Noored küsivad:

Miks ma ei saa endale asju, mida ma tahan?

”Tahaksin endale mõningaid tõeliselt toredaid asju, aga mu vanematel pole võimalik neid muretseda.” (Mike)

KAS on selliseid asju, mida sinagi endale väga tahaksid, ent ei saa? Ehk on su südamesooviks saada endale just see uus stereo, just sellised kingad, mida kõik teised kannavad, või lihtsalt paar uusi firmateksaseid? Sul on kaaslasi, kellel on sellised asjad ja kes neid ka uhkelt näitavad. Niisiis, kui saad kuulda, et su vanematel pole neid sulle võimalik muretseda, võid ehk olla pettunud.

Ent kuigi on päris normaalne tahta teatud materiaalseid asju, kujuneb paljudel noortel see tahtmine lausa kinnisideeks. Selles paistab olevat suur osa ka meediapropagandal. Nutikalt koostatud reklaamid TV-s, ajakirjades ja raadios edastavad sõnumit, et kui sa just nimelt neid rõivaid ei kanna või just nimelt selle kaubamärgiga tooteid ei kasuta, oled vilets hädavares. Kulutavad ju ainuüksi Ameerika Ühendriikide teismelised aastas rohkem kui sada miljardit dollarit!

Peale selle avaldab mõju kaaslaste surve. ”Selles jõhker-naiivses noorukite maailmas,” öeldakse ühes ajakirja ”Marketing Tools” artiklis, ”ei tähenda see, et sotsiaalne grupp, kuhu sa kuulud, sind cool’iks ei pea, mitte lihtsalt seda, et sa pole tasemel, või seda, et sind koguni kõrvale tõrjutakse — see on hoopis märk, et oled tossike.” Kuidas siis saab ”cool” olla? Paljudes ringkondades sel teel, et omatakse parimaid ja moodsaimaid asju. Aga kui neid pole võimalik endale lubada? ”Siis on asi äärmiselt kehv,” nendib üks kristlik noor. ”Kui lähed kooli, seljas firmamärgita rõivad, hakkab igaüks sind narrima.” Üks teine noor inimene tõdeb: ”Mõnikord tunnen end kõrvalejäetuna.”

Taolisi surveid võivad tajuda ka noored, kes elavad arengumaades, kus inimesed rabavad pikki päevi tööd teha, kuid suudavad vaevu-vaevu eluks hädavajalikku hankida. Kui see on nõnda ka sinu perekonnas, siis on loomulik, et sa võid ihata paremat elujärge. Olles näinud jõukamate maade telešõusid ja filme, võib ka sinus tekkida igatsus sellistes šõudes ja filmides välja pakutud kallite rõivaste, majade ja autode järele. Et aga taolised asjad võivad osutuda lootusetult kättesaamatuks, muutud võib-olla kibestunuks või langed koguni depressiooni.

Kui oled seetõttu, et sa ei saa endale mõningaid asju, vihane ja pettunud, teeb see sulle vaid kahju, elad sa siis vaesel või jõukal maal. Ka võib see viia pideva nääklemiseni vanematega. Tekib küsimus, kuidas olukorraga toime tulla.

Tasakaalukas vaade materiaalsetele asjadele

Kõigepealt tuleb sul mõista, et see pole Jehoova Jumala soov, et ta rahvas vaesuses elaks või ilma hädavajalike asjadeta läbi ajaks. Pani ju Jumal Aadama ja Eeva elama mitte prügimäele, vaid kaunisse aeda, mis oli täis silmale armsaid puid (1. Moosese 2:9). Hiljemgi oli mõningatel Jumala sulastel, näiteks Aabrahamil, Iiobil ja Saalomonil, palju materiaalset vara (1. Moosese 13:2; Iiob 1:3). Ja Saalomonil oli nõnda palju kulda, et hõbedat ’ei peetud mikski’ tema valitsemisajal! (1. Kuningate 10:21, 23.)

Kuid üldiselt võttes on suurem osa Jumala rahvast pidanud tagasihoidlikult läbi ajama. Ka Jeesus Kristus oli vaene; tal polnud isegi, ’kuhu ta oma pea oleks võinud panna’ (Matteuse 8:20). Sellest hoolimata pole kuskil kirjas Jeesuse kurtmist, et ta ei saa endale lubada soovitud asju. Ta hoopis õpetas: ”Ärge siis olge mures, küsides, mida me sööme? või mida me joome? või millega me riietume? [—] Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:31—33).

See ei tähenda, et Jumal oleks kohustatud täitma kellegi soovi saada kalleid firmarõivaid või elektroonikaseadmeid. Jumal hoolitseb meie vajaduste — aga mitte tingimata meie tahtmiste — eest. Seepärast kutsub Piibel meid üles olema rahul juba ainuüksi ”peatoiduse ja ihukattega” (1. Timoteosele 6:8). Aga tegelikult pole hoopiski mitte kerge rahul olla. ”Toimub pidev võitlus oma tahtmiste ja vajaduste vahel,” möönab nooruk Mike. Lisaks meie isekatele kalduvustele tuleb meil võidelda ka Jumala peavaenlase Kurat-Saatana mõju vastu (1. Johannese 5:19). Ja üks tema iidsemaid nõkse on tekitada inimestes tunne, et neil on midagi puudu. Eevagi kisti nõnda kaasa mõttega, et ta on millestki ilma jäänud — olgugi et ta elas täiuslikus paradiisis! (1. Moosese 3:2—6.)

Kuidas sina võid hoiduda sattumast rahulolematuse püünisesse? Võib küll kuulduda kulunud fraasina, ent on igati põhjust mõelda oma õnnistustele. Ära lase end sellel, mida sul pole, negatiivse mõtteviisi rappa juhtida. Mõtle positiivselt ja tuleta endale meelde seda, mis sul on. (Võrdle Filiplastele 4:8.) Mike lausub selle kohta nõnda: ”On palju asju, mida ma tõesti tahan, aga ma ei pea seda endale kogu aeg korrutama.”

Aitab ka see, kui olla skeptiline salakavalate reklaamide suhtes, mis mängivad osavalt inimese tunnetel (Õpetussõnad 14:15).a Enne kui teha kiirelt järeldus, et elu ilma sellesinase uue tossupaarita või sellesinase CD-pleierita on ”täitsa surm”, ürita asja kainelt kaaluda. Küsi endalt: ”Kas ma tõesti vajan seda? Kas sellel on praktilist eesmärki? Kas ei piisa ehk sellest, mis mul juba on?” Eriti umbusklikult suhtu reklaamidesse, kus rõhk on omamise uhkusel. Kainestavad on apostel Johannese sõnad tekstis 1. Johannese 2:16: ”Kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast.”

Kui sa midagi tõesti vajad

Mida teha siis, kui sul on midagi täiesti põhjendatult vaja? Enne kui lähed sellest vanematele kõnelema, tee väikseid ettevalmistusi. Ole valmis andma täpset selgitust, miks sa just seda asja vajad, kuidas sa kavatsed seda kasutada ja miks sa arvad, et sellest oleks sulle kasu. Võib-olla leiavadki vanemad võimaluse lülitada see perekonna eelarvesse. Aga mida teha siis, kui see pole neil vähemalt hetkel võimalik? Siis ei jää sul ehk muud üle, kui olla kannatlik (Koguja 7:8). Praegu on ”rasked ajad”, mistõttu paljudel vanematel lihtsalt pole võimalik muretseda kõiki neid asju, mida lapsed võivad küsida (2. Timoteosele 3:1). Tegelikult saad sa nende rasket tööd veidigi kergendada sellega, et sa ei esita neile liialdatud nõudmisi.

Ent sulle võib avaneda võimalus osutada algatusvõimet. Näiteks, kas sa saad taskuraha? Siis püüa õppida hoolega eelarvet koostama, nii et saad iga kuu midagi tallele panna. Võib-olla on sul võimalik lähemas pangas koguni hoiuarve avada. (Võrdle Luuka 19:23.) Seda tütarlaps nimega Abigail tegigi. Ta lausub: ”Jaotan oma raha kahte ossa: üks läheb minu pangaarvele, teine aga jääb kulutamiseks.” Kui oled juba piisavalt vana, võiksid ehk proovida teha ka mõnda juhutööd või osaajalist tööd.b Olgu kuidas on, kui su vanemad näevad, et sa tõepoolest soovid midagi osta ning et sa hoolega raha säästad, soovivad ehk nemadki osa kulust katta, muidugi kui see võimalik on.

Kasuks võivad sulle tulla ka muudatused ostude tegemisel. Näiteks kui mingi toode on sulle liiga kallis, on ehk võimalik hinda alla kaubelda. Kui see ei õnnestu, jääb lootus, et see toode hiljem alla hinnatakse. Vaata ka teistesse poodidesse, kas ehk pole seal sama toodet odavama hinnaga. Õpi toodete kvaliteeti hoolega hindama; mõnikord kujuneb ka uhke kaubamärgita toode suurepäraseks ostuks.c

Õpi olema rahul

Õpetussõnad 27:20 annab hoiatuse: ”Surmavald ja kadupaik ei saa iialgi täis, samuti ei küllastu ka mitte inimese silmad!” Jah, otsekui surmal on täitmatu isu, on ka inimesi, kes pidevalt ihkavad üha enamat — ükskõik kui palju asju neil ka juba poleks. Hoidu sellisest isekast mõttemallist. Lõppude lõpuks ei too saamahimu endaga kaasa midagi muud kui pettumust ja kurbust. Nooruk Jonathan täheldab: ”Kui õnn põhineb ainult asjade omamisel, ei saada eales õnnelikuks. Alati on midagi uut, mida tahta. Tarvis on õppida olema õnnelik selle üle, mis on.”

Kui oled rahul, suudad kaaslaste survele vastu panna. Nooruk Vincent sõnab: ”See, et ma näen kellegi jalas uhke kaubamärgiga tossusid, ei tähenda veel seda, et minulgi tuleb neid endale ostma joosta.” Muidugi tuleb ikka ette aegu, mil sulle teeb muret see, et sa ei saa endale seda, mida tahad. Kuid ära iial unusta, et Jehoova teab, mida sa vajad (Matteuse 6:32). Ja pole kuigi kaugel aeg, mil ta ’täidab kõik, mis elab, hea meelega’ (Laul 145:16).

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 13]

”Kui lähed kooli, seljas firmamärgita rõivad, hakkab igaüks sind narrima”

[Pilt lk 14]

Õnnelik saab olla ka siis, kui pole kõike, mida soovitakse