Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g98 22/11 lk 30
  • Lugejate kirju

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Lugejate kirju
  • Ärgake! 1998
  • Sarnased artiklid
  • Lugejate kirju
    Ärgake! 1999
  • Lugejate kirju
    Ärgake! 2005
  • Lugejate kirju
    Ärgake! 1999
  • Lugejate kirju
    Ärgake! 1999
Veel
Ärgake! 1998
g98 22/11 lk 30

Lugejate kirju

Kirurgia. Oleme koos abikaasaga Jehoovale kogu südamest tänulikud artikli eest ”Lõikus ilma skalpellita” (22. veebruar 1998). Kuna mu mehel oli arteriovenoosne malformatsioon, pidi talle tehtama invasiivne ajuoperatsioon. See artikkel oli otsekui vastus meie palvetele. Mu mehele tehti lõikus artiklis mainitud viisil ning kõik on korras.

L. J., Ameerika Ühendriigid

Vene ajakirjandus. Suur aitäh artikli eest ”Vene ajakirjandus kiidab Jehoova tunnistajaid” (22. veebruar 1998). Tahtsin teile lihtsalt teada anda, et see polnud mitte esimene kord, kui mul teie imelisi artikleid lugedes pisarad silma tulid. Nii hea on teada, et ühel päeval on kogu maa nii kaunis nagu Jehoova tunnistajate uued harubüroohooned Solnetšnojes.

I. C. S. A., Brasiilia

Uskmatu isa muutub. Artikkel ”See liigutas tema südant” (22. veebruar 1998) meenutas mulle mu oma peret. Ka minu mees on uskmatu. See artikkel andis mulle lootust, et ühel päeval võib tõde ka tema südant puudutada.

S. M., Ameerika Ühendriigid

Terve perekond seisab natsidele vastu. Ma pole kunagi lugenud imelisemat elulugu kui Horst Henscheli oma, mis ilmus artiklis ”Mind on innustanud mu pereliikmete lojaalsus Jumalale” (22. veebruar 1998). Pidin lugemise mitu korda pooleli jätma, et pisaraid pühkida. Horsti isa on üks, kes surve all kindlaks jäi, ning ma tahan tema eeskuju alati kalliks pidada.

A. K., Ameerika Ühendriigid

Horst Henscheli elulugu oli väga liigutav. Tema julgus ja armastus Jehoova vastu innustasid mind. Sõnad ”Ära karda ihu tapjaid”, mis teda vanglas olles julgustasid, ei lähe mul küll kunagi meelest.

J. V. S., Brasiilia

Olen kümme aastat vana ja ma tahtsin teile öelda, kui julgustav on teada, kuidas Jehoova tunnistajad tol ajal pidid elama — kui nad ”Heil Hitler!” ei öelnud, võisid nad oma elu kaotada. Aga tunnistajad olid tugevad ja ei öelnud seda.

R. B., Ameerika Ühendriigid

Rassiuhkus. Olin vaimustatud, kui lugesin läbi artikli ”Noored küsivad: mida arvata rassiuhkusest?” (22. veebruar 1998). Minult on palju kordi küsitud: ”Mis rahvusest sa oled?” Et ma ei saa oma päritolu üheselt määratleda, olen vastanud naljatamisi, et segavereline. Üks reisiv teenija ütles: ”Kui keegi küsib sinult, kes sa oled, ütle lihtsalt: ”Olen Jehoova tunnistaja.”” Olen uhke, et kuulun organisatsiooni, mis tunnustab kõigi rasside võrdsust.

D. H., Ameerika Ühendriigid

Olen 14-aastane ning tahan teid selle artikli eest tänada. Minu rassiuhkusest oli saanud rassism. See artikkel aitas mul aru saada, et Jehoova silmis oleme kõik võrdsed.

I. P., Itaalia

Kui ma noor olin, olid paljud mu koolikaaslased oma rassi ja nahavärvi üle uhked, öeldes, et nemad on hispaania verd, mina seevastu kuulun ühte vähemusrühma. Mul tekkis alaväärsuskompleks ning kadus enesest lugupidamine. Olen mõnikord tundnud, kuidas ma oma nahavärvi ei salli. Selles artiklis antud nõuanded aitasid mul enesest lugupidamise taastada ning olla rahul sellega, mis Jehoova mulle andnud on.

A. G., Filipiinid

Olin sellest asjast täiesti valesti aru saanud ja mõtlesin, et rikkamates maades sündinud inimesed on teistest ülemad. Teie artikkel aitas mul mõista, et tegelikult on olemas ainult üks rass, inimrass.

L. G., Brasiilia

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga