Vaatleme maailma
Emapiim on parim
”Rinnapiim on kõigi arstimite ema,” ütleb ”Newsweek”. ”Seda joovad beebid saavad aju normaalseks arenguks vajalikke toitaineid, kusjuures kahaneb kõikvõimalike tõbede oht alates allergiatest ja infektsioonidest kuni kõhulahtisuse, ekseemi ja kopsupõletikuni.” Seetõttu kutsuvad Ameerika Pediaatriaakadeemia ja Dieteetikaühing emasid üles toitma oma beebisid rinnaga vähemalt üks aasta. ”Ometi jääb selline oivaline abivahend üldjuhul kasutamata,” märgib ”Newsweek”. Miks? Tihtilugu väärinformatsiooni tõttu. Mõned emad muretsevad, et neil pole beebi tervise tagamiseks piisavalt piima. Teised arvavad, et muud beebitoidud on vaja juba varakult kasutusele võtta. ”Tõsiasi on see, et enamik emasid saab rahuldada oma lapse kogu toiduvajaduse kuni kuue kuuni, mil toidusedelisse hakatakse vähehaaval ka tahkeid toite lülitama,” teatatakse artiklis. ”Ja ükskõik mida muud ka kaheaastased lapsed sööksid, võivad nemadki saada kasu emapiimas sisalduvatest antikehadest ja rasvhapetest.” Ka emad saavad sellest mitmeti kasu: imetamine vähendab rinnavähi ohtu ning kiirendab sünnitusjärgset kehakaalu alanemist.
Vaesus ei tee maa ja maa vahel vahet
Nagu teatab ”International Herald Tribune”, ilmneb ühest hiljutisest ÜRO raportist, et vaesus on süvenemas ka maailma rikkaimates maades. Paljudel tööstusmaade elanikel jäävad rahuldamata inimese põhivajadused, näiteks need, mis puudutavad tööd, haridust ja arstiabi. Raporti järgi elab 16,5 protsenti Ühendriikide rahvastikust vaesuses. Suurbritannias on see arv 15 protsenti. Tööstusmaades on 100 miljonit inimest kodutud, 37 miljonit töötud ning ligemale 200 miljonit ”ei ela tõenäoliselt 60-aastasekski”.
Kaugeltki mitte kaisuloom
”Kui arvad, et Aafrika ohtlikemaid loomi on lõvi või aafrika pühvel, siis eksid,” teatab ”The Wall Street Journal”. ”Selleks on hoopis jõehobu.” Ehkki multifilmides ja lastejuttudes kujutatakse sõbralikke, rõõmsaid jõehobusid ning ehkki nad on pehme mänguasjana populaarsed, on Aafrikas nende arvel rohkem surmajuhtumeid kui ühegi teise looma arvel. Giidide sõnul on selle kontinendi kõige ohtlikum paik ”jõehobu rada kaldalt vette”, kusjuures ”ohtlikkuselt järgmine on ehk paik emase jõehobu ja tema poja vahel”. Ehkki jõelammide sügavate lompide ääres üheskoos lesivad jõehobud paistavad üsna rahumeelsetena, kaitsevad nad üsnagi kiivalt oma territooriumi ning on tihti väga agressiivsed, kui neid üllatada või provotseerida. Nad on erakordselt jõulised. ”Raevus jõehobu võib krokodilli pooleks, kanuu aga tükkideks hammustada,” sõnab üks giid. Miks siis üldse minna kanuuga jõehobude keskele? Jõgi ja loomad selle kaldal pakuvad imelist vaatepilti, ütlevad giidid, ning ”võib arvata, et see on vähem ohtlik kui mõned muud turistide ettevõtmised neis paigus, näiteks benjihüpped 100 meetri kõrguselt Victoria joa sillalt”.
Taas holokaustieelsed hoiatavad märgid
”Neil päevil võib tuua ärevusttekitavaid näiteid inimõiguste rikkumistest, mis oma jubedusega meenutavad 1930-ndate aastate süngeid päevi, mil taolised aktsioonid kuulutasid ette holokausti,” ütleb McGilli ülikooli juuraprofessor ja Helsingi lõppakti Kanada järelevalverühma kaasesimees Irwin Cotler ajalehe ”The Toronto Star” teatel. Ta sõnab, et inimõiguste eest võitleva Helsingi Föderatsiooni uurimus 41 maa kohta rõhutab selget ohusignaali — vähemuste suhtes sallimatust ilmutavate sõnavõttude ilmselget sagenemist. Kuna need on ringhäälingus ja riiklikes väljaannetes tihtilugu vihaõhutajalikud, on tagajärjeks vähemuste tagakiusamine. Seoses taolise suundumusega lausub Cotler: ”Teise maailmasõja analoogsest õppetunnist polegi me midagi õppinud.” Teine unustatud õppetund on tema sõnul ”kuritegelik ükskõiksus, vandeseltslaslik vaikimine”.
Lapsed-sõjaohvrid
”ÜRO eriesindaja Olara Otunnu sõnul on viimase aastakümne sõjad ja muud konfliktid nõudnud kahe miljoni lapse elu, jätnud rohkem kui miljoni orvuks ning tekitanud veel kuuele miljonile tõsiseid vigastusi või nad sandistanud,” teatab Saksa päevaleht ”Grevener Zeitung”. ÜRO Julgeolekunõukogu on mõistnud hukka igasuguse tegevuse, mis muudab lapsed agressiooni märklauaks. Erilist muret valmistab see, et kogu maailmas kasutatakse rohkem kui 300000 last sõduritena. Paljud neist öeldakse olevat värvatud sõjaväeteenistusse sunniviisiliselt, sealjuures on kolmandik neist tütarlapsed. Tihtilugu kasutatakse lapssõdureid salamõrvarite-enesetapjatena. Äsjamoodustatud valitsusväliste organisatsioonide koalitsioon nõuab sellise rahvusvahelise lepingu koostamist, mis tõstaks sõdurite miinimumea 18 aastale.
Vatikan ülemaailmses arvutivõrgus
Vatikan kirjutas aastal 1994 alla oma internetilehekülje avamise lepingule. Nüüd saab Interneti kaudu kasutada selliseid usulisi teenuseid nagu vahetu piht ja konsultatsioon preestritega ”mistahes kahtluse puhul” usuküsimustes, annab teada ajaleht ”El Financiero”. Ühel leheküljel võivad ”küberkatoliiklased” avaldada soovi, et nende eest palvetataks. Samuti on võimalik näha reaalajas, kuidas paavst pühapäeviti rahvast õnnistab. Avaldatakse ka reklaami ”võimaluste kohta osta ja müüa usuteemalist materjali”. ”Probleem seisneb selles, et väga vähe katoliku lehekülgi leiab sagedast külastamist,” nendib ”El Financiero”. ”Vatikani lehekülge külastatakse napilt 25 korda päevas, kusjuures suurem osa vaatajaid on katoliiklikust pressist.”
Eelistatakse põdejaks jäädagi
”Maailmas jääb tuberkuloos tapjaks number 1,” teatab ajaleht ”Cape Times”. Olles Lõuna-Aafrika Vabariigi äärmiselt vaeste seas laialdaselt levimas, tapab ta seal igal aastal rohkem kui 13000 inimest ning muudab paljud töövõimetuks. Viimased saavad valitsuselt töövõimetustoetust ning tuberkuloosiravi. Ent kuna tööd on raske leida ja palk üldjuhul napp, otsustavad mõned haiged rahalise toetuse jätkumise nimel tuberkuloosiravi katkestada. ”See raha ületab umbes kümnekordselt summa, mida nad tavaliselt juhutööde eest saavad,” selgitas Lõuna-Aafrikas tuberkuloosiraviga tegeleva organisatsiooni juht Ria Grant. ”Kui nad kord juba näevad, kui palju raha võib saada, peavad nad paremaks põdeda kui terveneda.”
Unised sõidukijuhid
”Mõnede asjatundjate sõnul on unised sõidukijuhid täpselt sama ohtlikud kui purjus juhid,” teatab ”The Journal of the American Medical Association”. ”Unisuse osa [sõidukite] kokkupõrgetes on suuresti alahinnatud, sealjuures on unised sõidukijuhid rahva tervisele ja julgeolekule suurimaid ohte.” Nagu teatab ”The Toronto Star”, on uuringutest selgunud, et inimesed lihtsalt pole võimelised ette arvama, millal nad unne suiguvad, või otsustama, kui unised nad on. ”Uni on samasugune vajadus nagu nälja kustutamine ja hingamine,” ütleb Ameerika Autoassotsiatsiooni liiklusohutuse sihtasutuse esindaja Stephanie Faul. ”Kui organism vajab und, siis võib ta lihtsalt lülituda unerežiimile.” Mida peaksid juhid ette võtma, kui nad märkavad, et nad korduvalt haigutavad või et silmad hakkavad kinni vajuma või auto kipub teelt kõrvale kalduma? ”Tavapärastest üritustest end ärkvel hoida, näiteks akna avamisest või raadio kõvemaks keeramisest, lihtsalt pole kasu,” ütleb ”The Toronto Star”. ”Kofeiin aitab küll lühikest aega ärkvel olla, ent ei kahanda inimese füsioloogilist unevajadust.” Unistele juhtidele antakse nõu kuskil ohutus paigas peatus teha ja silm natukeseks ajaks looja lasta.
Kui palju on baktereid?
Bakterid on maakera levinumaid eluvorme. Neid leidub nii sügavaimas ookeanipõhjas kui ka 60 kilomeetri kõrgusel atmosfääris. Nende kogumass ületab mistahes muu eluvormi oma. USA Georgia ülikooli teadlased on nüüd teinud avalduse selle kohta, mida võiks pidada esimeseks tõsisemaks katseks arvutada välja nende koguarv. Nende arvestuste kohaselt on see arv viis kolmekümne nulliga. ”Enamiku inimeste arvates põhjustavad bakterid haigusi,” tõdeb Londoni ”The Times”. ”Ent vaid tühine murdosa neist on patogeensed. Ka siis, kui liita kokku kõik loomades elutsevad bakterid, moodustavad nad bakterite koguarvust vaid ligikaudu ühe protsendi. Enamik baktereid on peale selle, et nad on ohutud, lausa eluliselt vajalikud, kuna neil on oma osa taolises talitluses nagu seedimine.” On üllatav, et 92—94 protsenti kõigist bakteritest on rohkem kui 10 sentimeetri sügavusel merepõhja setetes ning enam kui 9 meetri sügavusel maapõues. Varem arvati, et neis piirkondades elu praktiliselt puudub. Ligikaudu poole bakterite kuivmassist moodustavad elutähtsa elemendi süsiniku ühendid. ”Bakterites leiduva süsiniku kogus on peaaegu võrdne kõigis maailma taimedes leiduva süsiniku kogusega,” kirjutab ”The Times”.