusväärseid olukordi, võta kuulda Piibli nõuannet: ”Ärge eksige! ”Halb seltskond rikub head kombed!”” (1. Korintlastele 15:33, EP 97). Kui sul aga tekib kuskil kaugel puhkusel olles soov hüljata kristlikud mõõdupuud ja kombed, on arukas tunnistada seda nõrkust ning paluda Jumalalt abi selle soovi vastu võitlemiseks. Vanemad peavad pöörama tähelepanu ka oma laste tegevusele. Ära unusta, et praegu on igal pool maailmas ’rasked ajad’ (2. Timoteosele 3:1).

Kui lähete terve perega puhkusele, ära arva, et ema peaks tegema kõike seda, mida ta tavaliselt kodus teeb. Ole valmis osalema igapäevatoimetustes. Ilmuta koostöövaimu. Selline suhtumine aitab kõigil puhkusest rõõmu tunda.

Kas sinu puhkus osutub toredaks? Mõningad hästi valitud fotod, postkaardid ja suveniirid ning ehk isegi mõned kohalikud käsitööesemed toovad kindlasti meelde ilusaid mälestusi. Kuid kõige meeldejäävamad on kahtlemata uued sõbrad. Pea nendega ühendust. Pidage kirjavahetust, et vahetada huvitavaid kogemusi. On palju võimalusi muuta oma puhkus tõeliselt meeldivaks.

[Kast lk 17]

Mõningad meeldetuletused puhkuseks

Enne, kui lahkud

• Vaata, et sul oleks olemas kõik vajalikud reisi- ja tervisedokumendid

• Võta kaasa profülaktilisi ravimeid

Reisi ajal

• Joo palju alkoholivabu jooke ning liiguta end, kui lennureis kestab kaua

• Võta kaasa midagi huvitavat oma lastele

Kohale jõudes

• Anna oma kehale ja meelele aega harjuda

• Ole ettevaatlik selles suhtes, mida sa sööd ja jood

• Jää moraalselt valvsaks

• Osale koos teiste pereliikmetega igapäevatoimetustes

[Pilt lk 16]

Ole puhkusel valvas seltskonna suhtes