Sa saad kujundada oma tulevikku
SAMAL ajal kui ennustamist peeti ”kogu antiikmaailmas silmapaistvaimaks intellektuaalseks saavutuseks”, oli see ”kunst heebrea prohvetite põlu all”, märgib arheoloog Joan Oates. Miks?
Hoolimata sellest, et muistseid iisraellasi ümbritsesid fatalistliku ellusuhtumisega rahvad, ei võtnud nad omaks ideed pimedast saatusest, mis nende elu kujundab. Jumal ütles sellele rahvale õpetuseks: ”Ärgu leidugu su keskel .. ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat ega nõida, ei .. tarkade küsitlejat” (5. Moosese 18:10, 11).
Iisraellased võisid olla oma tulevikus kindlad ka ilma saatuseidee ja selgeltnägijateta. Põhjuse selgitusena toob prantsuse katoliku entsüklopeedia ”Théo” ära mõtte selle rahva usust, et ”inimene ja see maailm pole mingi pimeda saatuse mängukann. Jumalal on inimese suhtes oma eesmärk”. Mis eesmärk see on?
Saatus ja tahtevabadus
Jumal tõotas iisraellastele rahu ja õitsengut, kui nad kuuletuvad tema seadustele (3. Moosese 26:3—6). Peale selle ootasid nad Messiat, kes kehtestab maa peal õiglased elutingimused (Jesaja 11. peatükk). Ent see, et Jumal seda kõike tõotanud oli, ei tähendanud seda, et inimesed võisid passiivselt ootama jääda ja asjadel omasoodu minna lasta. Vastupidi, neid kästi: ”Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata” (Koguja 9:10).
Kesksel kohal oli selles küsimuses tahtevabaduse idee. Iisraellastel oli vabadus Jumalat teenida ning oma tulevikku kujundada. Jumal tõotas neile: ”Kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda et te armastate Jehoovat, oma Jumalat, ja teenite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis annan mina teie maale vihma omal ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, viina ja õli” (5. Moosese 11:13, 14). Kui iisraellased olid kuulekad, kogesid nad Jumala õnnistusi.
Vahetult enne seda, kui iisraeli rahvas tõotatud maale jõudis, seadis Jumal ta valiku ette: ”Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja” (5. Moosese 30:15). Iga inimese tulevik sõltus tema tegudest ja otsustest. Teenida Jumalat tähendas elu ja õnnistusi, keelduda teenimast aga raskusi. Aga kuidas on lugu tänapäeval?
Põhjus ja tagajärg
Me sõltume paljudest meie heaks kehtestatud loodusseadustest. Üks neist on põhjuse ja tagajärje seadus, või nagu Piibel seda ütleb: ”Mis inimene külvab, seda ta ka lõikab” (Galaatlastele 6:7). Seda põhimõtet tunnustades on meil võimalik arvestada teatud tulevikusündmuste tõenäosust.
Kui me hoolimatult kihutame, on õnnetusse sattumise tõenäosus suurem kui ettevaatlikult sõites. Kui me suitsetame, on tõenäosus vähki haigestuda suurem kui mittesuitsetamisel. Muidugi paistab olevat ebatõenäoline, et meiega juhtub midagi sellist, nagu selle artiklisarja avaartiklis mainitud terroriaktid, nii et nende tõenäosuse väljaarvestamisel pole mõtet. Kuid saatuseideele toetumine ei vii meid kuhugi. See ei too selgust ei oleviku ega tuleviku kohta. Valedesse uskumine ei loo tegelikult mingit kindlust tuleviku suhtes, nii nagu seda ei loo ka see, et igas sündmuses nähakse Jumala kätt.
Milliseks kujuneb sinu tulevik?
Meie tulevik pole eelnevalt kirja pandud, vaid seda kujundab olevik. Kuigi elu on Jumala and, näitab Piibel selgelt, et oma oleviku ja tuleviku määramisel on meil endil võtmeroll. Tõsiasi, et meil lasub valik Jumalat kas rõõmustada või kurvastada, osutab sellele, et Jumal võimaldab meil oma elu teataval määral juhtida (1. Moosese 6:6; Laul 78:40; Õpetussõnad 27:11).
Lisaks rõhutab Pühakiri korduvalt, et meie tulevik oleneb meie vastupidavusest ja võetud elusuunast, millel vaevalt et oleks tähtsust, kui kõik oleks juba ette määratud (Matteuse 24:13; Luuka 10:25—28). Millist tulevikku võime niisiis oodata, kui valime kuulekuse ja ustavuse Jumalale?
Piibel näitab, et inimkonda ootab ees väga helge tulevik. Maa muudetakse paradiisiks, kus valitseb rahu ja turvalisus (Laul 37:9—11; 46:9, 10). See on kindel tulevik, sest kõigeväeline Looja täidab oma tõotused (Jesaja 55:11). Ent see, kas meil on õnn elada paradiisis, ei olene saatusest: elu võime saada siis, kui me praegusel ajal kuulekalt Jumala tahtmist teeme (2. Tessalooniklastele 1:6—8; Ilmutuse 7:14, 15). Jumal on andnud meile tahtevabaduse ning kutsub meid üles: ’Vali nüüd elu, et võiksid elada’ (5. Moosese 30:19). Milline on sinu valik? Sinu tulevik ei olene mitte saatusest, vaid on sinu enda kätes.
[Pildid lk 10]
Jumal on kuulekale inimkonnale näinud ette imetoreda tuleviku