Inimese aju imekspandav keerukus

”Inimese aju kujutab endast suurimat mõistatust: kuidas saab toore muna konsistentsiga koemass tagada mõistuse, mõtete, isiksuse, mälestuste ja tunnete ning ka teadvuse olemasolu?” (Professor Susan A. Greenfield, ”The Human Mind Explained”)

INIMESE keha talitlust reguleerib tema aju. See võimaldab tal omandada uusi arusaamu, koguni uusi keeli, peale selle säilitab see elu jooksul mälestusi ning meenutab neid. Ometi tõdeb neurobioloog James Bower: ”Me ei tea, missugune masin peaaju tegelikult on.” Neuroloog Richard F. Thompson on sama meelt: ”Seda, mis vajab veel uurimist, on kaugelt rohkem kui seda, mis meile juba teada on.” Aju mõistatuste lahendamise vastu tuntakse niivõrd suurt huvi, et USA Kongress kuulutas 90-ndad aastad aju aastakümneks.

Pilk koljuõõnde

Silmapaistvamaid aju osi on suurajukoore ehk aju pindmise kihi mügarikud sagarad. (Vaata joonist lk. 4 ja kasti lk. 8.) Selles keerdunud, mõne millimeetri paksuses roosakashalli aine kihis paikneb umbes 75 protsenti aju 10—100 miljardist neuronist (närvirakust). Ent mõnede teadlaste arvates ei saa ka mitte sellise hiigelhulgaga seletada aju keerukust.

Paljudel neuronitel on aksoniks kutsutav pikk niitjas jätke. Neuronist väljuvate kiudude hulka kuuluvad ka imeväiksed dendriidid, mis meenutavad punguva puu suuremaid ja väiksemaid oksi. Tavalise neuroni puhul loovad need tuhandeid ühendusi teiste neuronitega. Neuronid ei puutu mitte kunagi üksteisega otseselt kokku. Sünapsiks kutsutava kontaktpilu kaudu voolab ühest neuronist teise tillukestes kogustes keemilisi aineid, milline protsess muudab kogu struktuuri veelgi keerukamaks.

Aju ”sünaptiliste ühenduste võimalike kombinatsioonide hulk” on ”suurem kui meile teadaoleva universumi elementaarosakeste koguarv”, kõlab ühe asjatundja hinnang.

Kui tihedalt paiknevate neuronitega ajukoor on võib-olla et tuntuim osa ajust, siis mida võib öelda piirkondade kohta ajukoore all? Näiteks loob mõhnkeha olulise ühenduse suuraju parema ja vasaku poolkera vahel. Selle läheduses on talamus (kreeka keeles ’sisemine kamber’), mille kaudu suundub edasi enamik ajju saabunud informatsiooni; talamusega seotud hüpotalamus (kreeka keeles ’allpool sisemist kambrit’), mis aitab reguleerida vererõhku ja kehatemperatuuri, ja hüpofüüsiks kutsutav väike jätke. See kontrollnääre reguleerib endokriinsüsteemi tegevust, nõristades hormoonideks nimetatavaid keemilisi aineid, mis mõjutavad organismi kõigi teiste näärmete talitlust. Edasi tuleb ajusild, mis töötleb liigutustega seotud informatsiooni, ning piklikaju, mis kontrollib hingamist, vereringet, südame löögisagedust ja seedimist. Kõike seda teevad nad, ilma et sa nende olemasolu märkaksidki!

Kuidas nii erisuguste osadega aju talitleb? Ja kuidas aju kõige paremini kasutada? Võimalikke vastuseid võib leida kahest järgnevast artiklist.

[Kast lk 4]

Miks meil pole vaja suuremat pead

”Kui inimese suurajukoor poleks mitte käärdunud, vaid sile, peaks aju olema umbes korvpalli, aga mitte kahe vastakuti asetseva kokkupigistatud rusika suurune.” (Professor Susan A. Greenfield)

[Joonis lk 4, 5]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MÕNINGAD AJU OSAD

Joonistatud tegelikus suuruses

Suurajukoor

Mõlemat ajupoolkera kattev suhteliselt õhuke väliskiht

Suuraju

Aju suur kerajas struktuur. Täidab suurema osa koljuõõnest

Nägemiskorteks

Väikeaju

Kogu aju tagaosas paiknev struktuur

Ajusild

Piklikaju

AJU SISEMUS

Mõhnkeha

Ajupoolkerasid ühendav närvikiudude kogum

Talamus

Hüpotalamus

Kontrollib teatud autonoomseid kehafunktsioone

Hüpofüüs

[Allikaviide]

Professor Susan A. Greenfieldi raamatu ”The Human Mind Explained” (1996) alusel