Vaatleme maailma
Vaesus ja keskkond
Hoolimata majanduskasvust, peavad rohkem kui 1,3 miljardit inimest kogu maailmas ära elama vähem kui kahe dollariga päevas. ÜRO raporti kohaselt pole vaesus mitte üksnes kestev, vaid ka süvenev probleem. Rohkem kui miljard inimest teenivad praegu vähem raha kui 20, 30 või isegi 40 aastat tagasi. See põhjustab omakorda keskkonna hävitamist, kuna ”vaesus nõuab loodusvarade kohest kasutuselevõtmist, välistades nende säilitamise tulevikuks”, ütleb ajakiri ”UNESCO Sources”. ”Praeguste hinnangute kohaselt on Kariibi mere piirkonna metsad täielikult hävinud juba vähem kui 50 aasta pärast .. Riigiti on aga olukord veelgi hullem: Filipiinidel jätkub metsa veel vaid 30 aastaks, Afganistanis 16 ja Liibanonis 15 aastaks.”
Meeleheide on ohtlik
”Teadlased .. ütlevad, et meeleheide võib olla südamele sama kahjulik, kui päevas 20 sigaretti suitsetada,” teatab Londoni ajaleht ”The Times”. ”Neli aastat kestnud uuringus, mis viidi läbi peaaegu 1000 keskealise soomlasest mehega, selgus, et meeleheide suurendas tunduvalt ateroskleroosi ehk arterilubjastuse ohtu.” Uuring näitas, et inimese psüühiline seisund võib suuresti mõjutada tema tervist. ”Leiame pidevalt tõestust sellele, et nii inimese psüühiline kui ka emotsionaalne seisund mõjutavad tema tervist,” ütles uuringu läbiviija dr. Susan Everson. ”Arstid peavad aru saama, et lootusetus mõjub tervisele halvasti ning süvendab haigust. Inimesed peavad mõistma, et kui nad tunnevad lootusetust ning on selles suhtes meeleheitel, peavad nad abi otsima.”
Aastad liikluses
Itaalia suuremate linnade elanikel kulub palju aega selleks, et sõita kodunt tööle või kooli ja jälle tagasi. Kui kaua selleks aega läheb? Itaalia keskkonnaorganisatsiooni Legambiente sõnul kulutavad Napoli linna elanikud iga päev liikluses 140 minutit. Kui arvestada inimese keskmiseks elueaks 74 aastat, kulub Napoli elanikul liikluses 7,2 aastat. Roomlased, kes on iga päev liikluses 135 minutit, kaotavad 6,9 aastat. Olukord pole suurt parem ka teistes linnades. Bologna linna elanikud kaotavad 5,9 aastat, Milano linna elanikud aga 5,3 aastat, teatab ajaleht ”La Repubblica”.
Aeg Lähis-Idas
Ajaerinevused Lähis-Idas võivad segadust tekitada. Näiteks Iraanis keeratakse juba aastaid ”kellad Greenwichi kohalikust keskmisest ajast kolme ja poole tunni võrra ette, mitte aga täistunni võrra, nii nagu enamikus riikides”, ütleb ”The New York Times”. ”Näiteks selleks, et hommikul kella viieseid BBC World Service’i uudiseid kuulata, pead raadio õigele lainele häälestama kell 8.30 ning mitte laskma end häirida Big Ben’i kellalöökidest, mis jätavad mulje, et su kell ei näita õiget aega.” Ja kuigi kohalik komme on suveaja pealt talvisele ajale üle minna septembri viimasel nädalavahetusel, tehti Iisraelis möödunud aastal see muudatus 13. septembril. Raskusi on ka sellega, kuidas nädalavahetust määratleda. Enamikus Pärsia lahe regiooni riikides peetakse nädalalõpuks neljapäeva ja reedet. Kuid Egiptuses ning enamikus tema naaberriikides on nädalalõpp reede ja laupäev, Liibanonis aga laupäev ja pühapäev. ”Reisija, kel on plaanis näiteks kolmapäeva lõunal Abu Dhabisse jõuda ja sealt reede õhtul Beirutisse lennata, garanteerib endale nelja päeva pikkuse nädalalõpu. Töönarkomaanid peavad aga reisi vastupidises järjekorras planeerima,” märgib ”Times”.
Mure prantsuse keele pärast
Hiljuti viibisid prantsuse keelt kõnelevate riikide esindajad kolmepäevasel konverentsil Vietnamis Hanois, et tähistada ”prantsuse keele universaalsust”, teatas Pariisi päevaleht ”Le Figaro”. Prantsuse keelt räägib üle 100 miljoni inimese. Oma õitseajal 17. sajandil oli prantsuse keel rahvusvaheline diplomaatiakeel. ”Jagunenud Euroopas lõppesid sõjad ja võitlused rahulepingutega, mis pandi kirja prantsuse keeles,” ütleb ajaleht. Praegu aga otsib prantsuse keel ”oma kohta maailmas”. Prantsuse keele kõnelemise vähenemise põhjuseks peetakse inglise keele üha suurenevat populaarsust, ja seda eriti ärikeelena. Et seda lõhet vähendada, soovitas Prantsusmaa president kasutada prantsuse keelt informatsiooni kiirteel. Kuid üks poliitik väljendas oma muret prantsuse keele tuleviku pärast, öeldes: ”Mõte sellest, et prantsuse keelt kasutataks kogu maailmas, ei vaimusta avalikkust, massimeediat ega poliitikuid. Huvipuudus selle vastu on ehk Prantsusmaal isegi märgatavam kui mujal.”
Püüd lõpetada altkäemaksuandmist
Hiinas öeldakse selle kohta huilu, Keenias kitu kidogo. Mehhikos kasutatakse terminit una mordida, Venemaal sõna vzjatka ja Lähis-Idas sõna bakšeeš. Paljudes riikides on altkäemaksuandmine eluviis ning vahel on see ka ainus võimalus äri teha, teatavaid asju hankida või isegi õiglust jalule seada. Hiljuti aga kirjutasid 34 riiki alla lepingule, mille eesmärk on kõrvaldada altkäemaksuandmine rahvusvahelises äris. Nende riikide hulka kuuluvad 29 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriiki ning Argentina, Brasiilia, Bulgaaria, Slovakkia ja Tšiili. Ametliku korruptsiooni vastu võitlevad ka maailma juhtivad finantsorganisatsioonid, nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond. Neid samme hakati astuma pärast seda, kui Maailmapanga uuring näitas, et 69 riigis andsid 40 protsenti ettevõtetest altkäemaksu. Need kaks organisatsiooni lubavad nüüd lõpetada fondide jagamise nendele maadele, kus korruptsioonile vaadatakse läbi sõrmede.
Röövikud moes
Valgu saamiseks on vaesed inimesed Lõuna-Aafrika Vabariigi maapiirkondades juba ammu ”mopaaniröövikuid” söönud. Paabusilmlaste röövikud on oma nime saanud mopaanipuu järgi, millest nad toituvad. Naised korjavad röövikuid aprillis ja detsembris, ning pärast seda, kui neilt on sisikond välja võetud, röövikud keedetakse ja kuivatatakse siis päikese käes. Nende valgu-, rasva-, vitamiini- ja kalorisisaldus on võrdne kala ja liha omaga. Nüüd on aga ”mopaaniröövikud” muutunud populaarseks toiduks Lõuna-Aafrika Vabariigi restoranides. See hullus on levinud ka Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse ning see on tekitanud ärevust Aafrika maapiirkondades elavate inimeste seas. Miks? ”Kuna nõudlus [röövikute] järele kasvab, tuntakse muret selle liigi ellujäämise pärast,” teatab Londoni ajaleht ”The Times”. ””Mopaaniröövikud” on [juba] kadunud suurtelt territooriumidelt naabermaades Botswanas ja Zimbabwes.”
Kas suitsetamise tekitatud kahju on pöördumatu?
Suitsetamise tõttu tekkinud arterikahjustused võivad olla jäävad, teatatakse ühes hiljutises uuringus. Ajakirjas ”The Journal of the American Medical Association” andsid uurijad teada, et nii suitsetamine kui ka tubakasuitsuses õhus viibimine võivad artereid püsivalt kahjustada. Uuringus jälgiti 10914 meest ja naist vanuses 45—65. Sellesse gruppi kuulusid suitsetajad, endised suitsetajad, passiivsed suitsetajad, kes viibisid regulaarselt tubakasuitsuses õhus, ning mittesuitsetajad. Uurijad mõõtsid ultraheliga nende unearterite paksust. Seda protseduuri korrati kolme aasta pärast.
Nagu võiski oodata, olid pidevate suitsetajate arterid tugevasti kõvastunud — 50 protsendil neist, kes olid 33 aastat suitsetanud keskmiselt paki sigarette päevas. Ahenenud olid ka endiste suitsetajate arterid, kellest mõningad olid suitsetamise lõpetanud juba 20 aastat tagasi, ja seda 25 protsenti kiiremini kui mittesuitsetajate arterid. Passiivsete suitsetajate arterid olid paksenenud 20 protsenti rohkem kui nende arterid, kes ei pidanud tubakasuitsu sisse hingama. Uuringu järgi sureb ainuüksi Ameerika Ühendriikides passiivse suitsetamise tõttu igal aastal umbes 30000 kuni 60000 inimest.
Nägu ilma iluravita
Pärast seitse aastat kestnud Egiptuses asuva sfinksi restaureerimist on tema ümbert lõpuks tellingud kadunud. ”Aastatel 1990 kuni 1997 kasutati sfinksi restaureerimiseks sada tuhat kivi,” ütles selle piirkonna muististe direktor Ahmad al-Haggar. Kuid ta lisas, et selle vaevanõudva restaureerimistöö käigus ei parandatud aga tolle ”lubjakivist hiiglasliku poollõvi-poolinimese” nägu.