Noored küsivad:

Kas rollimängud kätkevad endas mingit ohtu?

”See on täielik fantaasia. Kord oled sa võlur. Siis jälle võitleja. Sa võid võtta endale nii mitme tegelase kuju, kui vaid oskad soovida. Võimalusi on lõputult.” (Christophe)

”OLE kes tahes, kes sa päriselt olla ei saa.” Üks ajakiri tsiteeris seda loosungit ühe populaarse fantaasiamängu kirjelduse juures. Miljonitele noortele meeldib väga rollimängude fantaasiamaailma põgeneda. Mida aga rollimängud endast täpselt kujutavad?

Rollimänge käsitleva raamatu ”Jeux de rôle” järgi ”kehastab iga mängija mõnda legendaarset tegelaskuju, kellel on täita mõni missioon või kes on millegi otsingul ning kel seisab ees seiklus väljamõeldud maailmas”. Mängu eesmärgiks on kujundada endale valitud karakterit, andes sellele kogemusi, raha, relvi või üleloomulikke võimeid, mida läheb vaja missiooni täitmiseks.

Rollimängud said populaarseks 1970ndatel, mil levis mäng ”Dungeons and Dragons” (”Kindlused ja lohed”).a Praeguseks on sellest välja kasvanud miljonitesse dollaritesse ulatuv äri, mis hõlmab lauamänge, müüdavaid seeriakaarte, interaktiivseid raamatuid, arvutimänge ja isegi live-action mänge, kus mängijad osa seiklusi kaasa teevad. Ilmselt on Ameerika Ühendriikides regulaarseid mängijaid enam kui kuus miljonit ning Euroopas ulatub nende arv sadadesse tuhandetesse. Prantsusmaal on paljudes keskkoolides rollimänguklubid ning Jaapanis on rollimängud videomängude seas populaarseimad.

Inimesed, kes on niisuguste mängude poolt, väidavad, et need ergutavad kujutlusvõimet, õpetavad probleeme lahendama ning edendavad rühmatööd. Vastased aga on seostanud neid mänge enesetappude, mõrvade, vägistamiste, hauarüvetamiste ja satanismiga. Hispaanias Madridis arreteeriti kaks noort kahtlustatuna ühe 52-aastase mehe tapmises ajal, mil nad parajasti ühe rollimängu stsenaariumi järgisid. Jaapanis tappis üks teismeline samalaadse mängu finaalis oma vanemad ja lõikas haavad oma randmetesse. Tõsi küll, need on vaid erandid, enamik mängijaid on intelligentsed ja seltskondlikud. Sellegipoolest on noortel kristlastel hea endalt küsida: kas rollimängud on minu jaoks? Kas nende suhtes tuleb olla ettevaatlik?

Vägivald ja okultism

Rollimänge on väga erisuguseid, varieerub nii nende vorm kui sisu. Siiski sisaldavad vägivalda neist paljud, kui mitte öelda, et enamik. Tegelikult pole neis väljamõeldud universumites, kuhu need mängud inimesi viivad, sageli üldse võimalikki muul moel kui ainult vägivalla abil edasi jõuda — või ellu jääda. Kas sobib niisuguste mängude mängimine kokku Piibli nõuannetega? Õpetussõnad 3:31 ütleb: ”Ära ole kade mehele, kes teeb vägivalda, ja ära vali ühtki tema teedest.” Samuti õhutab Piibel meid ’taga nõudma ja otsima rahu’ — mitte vägivalda (1. Peetruse 3:11).

Põhjust muret tunda annab seegi, et paljudes neis mängudes on tähtsal kohal nõidus. Sageli võivad mängijad saada nõiaks või mõneks teiseks üleloomulike võimetega isikuks. Takistused ja vaenlased tuleb siis võita okultistlike võtetega. Teadete kohaselt saavad mängijad ühes populaarses mängus ”võtta endale kas ingli või deemoni rolli kas siis peainglite või deemonite valitsejate teenistuses .. Pühaduse varjund teeb asja põnevaks”. Ühes arvutimängus pole mängijal selleks, et saada kõikvõimsaks, vaja teha muud kui vaid kirjutada sõna ”Saatan”.

Mõned kristlikud noored arvavad, et rollimängude mängimises pole midagi halba, seni kui nad mängimisele liiga palju aega ei kuluta. ”See on ju ainult mäng,” ütleb üks noor. Võib-olla. Kuid Jumal hoiatas iisraellasi, et nad ei seoks end okultismiga. Moosesele antud seaduses öeldi, et igaüks, kes teeb tegemist kas ’ennustaja, pilvestlausuja, märkide seletaja või nõia, manaja, vaimude ja tarkade küsitleja või surnutelt nõu otsijaga, on Jehoovale jäle’ (5. Moosese 18:10—12).

Kas on siis tark mängida mistahes mängu, mis edendab okultismi? Kas ei ole üleloomulike võimetega tüüpide rollidesse sisse elamine võrdne tungimisega ’Saatana sügavustesse’? (Ilmutuse 2:24.) Üks noor tunnistab: ”Pärast seda, kui olin päev otsa üht rollimängu mänginud, kartsin ma majast välja minna. Mulle tundus, et keegi võib mind rünnata.” Kas võib pidada kasulikuks midagi, mis sellist halvavat hirmu tekitab?

Teised tegurid

”[”Järele jäänud”, UM] aeg on lühike,” ütleb 1. Korintlastele 7:29. Seega on põhjust muret tunda ka ajakulu pärast, mida rollimängud tihtilugu nõuavad. Mõnede mängimiseks kulub tunde, päevi või isegi nädalaid. Pealegi võib inimene rolli niivõrd sisse elada, sellest koguni sõltuvusse sattuda, nii et kõik ülejäänu muutub teisejärguliseks. ”Kui ma ühest tasandist läbi sain,” räägib üks noormees, ”tahtsin veelgi pingelisemaid olukordi ja rohkem realismi. Olin sellest täielikult sisse võetud.” Millist mõju võib aga niisugune sõltuvus avaldada noore õpingutele ja vaimsele tegevusele? (Efeslastele 5:15—17.)

Üks noormees Jaapanist meenutab: ”Mõtlesin kogu aeg sellele, mida ma mängus järgmise sammuna teen, isegi kui ma parasjagu ei mänginud. Koolis ja koosolekutel ei suutnud ma mõelda muule kui sellele mängule. Asi läks nii kaugele, et lõpuks ma enam millestki muust ei mõelnudki. Mu vaimsusest olid järel vaid riismed.” Christophe, keda mainiti artikli sissejuhatuses, ütleb, et ta ”ei suutnud reaalse maailmaga kaasas käia”. Tõsi, on küll ’aeg naerda ja aeg tantsida’, kuid kas võib lõõgastusel lubada vaimse tegevuse oma elust välja tõrjuda? (Koguja 3:4.)

Mõtle ka sellele, mis laadi vaimu see mäng edendab. Üks Prantsuse ajakiri kiidab üht rollimängu järgmiste sõnadega: ”Saad näha suures valikus tegusid, mis on moraalitud, kahjulikud ja loomuvastased ning mis on kavandatud nii, et nad paneksid sul vere tarretama ning muudaksid igaveseks sinu maailmakäsitust.” Kas sobib niisugune vaim kokku Piibli nõuandega olla ”lapsed kurjuses”? (1. Korintlastele 14:20.) Christophe jõudis lõpuks järeldusele, et mängud, mida ta mängib, ”kristliku moraaliga ühte ei sobi”. Ta lisab: ”Ma ei suutnud ette kujutada, et läheksin kuulutama, käiksin koosolekutel ja õpiksin häid asju, nagu kristlik armastus, ning mängiksin samal ajal rolli, mil pole kristlusega mingit pistmist. See polnud lihtsalt loogiline.”

Kas illusioon või reaalsus?

Paljud noored on hakanud mängima neid mänge, et põgeneda reaalsuse eest. Kuid kas see mõjub inimesele hästi, kui ta täielikult fantaasiamaailma sukeldub? Prantsuse sotsioloog Laurent Trémel kommenteerib: ”Reaalne maailm ja seal valitsev ebakindlus tuleviku suhtes .. on hoopis midagi muud kui need virtuaalsed, kuid samas vägagi realistlikud maailmad, milles inimene lõpuks ometi reegleid valitseb ja kus ta võib kujundada karakteri, mis tema tegeliku isiksusega kas sarnaneb või on siis niisugune, nagu ta olla tahaks.” Vaimse tervise ekspert Etty Buzyn märgib veel: ”Mängides on noortel tunne, et nad elavad ohtlikku elu ja muudavad maailma, kuid tegelikkuses ei tuleks nad toime ühegi riskantse olukorraga. Nad põgenevad ühiskonna ja selle piirangute eest.”

Lõpuks võib niisugune eskapism vaid frustratsiooni tekitada, sest kus lõpeb mäng, algab elu reaalsus. Viimaks tuleb nii või teisiti reaalsusega silmitsi seista. Tõepoolest, mitte mingi edu või seiklus mõnes väljamõeldud rollis ei korva ebaõnnestumisi või keskpärasust tegelikus elus. Kõige targem, mis sa teha võid, on astuda reaalsesse ellu — kõige otsemat teed! Teravda oma tajuvõimet reaalse elu olukordadega tegeldes (Heebrealastele 5:14, UM). Arenda vaimseid omadusi, mis aitavad sul oma probleemidega toime tulla (Galaatlastele 5:22, 23). Nii toimimine pakub palju enam rahuldust ja toob palju enam kasu kui mistahes mängu mängimine.

Muidugi ei tähenda see seda, et kõik mängud, kus mõnda rolli tuleb mängida, kahjulikud oleksid. Juba nii ammu kui Piibli aegadel mängisid väikesed lapsed mänge, kus oli vaja mingil määral fantaasiat kasutada ja vahel mõnda rolli mängida, nagu Jeesuski seda märkas (Luuka 7:32). Jeesus ei mõistnud süütut meelelahutust hukka. Ent nii kristlikud noored kui ka nende vanemad peavad ’katsuma, mis on Issandale meelepärane’ (Efeslastele 5:10). Kui sul on siis plaan mõnda mängu mängida, küsi endalt: ”Kas see peegeldab ”liha tegusid”? Kas see on takistuseks mu suhetele Jumalaga?” (Galaatlastele 5:19—21.) Selliseid tegureid kaaludes võid teha rollimängude suhtes targa otsuse.

[Allmärkus]

[Pildid lk 13]

Mis laadi vaimu mõned rollimängud edendavad?