Väikesest saarest kihavaks lennujaamaks
”Ärgake!” Hongkongi-korrespondendilt
”ME SÕIDAME ju teleantennid katustelt maha!” hüüdis ehmunud reisija, vaadates lennukiaknast välja, kui lennuk Hongkongi Kai Taki rahvusvahelisele lennujaamale lähenes. Kowlooni linna lähedal riputas parasjagu üks naine oma maja katusel pesu kuivama, kui lennuk möirates üle tema pea tormas, nii et naine oma kõrvade trummikilede kallale kippuvast mürast kössi tõmbus.
”Probleemi põhjuseks on mäed,” ütleb lendur John, kes on korduvalt sellel ohtlikul maandumisel lennukit juhtinud. ”Loode poolt maandudes tuleb sooritada riskantne pööre vahetult enne lennurada. Mäed tekitavad ka ohtliku langevoolu, mida nimetatakse tuule nihkeks.”
Nii närvilised reisijad, lendurid, kui eriti just Kowlooni linna elanikud ootasid pikisilmi Kai Taki lennujaama sulgemist. See päev saabuski, sest 1998. aasta juulis sai Hongkong uue lennujaama.
Lennujaam saarel
1980ndatel aastatel saavutas Kai Taki lennujaam oma võimsuse piiri. Kuna edasine laiendamine polnud enam võimalik, hakati otsima maa-ala uue lennujaama jaoks. Hongkongis polnud aga lennujaamale sobivat tasast ning piisavalt suurt vaba maad. Peale selle ei soovinud inimesed oma naabrusse mürarikast lennujaama. Mis oli lahendus? Väike saar Chek Lap Kok, mis asetseb Lantau saarest põhjas, oli paraja suurusega ega olnud veel täis ehitatud. Nüüd said oma oskusi näidata insenerid.
Lennujaama ehitamiseks tuli selle väikese saare ja veel väiksemate naabersaarte pinnast tasandada ning umbes üheksa ja poole ruutkilomeetri suurune mereala pinnasega täita. Et ühendada lennujaama Hongkongi linnaga, ehitati 34 kilomeetri pikkune raudtee ja kiirtee, mis läbivad saari ja kanaleid, kulgevad läbi Kowlooni linna ja ületavad Victoria Harbori. Selleks tuli omakorda ehitada sildu, tunneleid ja viadukte. Kõik kokku oli üks suurimaid kunagi ettevõetud projekte.
Ainulaadsed saari ühendavad sillad
Tuhanded inimesed lähevad Hongkongi uutesse piirkondadesse (New Territories) vaatama üht maailmakuulsaks vaatamisväärsuseks kujunenud Lantau ühendust, mis ühendab Lantau saart mandriga. Selle moodustavad vantsild, mis ühendab Lantau saart väikese Ma Wani saarega, viadukt üle Ma Wani ning rippsild, mille pikkus on 1377 meetrit ning mis ühendab Ma Wani saart kolmanda saare Tsing Yiga. Need kahekordsed sillad on maailmas samalaadsete hulgas ühed pikimad. Ülemisel sillal on maantee ning alumisel kinnisel sillal on raudtee ja kaks sõidurada.
Rippsilda hoidvad kaablid paistavad eemalt vaadates hapravõitu. Mõni imestab, kas insenerid on oma võrrandid ikka õigesti arvutanud või kukub sild lõpuks vette. Lähem vaatlemine näitab aga, et kaablitel pole viga midagi. 1,1-meetrise läbimõõduga kaablid sisaldavad 160000 kilomeetrit traati, mida annaks neli korda ümber maakera tõmmata. Kaablid peavad tõesti nii paksud olema, kuna nendele toetub 95 monteeritavat sillaelementi, millest igaüks kaalub 500 tonni. Pärast kaablite paigaldamist veeti monteeritavad sillaelemendid praamiga kohale ning tõsteti vintsiga veest üles.
Naabruses paiknevatest elamutest oli põnev jälgida, kuidas paigaldati sillasambaid, millele kinnituvad rippkandurid. Sillasambaid püstitati ilma ühegi tellinguta, mis muidu on ehitusprojektidel tavalised. Ehitajad kasutasid libiseva raketise meetodit. Selle meetodiga tõstetakse raketised, kuhu valatakse märg betoon, järk-järgult ülespoole, nii et neid pole tarvis iga kord lahti võtta ja uuesti paigaldada. Seda uuendust kasutades püstitasid ehitajad vaid kolme kuuga ühe 190 meetri kõrguse sillasamba.
Hongkong asub taifuunivööndis. Kuidas mõjuvad tugevad tuuled ühendusteedele? Hävis ju aastal 1940 USA-s Washingtoni osariigis Tacomas algne Narrows Bridge, kui 68-kilomeetrise tunnikiirusega tuul seda väntsutas, otsekui oleks see bambusest. Sellest ajast peale on sildade projekteerimine palju edasi arenenud. Need uued sillad on kavandatud ja katsetatud pidama vastu 300-kilomeetrise tunnikiirusega tuuleiilidele.
Lennujaamast linna 23 minutiga!
Uuest lennujaamast saab Hongkongi saarele kiiremini kui endisest Kai Taki lennujaamast, kuigi uus asub rohkem kui neli korda kaugemal. Kuidas nii? Hongkongi ärirajooni, mida asjakohaselt kutsutakse keskuseks, suunduvad 135-kilomeetrise tunnikiirusega sõitvad rongid. Teekonna alguses avaneb suurepärane vaade Lantau viljatutele mägedele. Seejärel, kui rong on tuhisenud üle mitme saare mandrile, vuhiseb see mööda maailma suurimast konteinerisadamast Kwai Chungis. Veel umbes viis kilomeetrit ning rong jõuab Mong Kokki, kus elab 170000 inimest. Sealt edasi läheb tee turismikeskusse Tsim Sha Tsuisse ning väinaalusesse tunnelisse, mis viib rongi lõpp-peatusse keskuses. Kogu teekond lennujaamast lõppsihti kestis vaid 23 minutit!
Tuleviku lennujaam
1992. aasta detsembris oli Chek Lap Kok 302-hektarine kaljune saar. Juuniks 1995 valmis uue lennujaama tarvis 1248-hektarine alusplatvorm ning Hongkong sai peaaegu ühe protsendi võrra maad juurde. Sel ajal kui saart 44000 tonni võimsa lõhkeainega tasandati, tõid suured süvendajad saarele merepõhjast ammutatud liiva. Ehituse kõrgperioodil kerkis merest päevas üle kahe hektari maad. Kogu 31 ehituskuu jooksul veeti iga sekundiga kohale keskmiselt kümme tonni täitematerjali. Niipea kui maaparandajad töö lõpetasid, alustasid teised lennujaama ehitamist.
Steve, kes oli tihedalt projektiga seotud, toob välja mõned kõrghetked: ”Nüüdisaegsed suured reaktiivlennukid võivad kahjustada halvasti valmistatud lennurada. Seepärast tihendasime suurte teerullidega liiva, enne kui pinnase asfalteerisime. Selleks ajaks, kui teerullid lõpetasid töö esimesel lennurajal ning lennukiparklas, olid nad arvutuste kohaselt läbinud 192000 kilomeetrit, mis tähendab viit ringi ümber maakera.
Meie firmal oli leping terminaali ehitamiseks; me valmistasime ja paigaldasime terasest katusesõrestiktalad. Need kaalusid igaüks 150 tonni. Hiiglasliku kraanaga vinnasime talad suurtele treileritele, mis kandsid need terminaali kiirusega 2 kilomeetrit tunnis.”
See terminaal pole mingi betoonkastilaadne ehitis. Pigem oli eesmärgiks luua valgus- ja õhuküllane keskkond, mis oleks meeldiv nii lennujaama personalile kui reisijatele. Peale selle on lennujaama eesmärgiks inimesed võimalikult kiiresti sihtkohta toimetada. Reisijad jõuavad lennukipardale 30 minutit pärast pagasi ja piletite vormistamist. Et liikumine sujuks, toimetab reisijaid ühest terminaali otsast teise automaatjuhtimisega rong. Lisaks kergendab väsinud jalgade teekonda suuresti 2,8 kilomeetrit liikuvrada.
Steve jätkab: ”Milline vahe Kai Takiga, mis teenindas 1995. aastal üle 27 miljoni inimese! Uus lennujaam suudab aastas teenindada 35 miljonit reisijat ning võtta vastu 3 miljonit tonni lasti. Lõpuks võimaldab see hoolitseda 87 miljoni reisija ja 9 miljoni tonni lasti eest!”
Hongkong on sellesse projekti kõvasti raha investeerinud — umbes 20 miljardit USA dollarit ehk 3300 dollarit Hongkongi iga 6,3 miljoni elaniku kohta. Loodetakse, et Chek Lap Koki lennujaam aitab taastada Hongkongi endist hiilgust. Kuidas sellega ka pole, kindel on see, et Hongkongis maandumine on nüüdsest eriliselt meeldejääv kogemus.
[Kaart lk 12]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Lennujaama raudtee
Kiirtee
Chek Lap Koki lennujaam
Lantau saar
Põhja-Lantau kiirtee
Lantau ühendus
Kap Shui Muni sild
Tsing Ma sild
Lääne-Kowlooni kiirtee
Kowloon
Kai Taki lennujaam
Hongkongi saar
[Pilt lk 13]
Tsing Ma silla ehitamine
[Pildi allikaviide lk 11]
New Airport Projects Co-ordination Office