Lugejate kirju
Lapsi õpetatakse loomistööd armastama. Oma lapsi õpetades püüame arendada neis hindamist looduse vastu, mis on tänu Jehoova armastusele nii kaunis. Meile meeldib kasutada artikleid, mis ajakirjas ”Ärgake!” korrapäraselt ilmuvad; üks artikkel oli näiteks ”Käblik — väike, aga valju häälega lind” (8. september 1998). Meie lapsed on nendest lugudest lausa vaimustuses. On suur rõõm neile selliseid teadmisi jagada.
K. A., Ameerika Ühendriigid
Õudusunenäod. Olen tõeliselt tänulik soovituste eest, mis olid esitatud rubriigis ”Vaatleme maailma” pealkirja all ”Laste õudusunenäod on tavaline nähtus” (8. september 1998). Ka minu lapsed näevad õudusunenägusid, kuid ma pole lasknud neil kunagi nendest rääkida, vaid olen käskinud neil lihtsalt tagasi magama minna. Kuid need soovitused, mis te andsite, aitavad mul selle probleemiga paremini toime tulla. Palun jätkake taolise kasuliku teabe avaldamist.
R. N., Zimbabwe
Tapjad lõvid. Lugesin naudinguga artiklit ”Ida-Aafrika ”hullumeelne ekspress”” (22. september 1998). Kuid te ei olnud päris täpsed mainides, et need inimsööjad lõvid olid isa- ja emalõvi. Mõlemad olid isalõvid.
K. B., Ameerika Ühendriigid
”Ärgake!” eksis selles punktis, oleme selgituse eest tänulikud. (Toim.)
Alzheimeri tõbi. Töötan ühes suures ravimifirmas Alzheimeri tõve uurijate rühma juhina. Seetõttu lugesin suure huviga teie silmapaistvat artikliseeriat ”Alzheimeri tõbi. Kuidas vaeva vähendada” (22. september 1998). Olin üllatunud, kui põhjalikult te sellest levinud rahvatervishoiuprobleemist kirjutasite. Kogudusevanemana olen näinud, et neis artiklites antud praktilised nõuanded on väga väärtuslikud.
S. S., Ameerika Ühendriigid
Need artiklid puudutasid mu südant, sest mu ema on põdenud Alzheimeri tõbe üle kümne aasta. Tänan teid kogu südamest, et teie suhtumises neisse, kes seda haigust põevad, väljendus taktitunne ja lugupidamine.
E. M., Itaalia
Üks mu töökaaslane, kes on ”Ärgake!” tellija, andis mulle seda numbrit lugeda, kuna mu isal on Alzheimeri tõbi. Eriti liigutas mind artikkel ”Säilitagem haige väärikus”. Minu meelest pole seda võimalik liiga palju rõhutada. Tänan teid ajakohaste nõuannete eest. Olen kindel, et sellest artiklist said abi paljud inimesed.
M. P., Kanada
Tahan teid nende artiklite eest kogu südamest tänada. Kuna mu emal diagnoositi 1986. aastal Alzheimeri tõbi, oleme palju selleteemalist kirjandust lugenud. Kuid teie artiklid ületasid kogu varemloetud materjali, kui mõelda sellele, missuguse soojuse, tundeküllasuse ja kaastundega need on kirjutatud. Teil on tuline õigus, kui ütlete, et Alzheimeri tõbe põdejad vajavad armastust ja hella hoolt kuni haiguse lõppstaadiumini. Mu ema ei saa ei süüa ega rääkida. Kuid see artikkel annab meile jõudu, et temasse veel suurema armastuse ja õrnusega suhtuda.
H. E., Austria
Alzheimeri Tõve Brasiilia Ühingu presidendina tahan teid nende artiklite puhul õnnitleda. Kirjutasite Alzheimeri tõvest ja selle mõjust perekondadele väga selgelt. Ilmutasite tähelepanelikult austust haige kui üksikisiku vastu ning näitasite elust võetud kogemuste põhjal, et parimaks raviks on armastus.
V. C., Brasiilia