Euro — uus valuuta Vanas Maailmas

RÕÕMUST särades proovis Prantsusmaa rahandusminister uut münti hambaga ning sõnas: ”Ehtne, mitte mõni valeraha. See on üldse esimene, mis Prantsusmaal ja terves Euroopas on vermitud.” Raha tema käes oli Prantsusmaa riiklikus rahapajas münditud esimene euro. See leidis aset esmaspäeval, 11. mail 1998.

Mis on euro? Kuidas mõjutab see Euroopa koduperenaisi, töölisi, turiste ja ettevõtteid? Kas selle käibeletulek tekitab maailma majanduses laiemat vastukaja? Enne kui Saksa margad, liirid või frangid minema visata, oleks tark neile küsimustele vastused saada.

Kust selline mõte?

Kui Euroopa Ühendusest sai Maastrichti lepinguga 1. novembril 1993 Euroopa Liit (EL), seati üheks peamiseks eesmärgiks võtta selle liikmesriikides kasutusele ühtne valuuta.a Euroopas pole olnud taolist ühist valuutat Vana-Rooma ajast saadik. Uus valuuta otsustati nimetada euroks. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid selles rahaliidus ei osale. Praegu on valmis eurole üle minema vaid 11 Euroopa Liidu liikmesriiki 15st. Need riigid on Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Kreeka ei vastanud rahaliitu astumiseks seatud majanduslikele tingimustele. Ülejäänud kolm — Rootsi, Suurbritannia ja Taani — otsustasid esialgu euroga mitte ühineda.

Üleminek eurole saab olema järk-järguline. Selle aasta 4. jaanuarist hakati eurot rahvusvahelistel valuutaturgudel kasutama sooritamaks sularahata arveldusi. Euro sularahale üleminek toimub kuue kuu jooksul alates 1. jaanuarist 2002 — ning rahaliidu liikmesriikide endised valuutad saavad pärast seda tõenäoliselt muuseumieksponaatideks ja mälestusesemeteks. Hinnangute kohaselt vahetab euro välja 12 miljardit rahatähte ja 70 miljardit münti, mis kaaluvad kokku 300000 tonni. Loodetakse, et ajapikku jõuavad ka ülejäänud ELi maad nii kaugele, et ühisraha klubiga liituda.

Austria rahandusminister on seoses eurole üleminekuga öelnud: ”Meie ees koidab uus ajajärk Euroopa integratsiooni ajaloos.” Avaliku arvamuse küsitluste järgi suhtuvad aga eurooplased eurosse kaheti: 47 protsendi meelest muudab ühtne raha Euroopa majandushiiglaseks, 40 protsenti seevastu usub, et euro kasutuselevõtt hoopis halvab Euroopa majanduse. On avaldatud koguni arvamust, et ühtne valuuta võib viia sõjani. Kuskile vahepeale jäävad kõhklevad ”euroskeptikud”, kes küll tunnustavad Euroopa ühisraha eeliseid, kuid pole kindlad selle lõplikus õnnestumises.

Ühed peavad seda õnnistuseks . . .

ELi kõrgeim juhtorgan Euroopa Komisjon on teatanud: ”Ühtse valuuta kasutuselevõtmisega saab Euroopa anda nii oma kodanikele, lastele kui ka partneritele .. konkreetsema sümboli, kujutamaks seda vabatahtlikult valitud ühist teed, milleks on rahul ja majanduslikul õitsengul põhineva ühenduse ülesehitamine.”

Euro pooldajate arvates on ühtne valuuta mitmes mõttes kasulik. Otsekohe kaovad kulud välisvaluuta vahetamisel. Mõnikord on toodud olukorra selgitamiseks näide väsimatust euroopa rändurist, kes külastab kõiki ELi 14 liikmesriiki peale oma kodumaa. Kui tal oleks reisi algul näiteks 1000 Saksa marka ja ta vahetaks raha igas riigis, jääks tal ainuüksi valuutavahetusega seotud kulude tõttu lõpuks alles kõigest 500 marka!

Samuti ei tule valuutavahetusega kaasnevaid kulusid enam arvestada ekspordi ja impordi juures. Ühtse valuutaga kaovad ka valuutakursside kõikumisest tingitud kaudsed kulud. Kui oma raha väärtus riigis langeb, tõusevad imporditud kaupade hinnad, millele järgneb sageli inflatsioon. Ühisraha korral valuutakursside muutustega seotud risk puudub ning tõenäoliselt muutub Euroopa välisinvestoritele ligitõmbavamaks.

Euro idee algatajad näevad ette ka kogu Euroopat hõlmavat hindade langust. Nüüd saavad nii tarbijad kui ettevõtted hindu kergesti omavahel võrrelda, ning kui euro mündid ja pangatähed aastal 2002 käibele tulevad, muutub see veelgi lihtsamaks. Ootuste kohaselt peaksid samade toodete hinnad Euroopa eri paigus ühtlustuma, mis toob kasu tarbijatele.

. . . teised peavad seda needuseks

Kuulda on ka kriitikat. Mõnedele tundub, et euro surub Euroopa majanduse kitsastesse raamidesse, hävitades selle paindlikkuse ja lämmatades selle kasvu. Ennustatakse, et ühtne valuuta suurendab töötute hulka, meelitab rahaturgudele massiliselt spekulante ning põhjustab poliitilisi pingeid. Poliitilised pinged ongi hakanud endast juba märku andma. Näiteks võiks tuua Saksamaa ja Prantsusmaa vaidluse selle üle, kes peaks olema Euroopa Keskpanga eesotsas ja euro üle vahti pidama. Arvata võib, et niisuguseid tülisid tuleb ette teisigi, kui iga ELi liikmesriik oma rida ajab.

Mitmes ELi riigis on töötus praegu rekordiliselt kõrgel tasemel. Paljud peavad selle põhjuseks seda, et täitmaks euroga ühinemiseks esitatud kriteeriume, on mitmed riigid oma kulusid kärpinud ja makse suurendanud. Igalt poolt Euroopast kostub protestihääli karmi finantspoliitika vastu, mis tähendab ühtlasi kokkuhoidu üldise heaolu, pensionide ja tervishoiuprogrammide arvelt. Kui kaua võib niisugune range finantsdistsipliin kesta? Kas osa riike võib sattuda kiusatusse veidi järeleandmisi teha, kui eurod ka tegelikkuses käibele tulevad? Kas võib juhtuda, et lõdvem rahapoliitika tegevus lööb siis Euroopa ühisraha süsteemil jalad alt?

Tähelepanu on juhitud ka sellele, et rahva suhtumine oma rahasse on sügavalt emotsionaalne. Oma raha on midagi enamat kui lihtsalt maksevahend. Paljudele seostub sellega ka riigi ajalugu, see on sama tähtis sümbol kui lipp. Rahvuslik valuuta on vääring, milles inimene saab palka, arvestab, hindab, kaupleb ja säästab. Samal ajal kui näiteks numbrid sakslaste pangakontodel vähenevad eurodeks ümber vormistatuna poole võrra, kahanevad need itaallaste kontodel liiri kadudes aga koguni 2000 korda. Ühe uurimuse järgi on eurole üleminek paljude eurooplaste jaoks ”trauma”.

Kas kõigile sobib sama suurus?

Mõned ELi ja Ameerika Ühendriikide majandusteadlased rõhutavad, et kuigi ühisvääringule minekuks jätkub poliitilist tahet, on Euroopa majandussüsteem siiski killustatud, rahvad harjunud elama omal maal ning kultuurid üksteisest tohutult erinevad. Sestap pole ka töö kaotanud eurooplased erinevalt ameeriklastest valmis nii kergesti oma asju kokku pakkima ja kuskile kaugemale tööd otsima minema. Mõned asjatundjad arvavad, et niisuguse killustatuse tõttu on Euroopa rahvastel oma majandus- ja valuutaliidus vastuolude pehmendamine raskem.

Kriitikud ütlevad, et ühtne valuutasüsteem võtab valitsustelt võimaluse majandusprobleeme paindlikult lahendada. Nende sõnul koondub võim euro tulekuga üksikutest riikidest Saksamaal Frankfurdis asuva uue Euroopa Keskpanga kätte. See omakorda tekitab suurema vajaduse koordineerida kogu Euroopa maksuseadusi ning majanduspoliitikat üldse. Kriitikud väidavad, et võimukese nihkub Brüsselisse ja Strasbourgi, kus asuvad ELi täitev- ja seadusandlikud organid. Maastrichti leping nõuab tõepoolest poliitilise liidu moodustamist, mis tegeleks lõpuks majandus- ja sotsiaalpoliitikat kõrval ka välis- ja kaitsepoliitikaga. Kas see üleminek toimub sujuvalt ja probleemideta? Seda näitab ainult aeg.

”Suur õnnemäng”

Pangad ja kaubahallid on hakanud euro kasutuselevõtuks juba ettevalmistusi tegema, võimalik on avada eurokontosid ning hinnasiltidel võib näha kauba maksumust nii kohalikus kui eurorahas. Eesmärgiks on teha üleminek eurole aastal 2002 nii sujuvaks kui võimalik. Üks populaarne Prantsusmaa ajakiri on jaganud juba laiali enam kui 200000 taskuarvutit, millega on võimalik Prantsuse franke eurodeks ümber arvestada ja vastupidi.

Kas eurost võib saada ühel heal päeval USA dollari rivaal? Paljudele tundub, et kui euro tunnustust leiab, muutub USA roll maailma majanduses tõenäoliselt veidi tagasihoidlikumaks. Ennustatakse, et eurost saab dollari sarnane maailma reservvaluuta. Jill Considine New Yorgi arvelduskodade assotsiatsioonist ütleb: ”Paistab, et nüüd tekib selles vallas konkurents.”

Missuguseks kujuneb euro tulevik? Üks Saksamaa toimetaja Josef Joffe nimetab ühtset valuutat ”Euroopa kolossaalseks kulli ja kirja viskeks” ning ”suureks õnnemänguks”. Ta lisab: ”Kui ettevõtmine ebaõnnestub, võib see teha tühjaks suure osa kõigest sellest, mis Euroopas viimase 50 aasta jooksul on saavutatud.” Prantsuse rahandusminister võttis paljude eurooplaste tunded kokku sõnadega: ”Palju on optimismi ja palju on kartusi.”

[Allmärkus]

[Kast lk 14]

MIDA TASUB EURO KOHTA TEADA

● Üks euro on väärt veidi rohkem kui üks USA dollar

● Euro rahatähtedel on seitse erinevat nominaalväärtust: 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot

● Euro rahatähtede ühele küljele trükitakse Euroopa kaart ja mõned tuntud sillad ning teisele küljele akende või väravate kujutised

● Pangatähtedele kantakse sõnad ”EURO” ja ”ΕΥΡΩ”, et oleks esindatud nii ladina kui kreeka kiri

● Euro müntidel on kaheksa nominaalväärtust: 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 eurot

● Mündi ühele küljele lüüakse ühesugune Euroopa kujutis ning teisele küljele iga riigi enda sümboolika

[Kaart lk 13]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

EUROOPA LIIT

SUURBRITANNIA

TAANI

ROOTSI

KREEKA

Rahaliidu praegused liikmesriigid

IIRIMAA

PORTUGAL

HISPAANIA

BELGIA

PRANTSUSMAA

HOLLAND

SAKSAMAA

LUKSEMBURG

SOOME

AUSTRIA

ITAALIA

[Piltide allikaviide lk 12]

Raha pildid lk. 12—14: © European Monetary Institute