Lugejate kirju

Kas inimene põhjustab ilmamuutusi? Olen 17-aastane ja teen praegu ettevalmistusi kooli lõpetamiseks. Pidin tegema eksami ka geograafias ning artiklisari ”Kas inimene põhjustab ilmamuutusi?” (22. mai 1998) oli mulle selleks valmistumisel suureks abiks. Eksami järel küsisid klassikaaslased minult, kust ma selle info ilma kohta leidsin, ning pooled neist soovisid endale seda ajakirja saada.

A. G., Šveits

Kui ma sellest ”Ärgake!” numbrist kasvuhooneefekti selgituse leidsin, olin meeldivalt üllatunud. Olen põhimõtteline ökoloog ja kristlane. Massimeedia ei näita Jehoova tunnistajaid küll alati heas valguses, aga teie ajakirja sisu üle tasub järele mõelda. Nii ökoloogia kui religioon on praegu madalseisus. Lõpuks ometi võib ka usklike seas näha inimesi, kes on huvitatud Jumala loomistööst!

M. C., Prantsusmaa

Olen 14-aastane ja tahan teid nende artiklite eest tänada. Ma pole kunagi nii palju ilma peale mõelnud, nüüd aga mõtlesin esimest korda tõsiselt selle üle, kuidas inimtegevus meie planeeti mõjutada võib. Need artiklid peaksid küll paljusid inimesi mõtlema panema, sest kes tahaks, et meie elukeskkond häviks? Me ei tohiks Jumala kingitusse nii kergekäeliselt suhtuda.

S. Q., Saksamaa

Nii hea tunne oli lugeda üht-teist kliima kohta ajakirjast, mida üldiselt usuteemaliseks peetakse. See lihtsalt näitab seda, kui palju ”Ärgake!” inimestest hoolib — ja mitte ainult nende usust, vaid ka neist endist. Ehkki me ei pööra tavaliselt ilmale suurt tähelepanu, mõjutab see tõepoolest meie elu.

M. F. M., Saksamaa

Küünte eest hoolitsemine. Hämmastav küll, aga kui kaks lühikest perioodi arvestamata jätta, siis olen kokku ligi 52 aastat küüsi närinud. Kui olin läbi lugenud artikli ”Kas sa hoolitsed oma küünte eest?”, mis ilmus 1998. aasta 22. mai ”Ärgake!” numbris, lõpetasin küünte närimise. Miks? Sest Jehoova Jumal on nende Kavandaja ning tahab, et me oma küünte, nagu ka kõige muu tema loodu eest hoolt kannaksime. Tänan teid armastavate meeldetuletuste eest.

D. H., Inglismaa

Kuna mul tuleb hoolt kanda nii kodu kui ka aia eest ja hooldada oma invaliidist ämma, võite ette kujutada, et mul on muudki teha, kui oma käte eest hoolitseda. Kuid küüned valmistasid mulle juba mõnda aega muret, sest nad kippusid murduma ja pragunema. Nii et see artikkel tuli just õigel ajal.

W. B., Saksamaa

Olen väiksest peale küüsi närinud ning nende ebakorrapärase kuju pärast häbi tundnud. Kui olin selle artikli läbi lugenud, hakkasin küüsi kui inimkeha üht imelist osa rohkem hindama. See julgustas mind oma harjumusest vabanemise nimel pingutama.

K. Y., Jaapan

Eeskuju. Kui lugesin 1998. aasta 22. mai ”Ärgake!” numbrist artiklit pealkirjaga ”Noored küsivad: kes peaks olema mu eeskuju?”, mõtlesin järele selle üle, kuidas selletaolised artiklid minu elu on rikastanud. Pärast seda, kui meie perekond lagunes, otsisin esmalt muidugi endavanuste sõprade seltsi. Ent siis hakkasin tõsiselt mõtlema nende inimeste peale, kes mulle kõige paremat mõju on avaldanud — need on vanemad kristlikud õed. Nüüd püüan rajada suhteid, mis oleksid nagu Pauluse ja Timoteose ning Ruti ja Noomi vahelised suhted. Mu parimaks sõbraks on üks üle 50-aastane õde, kes on mulle õpetanud, mida tähendavad rõõm, armastus, kaastundlikkus, lahkus ja heldekäelisus. Me oleme oma jõud ühendanud — asusime elama ühte tuppa ja alustasime koos täisajalist teenistust. Aitäh teile mõistliku juhatuse eest.

C. F., Ameerika Ühendriigid