Noored küsivad:

Miks mu ema nii haige on?

Ali isa suri vähki.a Kuna Alile oli õpetatud seda, mida Piibel räägib surnute ülestõusmislootusest, suutis ta kuidagimoodi sellest kaotusest üle saada. Kui aga tema emal vähk diagnoositi, haaras teda uuesti rahutus- ja hirmutunne. Kartus kaotada ka teine vanem tekitas temas õudust. Miks just minu ema peab haige olema, mõtles ta kibestunult.

DOKTOR Leonard Felderi sõnul ”on rohkem kui kuuekümnel miljonil ameeriklasel .. keegi lähedane kas haige või invaliidistunud”. Felder lisab, et iga päev tuleb umbes neljast ameeriklasest ühel hoolitseda oma haige vanema või kellegi teise lähedase inimese eest. Kui ka sina oled samasuguses olukorras, pole sa ainuke. Sellegipoolest toob lähedase inimese haigestumine hirmu ja valu. Kuidas on sellises olukorras võimalik hakkama saada?

Miks on mu vanem haige?

Õpetussõnad 15:13 ütleb: ”Südamevalus pekstakse vaim rusuks.” On loomulik, et vanema haiguse puhul valdavad noort mitmesugused tunded. Näiteks võib sind vanema haiguse tõttu süütunne koormata. Võib-olla ei saanud te viimasel ajal hästi läbi ning te tülitsesite mõnikord ägedalt. Nüüd, kui sinu vanem on haige, võid sa seda kuidagi enda süüks panna. Vaatamata sellele et peretülid võivad põhjustada stressi, on need harva tõsise haiguse põhjuseks. Pinged ja väikesed lahkarvamused võivad esineda isegi armastavates kristlikes peredes. Seega ei peaks sa end piinama mõttega, et sina oled süüdi oma vanema terviseprobleemides.

Lõppkokkuvõttes on sinu ema või isa haige meie esivanemate Aadama ja Eeva patu pärast (Roomlastele 5:12). Esimese patu tõttu ’ägab kõik loodu ühtlasi ja on aina sünnitusvaevas tänini’ (Roomlastele 8:22).

Valusad tunded

Kuid isegi sellest teadlikuna võid sa olla mures ja ärevil. Näiteks Terri, kelle ema põeb luupust, hirmsate tagajärgedega haigust, möönab: ”Alati, kui ma kodunt ära olen, mõtlen, kas emaga on kõik korras. On raske millelegi keskenduda. Kuna ma aga tahan oma ema säästa, ei räägi ma temale oma tunnetest.”

Õpetussõnad 12:25 ütleb: ”Mure mehe südames painutab teda.” Üsna paljud noored langevad sellises olukorras masendusse. Terril oli valus, kui ta nägi, et tema ema ei saanud hakkama isegi kõige lihtsamate asjadega. Lisaks muule tekitab noortes — eriti tüdrukutes — tihti stressi ka see, et nad peavad hakkama lisakohustusi täitma. Professor Bruce Compas ütleb: ”Tüdrukute õlgadele langevad perekohustused, nagu majapidamine ja nooremate õdede-vendade eest hoolitsemine, mis käib neil aga üle jõu ning mis on takistuseks nende normaalsele sotsiaalsele arengule.” Mõned teismelised tõmbuvad enesesse, hakates kuulama sünget ja masendavat muusikat (Õpetussõnad 18:1).

Samuti tunnevad paljud hirmu vanema surma ees. Terri ema on üksikvanem ning Terri tema ainus laps. Iga kord, kui Terri ema haiglasse läks, nuttis Terri ning kartis, et ema ei tule sealt enam tagasi. Terri ütleb: ”Mul ei olnud kedagi teist peale tema. Ma ei tahtnud kaotada oma parimat sõpra.” Teismeeas tüdruk Martha möönis sedasama: ”Ma olen 18-aastane, aga kardan ikka veel oma vanemaid kaotada. Sellele mõtlemine tekitab nii hirmsat üksindustunnet.” Peale selle põhjustab vanemate haigus lastel unehäireid, õudusunenägusid ja söömishäireid.

Mida sa teha saad

Ükskõik kui raskena olukorrad sulle ka ei tundu, võid sa siiski hakkama saada. Esiteks, räägi vanematele oma hirmudest ja muredest. Püüa teada saada, kui tõsine on sinu vanema olukord. Kas tal on lootust terveks saada? Milliseid korraldusi on ta teinud sinu eest hoolitsemiseks, juhul kui ta ei parane? Kas see haigus on pärilik? Kuigi vanematel on neist asjadest raske rääkida, teevad nad tõenäoliselt kõik mis suudavad, et sind aidata ja toetada, kui sa neilt rahulikult ja lugupidavalt abi palud.

Räägi vanematele ka oma positiivsetest tunnetest. Al meenutab, et tema seda ei teinud, kui sai teada, et ema sureb vähki. Ta ütleb: ”Ma ei öelnud talle, kui palju ma teda armastan. Ma teadsin, et ta tahab seda kuulda, kuid ma olin siis teismeline ning mulle tundus imelikuna talle sellistest tunnetest rääkida. Varsti ema suri ning nüüd piinab mind süütunne, et ma ei rääkinud talle oma tunnetest siis, kui mul selleks võimalus oli. Ma kahetsen seda, sest ema oli mulle kõige kallim inimene.” Seega ära karda oma vanematele öelda, kui palju sa neid armastad.

Kui võimalik, otsi oma vanema haiguse kohta informatsiooni (Õpetussõnad 18:15). Ehk saab sind selles suhtes aidata perearst. Informeeritus aitab olla empaatilisem, kannatlikum ja mõistvam. See aitab sind valmistada ette ka vanema füüsilisteks muutusteks, milleks võivad olla armid, juuste väljalangemine või väsimus.

Kas sinu vanem on haiglas? Püüa sel juhul teda külastades rõõmus ja ülesehitav olla ning vestlust nii optimistlikuna hoida kui võimalik. Räägi talle oma kooliasjadest ja kristlikust tegevusest. (Võrdle Õpetussõnad 25:25.) Kui sa elad riigis, kus patsiendi söögi ning muude vajalike asjade eest peavad hoolitsema sugulased, täida oma kohust ilma nurisemata. Kui oled korralikult riides ja hoolitsetud välimusega, rõõmustab see sinu vanemat ning jätab hea mulje ka haiglatöötajatele ning arstidele. Samuti võidakse tänu sellele sinu vanema eest haiglas paremini hoolitseda.b

Kas su vanem on kodus taastusravil? Tee siis nii palju kui suudad, et tema eest hoolt kanda. Võta vabatahtlikult enda peale mõistlikul määral majapidamistöid. Püüa jäljendada Jehoovat, ”kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid” (Jakoobuse 1:5). Tee kõik mis suudad, et mitte nuriseda ning et olla optimistliku ja positiivse hoiakuga.

Muidugi on sul vaja teha ka oma koolitöid. Püüa selleks aega leida, sest õppimine on siiski tähtis. Kui võimalik, võta aega ka puhkuseks ning meelelahutuseks (Koguja 4:6). See värskendab sind ning annab sulle jõudu, et oma vanema eest paremini hoolitseda. Lisaks kõigele ära eralda end teistest. Lase kaaskristlastel end toetada (Galaatlastele 6:2). Terri ütleb: ”Kogudus sai mulle perekonnaks. Kogudusevanemad olid alati valmis minuga rääkima ja mind julgustama. Ma ei unusta seda kunagi.”

Säilita vaimne tasakaal

Kõige tähtsam on säilitada vaimne tasakaal. Ole innukas tegelema vaimsete asjadega, nagu Piibli uurimine, koosolekutel käimine ja teistele kuulutamine (1. Korintlastele 15:58). Näiteks Terri tegi suvekuudel rohkem kuulutustööd, olles abipioneer. Ta lisab: ”Ema õhutas mind alati kuningriigisaalis koosolekutel käima ning nendeks ette valmistama. See osutus kasulikuks meile mõlemale. Kuna ema ei saanud käia igal koosolekul, nagu ta seda oleks tahtnud, pöörasin räägitavale rohkem tähelepanu kui muidu, et ma seda pärast talle edasi oskaksin jutustada. Kui ema ei saanud koosolekutel käia, sõltus tema vaimne toit minust.”

Artikkel ajalehes ”The New York Times” võttis need asjad hästi kokku, rääkides ühest sotsiaaltöötajast, keda on ”pidevalt imestama pannud see, kui palju võivad lapsed areneda ja kui hästi vaatamata vanema haigusele oma eluga toime tulla”. Ta ütleb: ”Neil arenevad oskused, mille olemasolust neil aimugi polnud [—] Kui nad tulevad toime selles olukorras, tulevad nad toime paljudes teisteski olukordades.”

Ka sina võid selles raskes olukorras hakkama saada. Terri ema tervis on praegu piisavalt stabiilne, et enda eest ise hoolitseda. Samuti võib ka sinu vanem peagi terveks saada. Kuid selle ajani ära unusta, et sulle on toeks sinu taevane Sõber Jehoova. Tema ’kuuleb palvet’ ning seega ka sinu abipalveid (Laul 65:3). Ta annab sulle ning su jumalakartlikele vanemale ”üliväga suurt väge”, et hakkama saada (2. Korintlastele 4:7; Laul 41:4).

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 22]

”Alati, kui ma kodunt ära olen, mõtlen, kas emaga on kõik korras”

[Pildid lk 23]

Kui saad oma vanema haiguse kohta rohkem fakte teada, aitab see sul teda paremini aidata