Noored küsivad:

Kuidas ma võin tõe omaks võtta?

”Mind kasvatati Jehoova tunnistajana ning arvasin alati, et kui juba oled sellise kasvatuse saanud, siis pead ometi Jehoovat tundma. Kui valesti ma küll arvasin!” (Antoinette)

”MIS on tõde?” Selle kuulsusrikka küsimuse esitas Pontius Pilaatus, mees, kes lasi hukata Jeesuse (Johannese 18:38). Ent on tõenäoline, et seda küünilist küsimust ei esitanud Pilaatus mitte sugugi selleks, et alustada siirast dialoogi, vaid selleks, et see lõpetada. ”Tõde” teda tegelikult ei huvitanud. Ent kuidas on sinuga? Kas sina oled huvitatud tõest?

Filosoofid on sajandeid tõe olemuse üle pead murdnud, kuid saavutanud on nad piinlikult vähe. Ometi on sul võimalik saada vastus Pilaatuse küsimusele. Jeesus Kristus õpetas, et Jumala Sõna on tõde. Ta rääkis ka endast kui ”tõest”. Ja apostel Johannes kirjutas: ”Tõde on tulnud Jeesuse .. kaudu” (Johannese 1:17; 14:6; 17:17). Seepärast nimetatakse ”tõeks” või ”evangeeliumi tõeks” ühtekokku ka kõiki kristlikke õpetusi, mis said hiljem Piibli osaks (Tiitusele 1:14; Galaatlastele 2:14; 2. Johannese 1, 2). Need kristlikud õpetused hõlmavad näiteks Jumala isikunime, Jumala Kuningriigi rajamist, ülestõusmist ja Jeesuse luna (Laul 83:19; Matteuse 6:9, 10; 20:28; Johannese 5:28, 28).

Tuhandetele noortele on Piibli tõde õpetanud nende kristlikud vanemad. Kuid kas see tähendab, et need noored ’käivad tões’? (3. Johannese 3, 4.) Mitte tingimata. Näiteks kasvatati kahekümneaastane Jennifer üles Jehoova tunnistajana. Ta meenutab: ”Ema võttis mind kaasa tunnistajate konventidele ja andis mulle vihjamisi mõista, et peaksin ristimisele mõtlema. Kuid endamisi mõtlesin, et mitte ilmaski ei taha ma saada tunnistajaks. Ma tahan vaid lõbutseda!”

Mõned noored küll usuvad seda, mida neile on õpetatud, kuid nad pole edenenud sedavõrd, et mõistaksid Piibli õpetusi põhjalikult. Milline oht selles peitub? Jeesus hoiatas, et mõnedel inimestel ”ei ole juurt enestes”. Sellised tõenäoliselt ”kestavad ainult üürikese aja: pärast, kui tõuseb viletsus või tagakiusamine sõna pärast, nad taganevad varsti” (Markuse 4:17). Teised küll ehk oskavad mingil määral oma piiblilisi veendumusi selgitada, kuid nad pole Jumalat isiklikult tundma õppinud. Noor naine Aneesa ütleb: ”Ma mõtlen, et need suhted, mis mul Jehoovaga olid siis, kui olin noorem, ei olnud küll tõelised . . . Need sõltusid peamiselt minu vanemate suhetest temaga.”

Kus sina selles osas seisad? Kas on Jehoova vaid su vanemate Jumal? Või kas võid sa öelda sarnaselt Piibli laulikuga: ”Mina loodan sinu peale, Jehoova! Ma ütlen: ”Sina oled mu Jumal!”? (Laul 31:15.) Näha asju nii, nagu need on, võib nõuda julgust. Noormees nimega Alexander ütleb: ”Alustasin sellest, et uurisin end ausalt läbi.” Kui oled end mõningal määral analüüsinud, võid ehk mõista, et sa pole kunagi endale tegelikult selgeks teinud, mis on tõde (kõik kristlikud õpetused). Kuna sul pole ehk täit kindlust tões, võib su elu näida mõttetu, ilma kindla suunata.

Oma kristlikel koosolekutel laulavad Jehoova tunnistajad sageli laulu pealkirjaga ”Tõele pühendu”.a See soovitus võib olla kohane sinugi puhul. Mida aga peab selleks tegema? Millest alustada?

Uuri järele

Tekstist Roomlastele 12:2 me leiame apostel Pauluse nõuande ’uurida, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine’. Ent kuidas seda teha? Õppides ’tõde täpselt tundma’ (Tiitusele 1:1, UM). Muistse Beroia elanikud ei võtnud sugugi otsekohe omaks seda, mida kuulsid. Nad hoopiski ”uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati” (Apostlite teod 17:11).

Noor kristlane Erin nägi enda puhul vajadust teha sedasama. Ta meenutab: ”Hakkasin uurima. Küsisin endalt, kust ma tean, et see on õige religioon, kust ma tean, et on olemas Jumal, kelle nimi on Jehoova?” Miks mitte seada sisse isiklik uurimisprogramm? Võiksid alustuseks uurida Piiblil põhinevat raamatut ”Tundmine, mis viib igavesse ellu”.b Loe seda hoolikalt. Vaata järele kõik viidatud kirjakohad ja pane tähele, kuidas need on seotud raamatus kirjasolevaga. Võid hämmastusega avastada, kui palju muutub sinu suhtumine tõesse, kui sinust saab ”töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti”! (2. Timoteosele 2:15.)

Apostel Peetrus ütles, et mõnest asjast Piiblis on ”raske aru saada”, ning sa võid näha, et see on tõsi (2. Peetruse 3:16). Kuid Jumala vaimu abiga võid sa ka keerulistest asjadest jagu saada (1. Korintlastele 2:11, 12). Palu Jumalalt abi, kui sul millestki arusaamisel raskusi tekib (Laul 119:10, 11, 27). Püüa otsida lisamaterjali Vahitorni ühingu väljaannetest. Kui sa ei tea täpselt, kuidas seda teha, palu kelleltki abi. Sinu vanemad või ehk mõni kristliku koguduse küps liige võivad sind selles aidata.

Pea meeles, et sa ei uuri mitte selleks, et oma teadmistega teiste ees hiilata. Seda selgitab noor nimega Collin: ”Sa võid tundma õppida Jehoova omadusi.” Võta aega selleks, et mõtiskleda loetu üle, nii et see võiks tungida su südamesse (Laul 1:2, 3).

Seltsimine koguduseliikmetega kristlikel koosolekutel võib sulle samuti abiks olla. On ju kogudus, nagu apostel Paulus kirjutas, ”tõe sammas ja alustugi” (1. Timoteosele 3:15). Mõned noored aga kurdavad, et kristlikud koosolekud on igavad. ”Ent kui koosolekuteks ette ei valmista, ei saa nendest ka palju kasu loota,” ütleb meeldetuletuseks noor Collin. Niisiis, valmista õppetükid ette. Koosolekud on palju huvitavamad, kui oled osaleja — mitte üksnes pealtvaataja.

Kas uurimiseks ei jää aega?

On tõsi, et kõigi kooliülesannete ja kodutööde juures aega uurimise jaoks leida võib olla raske. Üks noor neiu Susan kirjutab: ”Aastaid võitlesin teadmisega, et peaksin koosolekuteks ette valmistama ja isiklikult uurima, kuid ikkagi ei suutnud ma seda teha.”

Susan õppis ’ostma kokku aega’ vähemtähtsate taotluste arvelt (Efeslastele 5:15, 16, UT). Kõigepealt tegi ta nimekirja sellest, mida oli tarvis uurida. Seejärel plaanis ta aja selleks. Kuid oma ajakavva jättis ta ka aega puhkuseks. Ta soovitab: ”Ei ole hea ära planeerida iga vaba momenti. Igaühel meist on tarvis vahel aeg maha võtta.” Tõenäoliselt tuleks ajakava kasuks sullegi.

Räägi õpitust teistele

Õpitu kasutamine on eriti suureks abiks selle omandamisel. Proovi õpetada kedagi teist. Laulik ütles: ”Mu suu räägib suurt tarkust ja mu südame mõte sügavat tunnetust!” (Laul 49:4).

Kui sa ei häbene head sõnumit, ei kõhkle sa rääkida sellest koolikaaslastele ja teistele, kellega ehk kokku puutud (Roomlastele 1:16). Kasutades neid võimalusi ära selleks, et rääkida teistele tõest, saad sa õpitut kasutada ja nii juurdub tõde su omagi meeles ja südames.

Ole seltskonda valides valvas

Mõningad esimese sajandi kristlased tegid tublisid vaimseid edusamme. Kuid sellegipoolest pidi apostel Paulus neile mõne aja pärast kirjutama, et neilt küsida: ”Kes on teid takistanud olemast tõele sõnakuulelikud?” (Galaatlastele 5:7). Midagi sarnast juhtus ka noore Alexiga. Ta tunnistab, et põhjus, miks tal Jumala Sõna uurimine soiku jäi, oli ajaviitmine halvas seltskonnas. Võib-olla pead sinagi vaimse edenemise nimel selles osas muudatusi tegema.

Vastupidiselt sellele võib aga hea seltskond su edenemisele suuresti kaasa aidata. Õpetussõnad 27:17 on kirjas: ”Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!” Otsi häid eeskujusid — inimesi, kes rakendavad tõde oma elus. Võib-olla leiad neid omagi pereringist. Noor Jennifer meenutab: ”Parimaks eeskujuks oli mulle vanaisa. Ta valmistus alati meie koguduse pühapäevaseks piibliuurimiseks kolm tundi. Ta vaatas iga kirjakoha selles õppetükis järele eri piiblitõlgetest ja kontrollis oma sõnaraamatust sõnad üle. Ta tundis hästi ka vähetuntud fakte Piiblist. Tema käest võis ükskõik mida küsida, ta leidis alati vastuse.”

See, kui sa tõe omaks võtad, on kui hinnaline varandus, millest ei loobuks mitte mingi hinna eest. Seega ära pea tõde üksnes ”oma vanemate usuks”. Ole lauliku sarnaselt veendunud selles: ”Sest mu isa ja ema hülgasid mind, aga Jehoova koristab mind!” (Laul 27:10). Kui sa tõepoolest tead, mida Piibel õpetab, usud seda, räägid oma usust teistele, ja mis kõige tähtsam, elad sellega kooskõlas, siis sa näitad, et oled tõe omaks võtnud.

[Allmärkused]

[Pilt lk 13]

Jõua tões selgusele isikliku uurimise teel