Tarvilik teada: füüsiline ülekoormushaigus
”ÄRGAKE!” BRASIILIA-KORRESPONDENDILT
MARCELO, 24-aastane maaler Brasiiliast, oli senini selle igahommikuse toiminguga ilma mingi vaevata hakkama saanud. Ta asetas käekella randmele ning tõi nahkrihma kaks otsa ümber randme kokku. Ent seekord jäi ta rihma kinnitamisega hätta. Silmitsedes oma rannet, märkas ta, milles on asi. See oli niivõrd tursunud, et kellarihm osutus lühikeseks.
Varsti põhjustas juba ainuüksi kammi või hambaharja käeshoidmine valu. Niisiis läks Marcelo arsti juurde. Vaadanud Marcelo läbi ja saanud teada, et too on kaks aastat seinu kraapinud, pahteldanud ja värvinud, lausus arst talle: ”Valu, mida tunnete, on kutsetööst tingitud. Teil on füüsiline ülekoormushaigus.”
Kas uus haigus?
Paljudele tehase- ja bürootöötajatele on pandud samasugune diagnoos nagu Marcelolegi. Füüsiline ülekoormushaigus levib nii kiiresti, et ajaleht ”Folha de S. Paulo” nimetab seda ”selle sajandilõpu kõige levinumaks kutsehaiguseks”. Pole midagi imestada, et paljud inimesed on arvamusel, et füüsiline ülekoormushaigus on kindlasti üks neist tänapäeva haigustest. On see tõesti nii?
Kui Marcelo oleks elanud 18. sajandi hakul Euroopas, oleksid tema haigussümptomid arstile tegelikult tuttavad olnud. Muidugi ei tuntud siis seda tervisehäda sama nime all. Itaalia arst Bernardino Ramazzini kasutas selle terviserikke kohta nimetust randme tenosünoviit (kõõluste ja neid ümbritsevate tuppede põletik) ning kutsus seda ”kirjutajate ja notarite haiguseks”. Kuna nois ameteis olles tuli teha ühetaolisi liigutusi, iseloomustas füüsilise ülekoormushaiguse 18. sajandi versioon just kontoriametnikke. Ent sama sajandi lõpuks oli füüsilist ülekoormushaigust põdevate töötajate arv kahanenud. Mis põhjusel?
Füüsilise ülekoormushaiguse langus ja tõus
Ramazzini päevade kontoriametnikud elasid niinimetatud industrialiseerimiseelsel perioodil. Noil päevil olid inimeste tööpäevad pikad, sealjuures polnud veel tööd kergendavaid masinaid. Nende töö nõudis ühetaoliste liigutuste sooritamist ning pidevat tähelepanu keskendamist. Tagajärjeks olid füüsilisele ülekoormushaigusele iseloomulikud tervisekahjustused.
Kuid 18. sajandi lõpuks oli Euroopa jõudnud industriaalajastusse ning inimtööjõudu hakkasid asendama masinad. Nüüd sai inimesest meister, kes lasi ühetaolisi liigutusi nõudvad tööd masinal ära teha. Füüsilise ülekoormushaiguse ajalugu uurinud doktori järeldus on, et ehk just tänu sellele muudatusele sai füüsilise ülekoormushaiguse esinemus tööliste hulgas väheneda.
On tõsi, et kasvas industriaalajastul tööõnnetuste ja kutsehaiguste esinemissagedus tööliste hulgas, ent hoolimata sellest on seda aega käsitlevas meditsiinikirjanduses mainitud füüsilise ülekoormushaiguse juhtusid vaid seoses konkreetsete inimgruppidega. Näiteks 19. sajandil põdesid pianistid ja viiuldajad õlavarre tendiniiti, tennisiste aga vaevas ”tennisisti küünarnukk” ehk küünarnukile kinnituvate kõõluste põletik.
Kuid meie sajandil on kutsetööga seonduv füüsiline ülekoormushaigus taas päevakorral. Miks? Üks põhjus on see, et sageli dikteerivad aina suureneva tööjõudlusega masinad inimesele, mida teha ja kui kiiresti seda teha. Selline olukorra muutus on toonud kaasa tööliste rahulolematuse ja tervisehäired. Töölistel on pikad tööpäevad, mille käigus nad tihtilugu on sunnitud sooritama ühetaolisi liigutusi ning mis nõuab pidevat tähelepanu. Tagajärg? Füüsilisest ülekoormushaigusest on saanud terviseprobleem, mille arvele langeb praegu üle 50 protsendi kõigist kutsehaigustest Ameerika Ühendriikide ja Brasiilia tööliste seas, kui nimetada vaid kahte maad.
Põhjused ja ohustatud ametialad
Füüsilise ülekoormushaiguse peamiseks põhjuseks on paljude tööülesannete juures vajalikud kiired ühetaolised liigutused. Sageli pole töölistel kahjuks muud valikut kui hoida kinni võimalusest teha tööd, mis võib osutuda tervisele kahjulikuks. Paljud töölised võivad vägagi hästi mõista üht autotehases töötanud brasiillannat, kellel tuli raadio vähem kui minuti jooksul kokku panna. Ühel teisel töölisel tuli sooritada katseid, mistõttu ta pidi tunnis taguma kummihaamriga 63 seadist, teatab ajaleht ”Folha de S. Paulo”. Mõlemad naised hakkasid tundma õlavarres valu ning olid hiljem sunnitud füüsilisest ülekoormushaigusest põhjustatud vaegurluse tõttu töölt lahkuma.
Füüsilist ülekoormushaigust võivad põhjustada ka liigne koormus lihastele ja liigestele (näiteks raskete kottide tassimisel) ning staatiline pinge (s.t. teatud kehaosade sundasendis hoidmisel tekkiv lihaspinge). Eriti tuleneb sellisest tegevusest tervisekahjustusi siis, kui inimese tööasend on ebamugav.
Uurijate arvates ohustab füüsiline ülekoormushaigus eeskätt just inimest, kes on ametilt kas metallitööline, pangaametnik, arvuti- või telefonioperaator, selvehalli kassiir, kelner, maaler, mänguasjade monteerija, õmbleja, juuksur, kuduja, suhkruroo raiuja või mõne muu käsitsitöö tegija.
Asi pole ainult liigutustes
Olgugi et enamik inimesi peab füüsilise ülekoormushaiguse põhjuseks vaid ühetaolisi liigutusi nõudvat tööd, rõhutasid eksperdid Brasiilia pealinnas Brasílias korraldatud esimesel füüsilise ülekoormushaiguse alasel riiklikul seminaril, et asjaga on seotud veel muudki peale ühetaoliste liigutuste.
Psühholoogia- ja töötervishoiukonsultant Brasília ülikoolist dr. Wanderley Codo selgitas: ”Selle haigusega tihedalt seotud tegureid on ka töö organiseerimise viis — millised on tööülesanded, juhatuse ja tööliste vahelised suhted, ettevõttes valitsev kliima, töölisosaluse määr ning töökorraldus.”
Füüsilise ülekoormushaiguse alasel seminaril rõhutasid ka teised meditsiinieksperdid seost haiguse ja töökoha organiseerituse vahel. Nad rääkisid, et uute tehnoloogiate varjuküljeks on sellised töö organiseerimise vormid, kus töölisel puudub igasugune võimalus oma tööd reguleerida — mis ongi füüsilise ülekoormushaiguse esinemise lisategureid.
Ehkki füüsilise ülekoormushaigusega on tihedalt seotud töö organiseerimise ja teostamise viis, on möödunud aastakümnetel olnud töölisi, kes küll suutsid sooritada ühetaolisi liigutusi, ent ei põdenud seda haigust. Sellisele järeldusele jõudsid mõned eksperdid.
Kuidas seda tervisehäda ära tunda
Ärgem unustagem, et füüsiline ülekoormushaigus ei osuta mitte ainult ühele haigusele, vaid tervele haiguste grupile. Kõik sellesse gruppi kuuluvad tõved kahjustavad lihaseid, kõõluseid, liigeseid — eeskätt just ülajäsemete sidekudet. Kuna füüsiline ülekoormushaigus on määratletud terve grupi haigustega, järeldub sellest, et esineda võib mitmesuguseid haigussignaale ning -sümptomeid. Need sümptomid võivad olla ähmased, nii et põhjuste ja sümptomite vahelist seost polegi ehk kerge koheselt kindlaks määrata. Vaadelgem järgmisi põhilisi haigussignaale.
Üheks signaaliks on raskus- ja ebamugavustunne kahjustatud kehaosas (näiteks õlas ja⁄või käsivarres), mis läheb üle pidevaks valuks või pakitsustundeks. Lisaks võivad naha alla ilmuda sõlmekesed või väikesed muhud. Haiguse edasises staadiumis võib paistetus ja valu muutuda nii tugevaks, et on võimatu sooritada isegi selliseid lihtsaid toiminguid nagu juustekammimine või hammastepesemine. Kui füüsilist ülekoormushaigust ei ravita, võivad tagajärjeks olla isegi deformatsioonid ja vaegurlus.
Võitlus haigusega
Kui töö nõuab ühetaolisi liigutusi ning juba on märgata füüsilise ülekoormushaiguse signaale, on soovitatav otsida abi ettevõtte meditsiiniteenistusest. Kui see pole võimalik, saab ehk pöörduda meditsiiniasutusse, kus ortopeed saab panna diagnoosi ning võtta kasutusele vajalikud ravimeetmed, mis toovad kergendust. Tervenemisvõimalused on palju paremad siis, kui pöörata ülekoormushaigusele juba selle varases staadiumis tähelepanu.
Füüsilise ülekoormushaigusega võitlemisel on tähtis pöörata ka ergonoomikale tähelepanu. Mis on ergonoomika? Terminit defineeritakse kui ”rakendusteadust, mille huvi keskmes on inimese poolt kasutatavate esemete ja vahendite loomine ja seadistamine, nii et inimese ning nende esemete ja vahendite koostoime oleks võimalikult efektiivne ja turvaline”.
Niisiis tegeleb ergonoomika töökeskkonna kohandamisega inimesele, aga ka inimese kohandamisega töökeskkonnale. Ent see hõlmab rohkemat kui vaid klaviatuuri või haamri kuju parandamist. See võtab arvesse ka töölise vaimseid ja emotsionaalseid vajadusi. Ergonomist dr. Ingeborg Sell ütleb, et selleni jõudmiseks kasutab ergonoomika ”kõigi asjassepuutuvate distsipliinide andmeid, infot ja teadmisi [ning] püüab jõuda uuemate ja ulatuslikemate teadmisteni inimesest ning tema tööst”.
Tõsi küll, töökoha ergonoomika muutmine jääb ehk enamiku tööliste mõjusfäärist välja. Ent meditsiinieksperdid füüsilise ülekoormushaiguse seminaril Brasílias selgitasid, et ”osalusergonoomika” puhul on asi teisiti. Mida osalusergonoomika tähendab?
Tööandja, kes edendab osalusergonoomikat töökeskkonnas, võtab arvesse ka töölise arvamust. Ta ergutab töölist osalema selle väljaselgitamises, kuidas töökohta paremaks muuta. Lisaks soosib selline tööandja ka ülekoormushaiguse probleemiga tegeleva asutusesisese, töölistest ja juhatuseliikmetest koosneva komitee tegevust. See grupp jälgib tähelepanelikult, et töökeskkond oleks turvaline ja mugav. Ta tegeleb füüsilise ülekoormushaiguse põhjustega, teeb ennetustööd ning määrab kindlaks, millised on tööandja ja -võtja kohustused ülekoormushaiguse piiramisel või ka ärahoidmisel ettevõttes.
Ennetustöö kodus ja tööl
Füüsilise ülekoormushaiguse ennetustöö saab alguse kodunt. Mida saab ette võtta? Ärgates jäljendagem koera või kassi. Pangem tähele, kuidas koduloom uue päeva hakul oma lihaseid sirutab. Tehkem sedasama. Ja kui oleme nende sirutustega alustanud, korrakem neid mõnel korral päeva jooksul. Oluline on, et luud ja lihased oleksid terved. Et lihaseid soojendada, tuleb sooritada mõned harjutused. See elavdab vereringet ning suurendab lihastööks vajaliku hapniku varu. Muidugi on veelgi olulisem seda teha külma ilma korral ja ka enne sportima asumist. Sooritada tuleb harjutusi, mis tugevdavad just neid lihaseid, mida kõige enam kasutatakse. Tugevamad lihased hõlbustavad vajalike tööülesannete täitmist.
Lisaks kodustele abinõudele on tarvilik ka ennetusprogramm töökohal. Tööandja saab füüsilise ülekoormushaiguse probleeme tööliste seas ära hoida, koostades sellise töögraafiku, kus on vaheaegu või vahelduvaid tööoperatsioone ning kus erilaadseid töid teevad töölised kordamööda.
Veel üks füüsilise ülekoormushaiguse ennetustöö aspekte on hoolitseda töölisele sobivate töövahendite ja seadmete eest. Peale muu võiks see hõlmata ka õige kõrgusega töölaudu ja toole, pehmeid küünarnukikaitseid, trelle ja tange, mille puhul pole tarvis rakendada ülemäärast käejõudu, kasutajasõbralikke arvutiklaviatuure ning rasketööseadmeid, mille amortisaatorid hoiavad ära liigse vibratsiooni.
Sissejuhatuses mainitud Marcelo rakendas mitmed neist nõuannetest ellu. Tänu sellele ja ka saadud ravile on tal nüüd füüsilise ülekoormushaiguse sümptomid kadunud. Tal on võimalik täiesti terveks saada. Kahtlemata on füüsilise ülekoormushaiguse vastu võitlemiseks vaja teha isiklikke pingutusi ning muudatusi töökorralduses, ent kuna kutsetööst tingitud füüsilise ülekoormushaiguse põdejate arv kasvab, võib neist muudatustest saadav kasu ületada neile kulutatud vaeva.
[Kast lk 17]
Füüsiline ülekoormushaigus muusikute seas
Elukutseliste muusikute seas on füüsiline ülekoormushaigus üldlevinud. 1986. aastal avaldatud uuringu kohaselt kannatasid ülekoormushaiguse all pooled Euroopa kaheksa sümfooniaorkestri muusikutest. 19. sajandil kutsuti seda haigust muusikukrambiks. Üks esimesi teadaolevaid haigusjuhte oli seotud Robert Schumanniga. Ta oli sunnitud füüsilise ülekoormushaiguse tõttu loobuma klaverimängust ning keskenduma heliloomingule.
[Kast lk 17]
Füüsilist ülekoormushaigust soodustavad tegurid
1. Ebaõige asend
2. Pikk tööpäev
3. Tööstress
4. Varasemad lihaste ja kõõluste vigastused
5. Rahulolematus tööga
6. Külma käes viibimine
[Kast lk 18]
Kuidas füüsilist ülekoormushaigust ennetada
EI TOHIKS
1. hoida pikemat aega käes raskeid asju
2. liigselt koormata liigeseid
3. hoida pikemat aega käsivarsi südamest kõrgemal
4. kasutada ebamugavat tööasendit
TULEKS
1. vahetada ka kergeid töid sooritades kätt
2. teha päeva jooksul erilaadseid töid
[Pildi allikaviide lk 16]
Lk. 16 ja 17: The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck