Miks muusika meid mõjutab
MUUSIKA ja keel on inimesele ainuomased. Raske on kujutleda maailma, kus kumbki neist puuduks. ”Nii keel kui muusika on inimsoole iseloomulikud ning paistavad olevat universaalsed,” ütleb raamat ”The Musical Mind”. Need on meie suhtlemisvajaduse väljundid. Seega võib öelda, et kui muusika ”räägib”, siis meie emotsioonid ”kuulavad”, nii nagu see on ka keele puhul.
Miks ja kuidas muusika meie emotsioonidele kõneleb? Et sellele vastata, tuleb vaadelda: 1) muusika väljendusvahendeid ja seda, kuidas aju neid töötleb; 2) meie emotsionaalset loomust ja kultuurilist tausta, mis mõjutab seda, kuidas me muusikale reageerime; ja 3) keelt, mis mõjutab samuti meie reageeringuid.
Muusika väljendusvahendid
Muusika omadustele viidatakse tihti kui muusika väljendusvahenditele. Nende väljendusvahendite hulka kuulub pilli toon ehk tämber. Näiteks metsasarve häält on kirjeldatud ”suurejoonelise” ja valjuna ning selle kõla erineb suuresti ”uhke” trompeti omast. Kuigi mõlemad kuuluvad samasse puhkpillide perekonda, on kummalgi neil eri intensiivsusega ülemhelid. Need annavad kummalegi pillile selle ainuomase ”hääle”. Heliloojad loovad neid iseärasusi arvestades kuulajate köitmiseks heliefekte.
Üks esimesi muusika väljendusvahendeid, millega inimesed tutvuvad, on tõenäoliselt rütm, ning seda ehk juba emaihus olles ja ema südamelööke kuulates. On öeldud, et südamelöögid ja isegi hingamine võivad alateadlikult mõjutada inimese reageeringut muusikarütmile. Seepärast ei pruugi olla kokkusattumus, et enamik inimesi tundub eelistavat muusikat tempoga 70 kuni 100 rütmilööki minutis, mis jääb samasse vahemikku kui terve täiskasvanu keskmine pulsisagedus. Igal juhul vihjati sellele ajakirjas ”Perceptual and Motor Skills”.
Nende väljendusvahendite abil saab teha väga mitmesugust muusikat. Seda näitab hästi see, kui vaadelda paljusid erisuguseid pille ja seda, missuguseid helisid ja meloodiaid nad loovad. Fagoti südantlõhestav hääl Mozarti fagotikontserdi teises osas võib äratada sügavaid tundeid. Jaapani shakuhachi-flöödi kaeblik hääl võib õrnalt südant puudutada. Kähedalt kõlava tenorsaksofoni bluusimeloodia jääb paljude kõrvu kauaks püsima. Tuubatümpsud saksa ansamblites loovad tavaliselt ülevoolava meeleolu. Straussi valsside hoogsad viiulihelid tekitavad paljudes kuulajates soovi tantsupõrandal keerelda. Sellised elamused tekivad seepärast, et ”muusika räägib kogu inimolendiga”, ütleb Clive E. Robbins New Yorgi Nordoff-Robbinsi muusikateraapiakeskusest.
Harmoonia, dissonants ja meloodia
Harmoonia loob meeldivaid helisid, kuid dissonants teravaid. Kas sa aga teadsid, et mõnda laadi muusikas need väljendusvahendid täiendavad teineteist? Harmooniliselt kõlavas muusikapalas on ilmselt rohkem dissonantsi kui sa võiksid arvata. Harmoonia ja dissonantside pidev koostoime pakub vahelduvat, kuigi peaaegu märkamatut pingetõusu, mis vabaneb meie tunnetes. See mahe emotsionaalne kõikumine on rahustav, samas kui vaid dissoneeriv muusika võib hakata närvidele käima ja äratada ebameeldivaid tundeid — nagu kriibiks keegi küünega tahvlit. Teisalt aga, kui muusika põhineb vaid kooskõladel, võib see olla igav.
Meloodia on üksikhelide muusikaline järgnevus. Mõnede autoriteetide arvates tuleb see sõna kreeka sõnast meʹlos tähendusega ’laul’. Sõnaraamatute järgi on meloodiline muusika meeldiv ja mahe.
Ent mitte igasugused järjestikused helid ei loo meeldivat ja mahedat meloodiat. Näiteks järjestikuste nootide vahelised sagedased suured intervallid võivad muuta meloodia pigem dramaatiliseks kui mahedaks. Teisest küljest järjestikused helid, kus on vähe suuri intervalle, loovad mõnusa viisi. Nootide erisugune järjestus ja eri intervallid kujundavad meloodia kas kurvaks või rõõmsaks. Nagu harmoonias, nii on ka meloodias oma pingetõus ja selle lahendus, mis mõjutavad meie tundeid helikõrguse tõusu ja langusega — sellega, kui kõrgelt või madalalt noodid kõlavad.
Üheskoos on kõik need väljendusvahendid võimsaks jõuks, mis võivad meie tundeid kas sütitada või rahustada. Seda sellepärast, et inimese aju tajub ja töötleb muusikat mitmesugusel viisil.
Muusika ja aju
Mõned väidavad, et keel ja loogika on seotud eelkõige vasaku ajupoolkeraga, kui muusikaga tegeleb parem ajupoolkera, mis on suuresti seotud tunnete ja emotsioonidega. On see nii või mitte, igal juhul on ilmne, et kuulajad reageerivad muusikale spontaanselt. Ajakiri ”Perceptual and Motor Skills” väljendas seda nõnda: ”Muusikal on vägi äratada tundeid ja emotsioone kiirelt ja tõhusalt. Kui raamatus läheks millegi kirjeldamiseks mitmeid lauseid .. siis muusikas saab tihti sama väljendada vaid ühe takti või akordiga.”
Nägemise ja kuulmise koosmõjust ning kummalegi reageerimisest tegi raamat ”Music and the Mind” huvitava tähelepaneku: ”Seos kuulmise ja tundepuhangute vahel on suurem kui nägemise ja tundepuhangute vahel. [— — —] Vaikiva haavatud looma või kannatava inimese nägemine ei pruugi põhjustada pealtnägijas suurt emotsionaalset elamust. Ent kui nad hakkavad karjuma, liigutab see nägijat tavaliselt võimsalt.”
Muusika, laulusõnad ja sina
Üks koolkond väidab, et konkreetne muusikapala mõjub ühtemoodi kõigile kuulajaile. Ent üks teine ütleb, et meloodiale või laulule reageerimine sõltub inimese hetkemeeleolust ja eelnevatest kogemustest. Näiteks kui keegi, kes on lähedase inimese kaotanud, kuuleb kuskil religioosses paigas teatud laulu, võib see äratada leinajas mälestusi ja teha teda kurvaks või tuua lausa pisarad silmi. Teised, kelle olukord on erinev, võivad laulda seda laulu rõõmsa südamega.
Mõtle ka metsasarve ja trompeti eespool toodud kirjelduste peale. Sa ehk ei arva, et metsasarv kõlab suursuguselt. Sinu jaoks võib tal olla pöörasevõitu ja mänguline kõla, trompet aga võib tunduda sulle hingestatuma kõlaga. Meis igaühes on ainulaadne tunneteallikas, mille muusika võib valla päästa, nõnda et me reageerime igaüks omal moel.
Muusika aitab siduda sõnu või mõtteid tunnetega. Seepärast on vähe selliseid tele- ja raadioreklaame, mida ei saadaks muusika. Tihtilugu ei oma sõnad erilist kaalu. Ent kui taustaks on õige muusika, siis mängib reklaam kuulajate tunnetel. Kui õige on küll see, et enamiku reklaamide eesmärk on teha ostmisest pigem emotsionaalne kui põhjendatud vajadus!
Kui reklaamil võib olla soovimatu mõju inimeste rahakotile, siis laulusõnade ja muusika väel on märksa suurem varjukülg. Ajakiri ”Journal of Youth and Adolescence” arvab, et ikka ja jälle korratavate laulusõnade kaudu õpetavad laulukirjutajad noortele lugupidamatust teiste arvamuse vastu ja hoiakut enda arvamusest iga hinna eest kinni hoida. Ühe teise allika sõnul võivad sõnumid, mida ”kannavad vastuolulised räpplaulu sõnad .., mis on kõnekamad kui heavy metal’i omad”, mõjuda sügavalt kuulaja emotsionaalsele loomusele ning põhjustada ühiskonnavaenulikku käitumist.
Kas saaks negatiivseid reageeringuid ära hoida, kui kuulata vaid muusikat ning sõnu mitte tähele panna? Peab tunnistama, et suures ulatuses ongi heavy metal’i ja räppmuusika sõnu üsna raske kuulda. Tegelikult on need muusika äärmise valjuse tõttu pahatihti peaaegu arusaamatud. Ent olgu sõnadega kuidas on, annab muusika sõnumit edasi juba pulseeriv rütm ja korduv meloodia!
Kuidas nii? Ainuüksi mõned laulupealkirjad loovad vastavaid kujutluspilte. Ka muusikastiil ise on tihtilugu sõnumiks. Missugust sõnumit see edastab? Üks noorsooajakiri ütleb: ”See paistab kujutavat võimu, mõjukust ja seksuaalseid vallutusi.” Üks teine allikas ütleb: ”Peamised teemad .. on äärmuslik mässulisus, vägivald, uimaainete kuritarvitamine, seksuaalne lodevus, perverssused ja satanism.”
Mõned noored väidavad, et kuigi see võib tõsi olla, ei mõju see neile negatiivselt. Nad väidavad, et selline muusika tuleb neile kasuks, kuna see aitab neil leida ennast kui isiksust. Kas ikka aitab? Ajakiri ”Journal of Youth and Adolescence” märgib: ”Viha, vastuhakule õhutavad teemad ja võim, mida mõned poisid heavy metal’is tunnetavad, võivad eriti hästi peale minna halva õppeedukusega poistele pärast vaevalist päeva koolis, kus neile pidevalt nina peale visatakse, et nad ei saa hakkama.” Seejärel ajakiri lisab: ”Paradoksaalne ja mõistatuslik on see, et noored otsivad turvalisemat ja autentsemat mina üldkasutatava vahendi abil. Selle asemel et otsida tõeliselt ainulaadseid kogemusi omaette olles, sirutuvad noored kommertstööstuse pakutavate valmiskuvandite järele.” Teisisõnu, keegi teine ütleb nendele noortele, mida mõelda ja tunda.
Vaadelgem rokk-kontserti. Kuidas see mõjub seda kuulavale rahvamassile? Raamat ”Music and the Mind” vastab: ”Pole mingit kahtlust, et küttes üles rahva tundeid ja tagades, et need jõuavad haripunkti pigem koos olles kui eraldi, võib muusika jõuliselt kaasa aidata sellele, et inimene kaotab kriitikameele ja alistub pimesi hetkemeeleoludele, mis on masside käitumist iseloomustav äärmiselt ohtlik joon.” Mõned rokk-kontsertidel vallandunud metsikused ilmutavad nende sõnade tõesust.
Seega, et vältida mõistuse ja südame rüvetumist, peame olema muusika osas äärmiselt valivad. Kuidas seda teha? Meie viimane artikkel vastab sellele küsimusele.
[Pilt lk 7]
Muusika äratab kuulajates tihti tantsusoovi