Vaatleme maailma
”Aasta, mil maailma haarasid tulekahjud”
Maailma Looduse Fondi rahvusvahelise metsaprogrammi eestvedaja Jean-Paul Jeanrenaud’ väitel ”jääb 1997. aasta meelde aastana, mil maailma haarasid tulekahjud”. Suured tulekahjud möllasid kõigil kontinentidel, välja arvatud Antarktika. Näiteks hävisid Indoneesias ja Brasiilias väärtuslikud metsaalad, mille kogupindala võrdub Šveitsi territooriumiga. Palangute põhjusteks peetakse teiste seas maa raadamist põldudeks ja põuda, mille taga arvatakse olevat El Niño põhjustatud äärmuslikud ilmastikumuutused. Fossiilkütuste põletamisel satub õhku suurel hulgal süsihappegaasi, mis omakorda suurendab õhureostust ja globaalse soojenemise ohtu, teatab Londoni ajaleht ”The Independent”. Jeanrenaud hoiatab: ”Me oleme loomas hukatuse nõiaringi, milles sagenenud tulekahjud on ühtaegu ilmastikumuutuste tagajärg kui ka muutuste üks põhjusi.”
Inimene vajab rohkem kaltsiumi
”Noorukite kaltsiumivajadus on luude kasvu tõttu eriti suur,” teatab Saksa sõnumileht ”Gesundheit in Wort und Bild”. Soovitatav päevane kogus on 1200 milligrammi, kuid Saksamaa 15—19-aastastest noortest tarbivad vajaliku hulga kaltsiumi üksnes 56 protsenti neidusid ja 75 protsenti noormehi. ”Kogu Euroopas on neidude toidus liiga vähe kaltsiumi,” ütleb Mary Fraser Euroopa Osteoporoosi Sihtasutusest. Pikaajaline kaltsiumivaegus ei anna endast kohe märku, kuid soodustab osteoporoosi teket vanemas eas. ”Kaltsiumirikaste toiduainete hulka kuuluvad juust, piim, jogurt, seesami- ja rebasheinaseemned, sojaoad, roheline köögivili, pähklid ja kala,” öeldakse selles artiklis.
Dollari ülemvõim
”Vähe ameeriklasi vist teab seda, et väljaspool Ühendriike ringleb rohkem USA dollareid kui Ühendriikides endas,” teatab ”U.S.News & World Report”. ”450 miljardist dollarist, mis pangatähtede ja müntidena on praegu inimeste rahakottides, kassaaparaatides, panga varakambrites ja madratsites, asub kaks kolmandikku ehk 300 miljardit dollarit välismaal.” See summa on iga aastaga suurenenud 15—20 miljardi dollari võrra. Kui Ühendriikides ringleb sularaha peamiselt 20-dollariliste rahatähtedena, siis mujal maailmas on enamik sularaha 100-dollarilistes rahatähtedes, mis näitab, et seal ei kasutata seda raha igapäevasteks väikesteks sisseostudeks, vaid säästudeks ja äritehingute sooritamiseks. See peab eriti paika maades, kus on kõrge inflatsioon ja kus inimesed ei usalda panku. Umbes 60 protsenti eelmisel aastal trükitud uutest 100-dollarilistest rahatähtedest toimetati otse välismaale. Ühendriikide seisukohalt on välismaal ringlev suur rahahulk võrreldav USA valitsusele antava intressivaba laenuga, mida ei pea kaupade või teenuste näol tagastama. Kokkuvõttes säästab valitsus miljardeid dollareid.
Ametlik luba röövimiseks
”Brasiilia roomakatoliku kiriku juhid on vaeste ja nälgivate eest julgelt välja astunud ning kaitsnud neid, kes on nälja pärast toitu varastanud,” teatab ”ENI Bulletin”. Kuna Brasiilia kirdeosa tabas suur põuaperiood, on kirik soostunud kaubahallide ja -ladude rüüstamisega. Belo Horizonte peapiiskop kardinal Serafim Fernandes de Araujo ütles, et ”kirik ei mõista hukka kedagi, kes võtab toitu, kust iganes ta seda leiab, et mitte nälga surra”. Ka kardinal Paulo Evaristo Arnsi on tsiteeritud ütlevat: ”Me kavatseme võidelda selle neoliberalismi vastu, mis koondab rikkuse üksikute privilegeeritud inimeste kätte, samal ajal kui vaesed muutuvad veelgi vaesemaks.” Ta lisas: ”Inimestel nii linnades kui maal on aeg üles ärgata!”
Võlakoorem
”[Kanadalane] kulutab pühade ajal keskmiselt 1236 [Kanada] dollarit kingituste, meelelahutuse ja reisimise peale,” teatab ajaleht ”The Vancouver Sun” ning ”suur osa neist kulutustest tasutakse krediitkaardiga”. Finantskonsultantide sõnul on jõuluajal tohutu emotsionaalne surve raha kulutada. Ja kui taskuraha peaks otsa saama, pole mingi probleem oma osturetke krediitkaardi abil jätkata. Ühe eksperdi arvates annab tööga kindlustatus tarbijatele ”julguse veel rohkem võlgu võtta ning nad ei üritagi võlgadest täielikult vabaneda”. 1997. aasta lõpuks oli kanadalastel krediitkaardiga sooritatud maksete eest tasumata rekordiline summa — 20,42 miljardit dollarit, kaks korda rohkem kui 1991. aastal. Ekspertide hinnangul kulub tarbijal keskmiselt kuus kuud oma pühadeaegsete arvete kinnimaksmiseks ning paljudel on järgmise jõuluaegse ”ostutuuri” hakul osa võlga ikka veel tasumata.
Surma kujutatakse tavapärasena
”Vanemate ja õpetajate kohus oleks filmides ja televisioonis õhutatava sangarlikkuse mõju pärssida, et surm ei muutuks laste silmis tavapäraseks,” öeldakse ajalehes ”Jornal do Brasil”. Rio de Janeiros läbiviidud uurimus näitab, et 10 protsenti kuritegudest panevad toime alla 13-aastased lapsed. ”Need lapsed kannavad relvi, ründavad, vigastavad ja tapavad koolikaaslasi ning kuritarvitavad seksuaalselt endast nooremaid,” teatab see artikkel. Psühhiaater Alfredo Castro Neto ütleb: ”Meie praegune võistlusvaimu õhutav kultuur, kus filmid näitavad, et enda tahtmise saavutamiseks võib tappa, üksnes suurendab nende laste hingelist segadust.” Haridustöötaja Josefa Pech, kes pooldab relvade asemel harivaid mänguasju, peab oluliseks näidata lapsele, et ”igaühte tappev kangelaskuju on rumal ja ebareaalne ning et relvad pole staatuse- ega võimusümbolid, vaid üksnes tapariistad”.
Kohutav saavutus
”Suitsetamine tapab igal aastal rohkem ameeriklasi, kui neid suri Teise maailmasõja ja Vietnami sõja lahingutes kokku,” teatab ”University of California Berkeley Wellness Letter”. ”Iga päev sureb suitsetamise tagajärjel üle 1200 ameeriklase, mis on sama hea, kui iga päev kukuks alla kolm-neli suurt reisilennukit ning kõik nende reisijad hukkuksid.”
Kummutati müüt lemmingute kohta
Kas lemmingud, külmades põhjapiirkondades elavad väikesed närilised, sooritavad massienesetappe end uputades? Paljud usuvad siiamaani seda. Kuid teadlased on kaua aega selles kahelnud ning nüüd kummutas Briti teleraadiokompanii (BBC) ”Wildlife on One” võttegrupp selle müüdi oma kuuekuise Kanada Arktika läänesaartel tehtud filmiprojektiga. Niikaua kui toitu jätkub, elavad üleasustatud lemmingute kolooniad hästi. Millest sai siis aga jutt nende massilisest enesetapust alguse? Mõned olid juhtunud nägema, kuidas norra lemmingud juhuslikult vette kukkusid, kui nad rändasid mägedelt alla lopsakamatele rohumaadele, teatab Londoni ajaleht ”The Guardian”.
Röövitakse patsiente
Vargad on muutunud Saksa haiglate nuhtluseks. ”Kölni ülikoolihaiglad teatavad igal aastal kolmesajast vargusest,” kirjutab ajaleht ”Emsdettener Tageblatt”. ”Käes kimp lilli, näol võluv naeratus — ning rikkalik saak on haiglavargale niisama hästi kui garanteeritud.” Patsientide külastajateks maskeerituna liiguvad vargad ringi oma jahimaadel, mis ulatuvad voodiäärsetest laudadest kuni riidehoidudeni. Eakad patsiendid teevad varastele nende töö eriti kergeks. Näiteks hoidis üks vanem mees oma haiglavoodi padja all tuhandeid Saksa marku. Piiramata külastusajad jätavad pikanäpumeestele suure tegutsemisvabaduse ning haiglasse võib takistamatult tulla praktiliselt igaüks. Seepärast soovitatakse patsientidel oma raha ja väärtesemed ettevaatuse mõttes haiglaseifi või mujale lukustada või kellegi kätte hoiule anda.
Kõrvajäljed
Hiljuti Londonis süüdi mõistetud murdvarga reetis tema kõrv. Kuidas nii? Ehkki see mees tegutses kuriteopaigal äärmiselt ettevaatlikult — ta ei jätnud kunagi endast maha ühtegi sõrmejälge —, oli tal kombeks panna oma kõrv aknale või võtmeaugule, tegemaks enne sissemurdmist kindlaks, et kedagi kodus ei oleks. Nõnda jäid temast maha kõrvajäljed. ”Kõrvajäljed on sama ainulaadsed kui sõrmejäljed,” ütleb kohtupatoloog professor Peter Vanesis Glasgow’ ülikoolist Šotimaalt. Kuid erinevalt sõrmedest kasvavad kõrvad edasi ka siis, kui inimene on juba täiskasvanud, nii nagu ka juuksed ja küüned, teatab Londoni ajaleht ”The Daily Telegraph”. Politsei aga teab, et hoolimata suurusest on iga inimese kõrvad täiesti ainulaadsed, nagu näitas ka selle murdvarga juhtum. Ta mõisteti Suurbritannias esimesena süüdi kõrvajälgede alusel ning ta tunnistas end süüdi viies murdvarguses.