Kas lõpp tuumaohule?
ROHKEM kui 40 aastat elas maailm tuuma-apokalüpsise hirmus. Siis aga kisti aastal 1989 maha Berliini müür, mis osutus Nõukogude kommunismi languse prelüüdiks. Üsna varsti leppisid üliriigid kokku, et nad ei sihi oma rakette enam üksteise pihta. Et ”tuuma-harmagedooni” tulek paistis olevat takistatud või vähemalt edasi lükatud, sai maailm lõpuks ometi kergendustundega ohata.
Ent paljud asjatundjad arvavad, et juubeldada on veel liiga vara. 1998. aastal ilmunud pressiväljaande ”The Bulletin of the Atomic Scientists” kaanel on kuulsa viimsepäevakella osutid viis minutit edasi lükatud, nii et keskööni on jäänud üheksa minutit — see on selge märk, et tuumaoht pole kadunud.a Tõsi küll, maailmapilt on muutunud. Enam pole vaid kaks juhtivat tuumariiki tuumaummikseisus. Tuumajõud on nüüd terve rea riikide käsutuses! Lisaks kardavad asjatundjad, et on ainult aja küsimus, mil mingi terroristlik rühmitus radioaktiivset materjali enda käsutusse saab ja algelise aatomipommi meisterdab.
Peale selle on Ameerika Ühendriikide ja Venemaa käsutuses ikka veel hirmuäratavalt suured tuumalõhkepeade arsenalid, olgugi et neid on tähelepanuväärselt kärbitud. Nagu teatab uurimisrühm nimetusega Tuumapoliitika Komitee, on praegu olemas umbes 5000 lahinguvalmidusega tuumarelva. ”Seega, kui praeguses olukorras antaks stardikäsk, võiks mõne minuti pärast olla teel sihtmärkide poole 4000 [kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide] lõhkepead (2000 kummaltki poolelt) ning veidi pärast seda veel 1000 [allveelaevadel baseeruvate ballistiliste rakettide] lõhkepead,” nenditakse raportis.
Taolise relvaarsenali olemasolu korral on juhusliku või ka ettekavatsetud sõja puhkemine täiesti võimalik. ”Vastupidiselt poliitiliste juhtide soovidele võib mingi saatuslik eksitus paisata maailma termotuumakatastroofi kaosesse,” hoiatas silmapaistev vene strateeg Vladimir Belous. Niisiis, ehk küll külm sõda võib olla läbi, pole tuumaholokausti oht tegelikult haihtunud. Ent kui suur see oht siis ikkagi on? Kas maakera vabaneb kunagi tuumarelvadest? Neid küsimusi käsitletakse järgmistes artiklites.
[Allmärkus]
a Viimsepäevakell väljaande ”The Bulletin of the Atomic Scientists” kaanel sümboliseerib seda, kui lähedal on oletatavasti maailm tuumasõja ”keskööle”. Aastakümnete jooksul on kella minutiosutit nihutatud vastavalt muutustele maailma poliitilises kliimas.
[Piltide allikaviide lk 3]
Plahvatused lehekülgedel 2 ja 3: U.S. National Archives’i foto