Aids — millised on tulevikulootused?
LISAKS sellele, et HIV-nakkuse raviks või ennetamiseks puuduvad arstimid, ei lase sellest tõvest jagu saada veel muudki tegurid. Üks neist seisneb selles, et paljud inimesed, kel pole tahtmist oma eluviise muuta, on valmis võtma endale riski nakatuda. Näiteks, ehkki Ameerika Ühendriikides on kahanenud nende inimeste arv, kes on jõudnud AIDS-i viimasesse staadiumisse, on uute nakkusjuhtude arv jäänud samale tasemele. Associated Press toob põhjuseks selle, et ”paljud inimesed ei võta kuulda hoiatusi haigust ennetada”.
Maailma arengumaades, kus elab arvestuste kohaselt umbes 93 protsenti HIV-nakatunuist, on selle haiguse vastu võitlemisel täiendavaid raskusi. Paljud nendest maadest on nii vaesed, et nad ei suuda tagada elementaarsetki arstiabi. Isegi kui need uued ravimid oleksid sellistes maades saadaval — valdavalt nad seda pole —, läheks aastane ravi maksma rohkem, kui enamik inimesi kogu oma elu jooksul teenib!
Ent oletagem, et töötatakse välja uus odav arstim, mis haiguse tõesti välja ravib. Kas selline arstim jõuaks kõigi abivajajateni? Vist mitte. ÜRO Lastefondi andmetel sureb igal aastal umbes neli miljonit last viide haigusesse, mida saaks odavate, juba olemasolevate vaktsiinide abil ära hoida.
Mida öelda nakatunute kohta nendes maades, kus neil pole võimalik ravimeid osta? Ruth Mota Californias Santa Cruzis tegutsevast rahvusvahelisest terviseorganisatsioonist on aidanud organiseerida HIV-i ennetamise ja ravi programme kümnetes arengumaades. Ta lausub: ”Minu kogemus ütleb, et positiivne meelelaad on niisama tähtis kui ravivõimalus. Tean inimesi, kes on HIV-iga elanud 10—15 aastat ega ole eales medikamente võtnud. Medikamendid on küll kasulikud, ent tervendamine on midagi palju enamat kui keemiliste ainete organismi viimine. See hõlmab meelelaadi, ühiskonna toetust, vaimsust ja toitumist.”
Lahendus tuleb
Kas on alust arvata, et AIDS-ist ühel päeval võitu saadakse? On küll. Seda parimat lootust väljendavad sõnad salmidest, mida üldiselt kutsutakse Meie Isa palveks. Selle Piibli Matteuse raamatusse talletatud palve kaudu me soovime, et Jumala tahtmine sünniks nagu taevas, nõnda ka maa peal (Matteuse 6:9, 10). Jumala tahtmine pole see, et inimesed kannataksid igavesti haiguste käes. Jumal vastab sellele palvele. Seda tehes ei tee ta lõppu mitte ainult AIDS-ile, vaid ka kõigile teistele inimkonda vaevavatele haigustele. Siis enam ”ükski elanik ei ütle: ”Ma olen nõder!”” (Jesaja 33:24).
Seni aga on edukaimaks strateegiaks ennetamine. Paljude haiguste puhul on olemas kaks võimalust: neid saab kas ennetada või siis ehk ravida. HIV sellist valikut ei paku. Seda võib küll ennetada, ent praegu ravida seda ei saa. Miks siis seada oma elu ohtu? Kindlasti on parem haigust ennetada kui hoopis ravita jääda.
[Väljavõte lk 9]
”Tervendamine on midagi palju enamat kui keemiliste ainete organismi viimine. See hõlmab meelelaadi, ühiskonna toetust, vaimsust ja toitumist.” (Ruth Mota)
[Kast/pilt lk 9]
”Kogudus oli imetore”
Apostel Paulus ergutas kaaskristlasi: ”Tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Esimeses artiklis mainitud Kareni ema jutustab, mida tegi Jehoova tunnistajate kohalik kogudus, saades teada, et Karen ja Bill on HIV-nakkuse kandjad. Ta räägib: ”Kogudus oli imetore. Kui Bill jäi kopsupõletikku, püüdis Karen, kes ka ise oli haige, hoolitseda nii tema kui laste eest. Vennad käisid neil kodus koristamas, remontisid nende autot ning pesid pesu. Nad aitasid neil seaduseasju ajada ning uude kohta kolida. Nad ostsid ja valmistasid neile toitu. Osutati siirast südamest nii emotsionaalset, vaimset kui materiaalset abi.”
[Pilt lk 8]
HIV-nakkust võib ennetada abielutruudusega