Vaatleme maailma
Ookeanid ohus
Rohkem kui 1600 mereteadlast ja looduskaitsebioloogi 65 maalt on kirjutanud alla üleskutsele kaitsta ookeane lisakahju tekitamise eest, teatab ajaleht ”The Journal of Commerce”. ”Meri on tõelises ohus, palju suuremas ohus, kui me varem arvasime,” ütleb mereökoloog Elliot Norse. Üks näide, millele juhiti tähelepanu, on 18000 ruutkilomeetri suurune ala Mehhiko lahes, mis on tuntud surnud piirkonnana. Nagu juba nimigi näitab, pole selles surnud piirkonnas ei kalu ega krevette ning seal puudub ka peaaegu kõik muu mereelustik. Teadlased peavad probleemi põhjuseks ulatuslikke vetikamasse, mis toituvad Mississippi jõe poolt merre kantavast toitaineterikkast reoveest. Siis, kui vetikad surevad, langevad nad ookeanipõhja. Kui aga bakterid surnud vetikaid lagundama hakkavad, kaob ookeanipõhjast hapnik. Mereteadlane dr. Nancy Rabalais ütleb: ”Iga elusolend, kes ei saa sealt lahkuda, sureb lõpuks.”
Elundidoonorid
Kas sa tahad, et keegi pärast sinu surma sinu elundid endale saaks? Selle küsimusega seisavad silmitsi paljud Brasiilias elavad inimesed, kuna 1998. aasta 1. jaanuaril jõustus seal uus seadus. Seaduse järgi saavad kõik üle 18-aastased brasiillased automaatselt elundidoonoriteks, kui nad ei kirjuta alla sellest keeldumise dokumentidele. Kuid ”hulgaliste tõendite kohaselt eelistab enamik brasiillasi, et neid pärast surma ei puututaks”, teatab ajaleht ”The Miami Herald”. ”Viimase kuue kuu jooksul on igast neljast juhiloa saanud inimesest kolm elundidoonoriks saamisest keeldunud.” Miks? Mõned inimesed kardavad, et arstidele võidakse avaldada survet kuulutada välja patsiendi aju surm enne, kui see on tegelikult aset leidnud, et tema elundeid teistele siirdamiseks kasutada.
Halb aasta ennustajatele
Saksamaa ennustajad olid 1997. aastal justkui pimedusega löödud, teatab Frankfurdi ajaleht ”Nassauische Neue Presse”. Neist umbes 70 ennustusest, mida analüüsis paranähtusi uuriv ühing (GWUP), ei täitunud mitte ükski. 1997. aastal aset leidnud tõeliselt üllatavad sündmused jäid selgeltnägijate eest varjatuks. Näiteks ei ennustanud ükski ettekuulutaja printsess Diana ootamatut surma. Paljud ennustajad on muutunud nii ettevaatlikuks, et julgevad ennustada vaid arengusuundi, nagu näiteks majanduslikke ja poliitilisi raskusi. Need on ”asjad, mille peale iga ajalehelugeja võinuks ka ise tulla”, ütleb Edgar Wunder GWUP-ist.
Ohtlik seks
Ajavahemikus 1994—1996 küsisid USA Rhode Islandi ja Bostoni haigla uurijad 203-lt HIV-ga nakatunud patsiendilt nende seksuaalelu kohta. Mida küsitlus näitas? ”Nelikümmend protsenti HIV-i nakatunutest ei teatanud sellest oma seksuaalpartnerile ning peaaegu kaks kolmandikku neist ei kasutanud iga kord kondoomi,” teatab ajaleht ”The New York Times”. See, et inimesed HIV-nakkust varjavad, on uurijate sõnul tavaline. ”See pole probleem, mis tuleneks teadmatusest,” ütleb Rhode Islandi osariigis Providence’i linnas asuva Browni ülikooli meditsiinikooli arst dr. Michael Stein. ”Inimesed mõistavad, et võivad teisi HIV-ga nakatada. [Nad] pole neist asjadest teadmatud. Pigem on küsimus isiklikus vastutustundes.”
Rasvumine ja südamehaigused
”Kõige efektiivsem viis ennetada pärgarterihaigust täiskasvanuna võib olla rasvumise ennetamine lapsepõlves,” teatab ajakiri ”The Journal of the American Medical Association”. Tervishoiuametnikud on juba mõnda aega teadlikud sellest, et noores eas rasvumine suurendab kõrgvererõhktõvesse, suhkurtõvesse, hüperlipeemiasse (rasvade rohkus veres), südamepärgartertõvesse ja teistesse kroonilistesse haigustesse jäämise ohtu. Kuid hoolimata arstide soovitustest vähendada rasva tarbimist ning liikuda korrapäraselt, öeldakse, et kolmandik Põhja-Ameerika elanikest on kas ülekaalulised või rasvunud. ”Kui palju informatsiooni on meil vaja selleks, et hakkaksime ühiskonnana rasvumise ennetamiseks tegutsema, õpetades oma lapsi tervislikumalt toituma ning liikuma?” küsib Linda Van Horn Chicagos asuvast Northwesterni ülikooli meditsiinikoolist. ”Sellest tulenev kasu võib olla tohutult suur. Kui rasvumise suhtes midagi ette ei võeta, tekib paratamatult hulk südame-veresoonkonnahaigusi, mis põhjustavad invaliidistumist ja mille ravi läheb kalliks maksma.” Kuid ühe hilisema uuringu tulemused, mis ilmusid ajakirjas ”The New England Journal of Medicine”, näitavad, et rasvumine ohustab tervist vaid vähesel määral. Uuringus selgus, et rasvumine ”suurendab enneaegse surma tõenäosust, kuid mitte nii suurel määral, nagu paljud meditsiinieksperdid olid arvanud”, teatab ajaleht ”The New York Times”.
Metsad kaovad
Peaaegu kaks kolmandikku metsadest, mis katsid maad enne seda, kui inimesed neid laastama hakkasid, on nüüd kadunud, ütleb Maailma Looduse Fond (WWF). Hoolimata suurtest pingutustest seda probleemi inimestele teadvustada, on metsade hävitamine sel aastakümnel jõudnud nii kaugele, et peagi võivad paljud riigid looduslikest metsadest ilma jääda. Metsade langetamine tööstuspuidu ja künnimaa saamise eesmärgil hävitab ka taime- ja loomaliike. Peale selle vabaneb puude põletamisel atmosfääri süsinikdioksiidi, mis paljude arvates võib põhjustada globaalset soojenemist. WWF soovitab, et aastaks 2000 kaitstaks kõikjal maailmas vähemalt 10 protsenti igast metsatüübist, teatab Londoni ajaleht ”Guardian”.
Ees ootab ülemaailmne toidupuudus
Johns Hopkinsi Ülikooli uuringu järgi ”ei jätku aastaks 2025 piisavalt toitu umbes 8 miljardile näljasele suule juhul, kui rahvaarvu kasv ei aeglustu ja põllumajandustoodang järsult ei suurene”, teatab Associated Press. Uurijad ennustavad, et ”kui sündimus ei lange umbes kahele lapsele naise kohta”, peab toiduainete toodang aastaks 2025 kahekordistuma, et inimestel oleks tervena püsimiseks ”piisavalt tervislikku ja toitvat toitu”. Lisaprobleeme tekitab veepuudus, saastatus, pidev mulla pinnakihi erosioon ning kliimamuutused. Isegi tänapäeval sureb igal aastal umbes 18 miljonit inimest nälga, kuigi praegu toodetakse peaaegu 6 miljardile maa peal elavale inimesele piisavalt toitu.
Orinoco alligaatorid on väljasuremisohus
Venetsueela Orinoco jõe alligaatorid on ohus, nagu kirjutab Caracase ajakiri ”Estampas”. Neile loomadele on nende naha pärast jahti peetud 1930. aastast alates. Tol ajal ”oli alligaatorite populatsioon Venetsueelas suurem kui inimeste oma”, kirjutab ajakiri. Ent ajavahemikus 1931—1934 eksporditi ligi 1,5 miljonit kilo alligaatorinahkasid, mis nõudis elu vähemalt 4,5 miljonilt alligaatorilt. ”Pärast aastatepikkust lakkamatut jahtimist” oli alligaatorite populatsioon 1950. aastaks kahanenud niivõrd, et eksportida saadi ”kõigest” 30000 kilo. Tänapäeval on Orinocos alles vähem kui 3000 alligaatorit ning ekspertide sõnul on nii nemad kui veel 312 Venetsueela loomaliiki inimtegevuse tagajärjel väljasuremisohus.
Tähe tohutu energia
Hiljuti Hubble’i teleskoobiga tehtud pilt annab lisatõendeid selle kohta, et üks meie galaktikas olev täht on haruldane ja see kuulub üliheledate siniste muutlike tähtede tüüpi. Astronoomide sõnul ümbritseb seda säravat tähte püstolikujuline gaasipilv, mille järgi tähele Pistol nimeks pandi. On arvutatud, et Pistol ületab meie Päikest massilt vähemalt 60 korda ning võimsuse poolest peaaegu 10 miljonit korda. See võib olla ”kõige energiarikkam täht taevas”, ütleb ajakiri ”Science News”. Kuid kosmilise tolmu tõttu võib tähte leida ainult infrapunase kaameraga. Sel põhjusel avastati Maast 25000 valgusaasta kaugusel asuv Pistol alles 1990. aastate alguses. Meie galaktikas on avastatud veel ainult kuus sellist tüüpi tähte.
Autojuhtimine ja helistamine — ohtlik kombinatsioon
Autojuhid, kes rooli taga olles helistavad, võivad teha ränki vigu, ilma et nad ise sellest teadlikudki oleksid. Sellisele järeldusele jõuti Ülesaksamaalise Autoklubi korraldatud katses. Juhtidel paluti test kolm korda läbi teha: üks kord ilma helistamata ja kaks korda helistades (neist üks kord hands-free telefoniga, teine kord telefon käes). Kuidas katses osalenud juhtidel läks? Keskmiselt tegid autojuhid, kes ei helistanud, pidurdamisel ja oma sõidureas püsimisel 0,5 viga, hands-free telefoni kasutanud 5,9 viga ja need, kes telefoni käes hoidsid, 14,6 viga. Nagu teatab ”Süddeutsche Zeitung”, järeldati uuringu tulemusel, et käes hoitava telefoni kasutamine sõidu ajal ”tähendab märkimisväärset ohtu turvalisusele”.