Hiilgavad taevalaotuse ilmingud

Ühed aukartustäratavamad taevalaotuse ilmingud on tähtede kerasparved. Need on sfäärilised, kusjuures igaühes neist on tähti kümnest tuhandest kuni mitmesaja tuhandeni. Meie Linnutee galaktikas on teada sadakond kerasparve.

Linnutee tähti meie naabruskonnas lahutab üksteisest keskmiselt neli-viis valgusaastat.a Kerasparves on tähed tihedalt koos, need on üksteisest umbes kümnendiku valgusaasta kaugusel.

Kerasparv fotol on ω Centauri. Palja silmaga vaadates paistab see üksiku tähena, ent võimsa teleskoobi vahendusel muutub see pimestavaks parveks, kus on arvukalt — miljoni ringis — tähti. Kõige paremini on ω Centauri nähtav lõunapoolkeral, kuigi kevad- ja suveõhtutel on see ka kuni keskmiste põhjalaiusteni madalal lõunataevas nähtav.

Kerasparve ω Centauri läbimõõt on umbes 150 valgusaastat; valgusel kuluks foto allosast ülaossa liikumiseks ligikaudu 150 aastat! Vahemaa Maalt ω Centaurini on arvestuste kohaselt 17000 valgusaastat.

Kaua aega peeti Omegat üksikuks täheks. 17. sajandil märgistas saksa amatöörastronoom Johann Bayer selle kreeka tähe oomegaga (ω). Ent kerasparve märkas esimesena inglise astronoom Edmond Halley aastal 1677.

Põhjapoolkeral on üks paremini vaadeldavaid täheparvi M13 Herkulese tähtkujus. Selles on umbes miljon tähte ning see on meist 4000 valgusaastat kaugemal kui ω Centauri. Seepärast paistab ta olevat väiksem.

Kui sul avaneb võimalus vaadelda läbi küllaltki võimsa teleskoobi kerasparve, tee seda kindlasti. See on muljetavaldavamaid loodusimesid, mida öötaevas võib näha.

[Allmärkus]

[Pildid lk 31]

ω Centauri

[Allikaviide]

National Optical Astronomy Observatories

[Pilt lk 31]

M13

[Allikaviide]

Linnutee galaktika ja M13: loa andnud United States Naval Observatory