Kaitske oma last õnnetuste eest

”ÄRGAKE!” ROOTSI-KORRESPONDENDILT

KUI Hanna oli ligi kolmeaastane, oli ta koos oma vanemate Karl-Eriku ja Birgittaga, kui need koristasid surnud naabri maja. Mõne aja pärast tuli Hanna ühest toast, tabletipurk käes. Ta oli juba jõudnud sealt mõned tabletid ära süüa. Kui Birgitta nägi, et see on naabri südamerohupurk, oli ta hirmu täis.

Hanna viidi ruttu haiglasse ja jäeti ööseks intensiivraviosakonda. Kuigi see tabletikogus oleks võinud Hanna tervisele püsiva jälje jätta, ei avaldanud see talle mingisugust järelmõju. Miks? Sest ta oli just enne tablettide allaneelamist putru söönud. Kui Hanna oksendas, tuli koos pudruga välja ka osa mürgist, mis sinna oli imendunud.

Selles, mis juhtus Hannaga, on vaevalt midagi harukordset. Iga päev juhtub maailmas tuhandete lastega õnnetusi, mistõttu nad on vaja arsti juurde või haiglasse viia. Rootsis saab aastas iga kaheksas laps õnnetusejärgset arstiabi. Iga lapsevanem peab meeles pidama, et midagi sarnast võib ka tema lapsega juhtuda.

Pole sugugi ebatavaline, et lapsed saavad vigastada neile tuttavas ümbruskonnas, nagu kodus ja kodu lähedal. Vigastused sõltuvad lapse vanusest. Beebid võivad kergesti kukkuda alla mähkimislaua pealt või lämbuda sellepärast, et toit või mõni väike ese on neile kurku kinni jäänud. Väiksed lapsed võivad tihti ronides kukkuda või end põletada või saada mürgituse, kui nad maitsevad midagi, mida nad kätte juhtuvad saama. Paljud kooliealised lapsed saavad vigastada liiklusõnnetustes või õues mängides.

Paljusid neid õnnetusi saaks ära hoida. Veidi ettenägelikkust ja teadmisi lapse arengutaseme kohta võivad aidata lapsevanematel hoida ära vigastusi ja isegi surmaga lõppevaid õnnetusi. Seda on ka tõestanud organiseeritud lastekaitseprogramm, mida on Rootsis läbi viidud alates 1954. aastast. Enne seda suri igal aastal õnnetuste tõttu rohkem kui 450 last. Nüüdseks on hukkunute arv langenud umbes 70-le.

Toas

”Sa ei saa õpetada ühe-, kahe- või kolmeaastast last ohtusid vältima ja siis loota, et ta seda meeles peaks,” ütleb lastepsühholoog Kerstin Bäckström. Seega peavad vanemad või siis keegi teine täiskasvanu, kes lapse järele vaatab, hoolitsema selle eest, et lapsega õnnetusi ei juhtuks.

Kõigepealt vaadake ringi oma kodus. Kasutage seejuures järgmisel leheküljel kastis toodud soovitusi. Võib-olla pole mõningad turvavahendid saadaval kõikides riikides või on need väga kallid. Kuid veidi leidlikkust ja kujutlusvõimet rakendades suudate tõenäoliselt välja mõelda midagi, millest oleks abi teie olukorras.

Näiteks võib köögisahtlite kaarjatest käepidemetest mingi pulga läbi pista, et laps sahtleid lahti ei saaks tõmmata. Nii võib sulgeda ka ahjuukse. Ka kilekotid on palju ohutumad, kui neile sõlm peale teha.

Ehk tuleb teil muid ideid, kuidas sama lihtsalt õnnetusi kodus ja kodu ümbruses ära hoida, ning te võite neid ideid jagada ka oma sõprade ja tuttavatega, kellel on väikesed lapsed.

Õues

Kontrollige kohti, kus teie laps mängib. Üle nelja-aastaste lastega juhtub kõige rohkem õnnetusi õues mängides. Nad kukuvad, vigastavad end või kukuvad ratta pealt. Kõige rohkem on kolme- kuni seitsmeaastasi lapsi hukkunud liiklusõnnetustes või uppunud.

Mänguväljakuid kontrollides vaadake, kas sealsed mänguvahendid on korralikud, et laps neid kasutades endale haiget ei teeks. Kas kiikede, ronimisvahendite ja muude selliste asjade all on pehme pind, nagu liiv, et laps sealt kukkudes viga ei saaks?

Kas teie kodu lähedal on tiikisid või ojasid? Ühe- või kaheaastane laps võib uppuda isegi mõne sentimeetri sügavusse vette. ”Kui väike laps kukub näoli veelompi, ei saa ta aru, mis on all ja mis üleval,” ütleb lastepsühholoog Bäckström. ”Laps ei saa enam lihtsalt püsti.”

Seega on peamine nõue: ärge jätke kunagi ühe- kuni kolmeaastast last välja mängima, kui temaga pole kaasas ühtki täiskasvanut. Kui teie kodukohas on mõni veekogu, oodake, et laps kasvaks suuremaks, enne kui lubate tal ilma järelevalveta õues mängida.

Liikluses

Sama peab paika ka siis, kui teie kodu lähedal on sõiduteid. ”Koolieelik suudab mõista vaid selgeid ja konkreetseid sõnumeid ja keskenduda ühele asjale korraga,” märgib Bäckström. ”Kuid liiklus on täis raskestimõistetavaid ja mitmetähenduslikke sõnumeid.” Ärge laske oma lapsel üksi tänavat ületada, kui ta pole veel kooliealine. Ekspertide sõnul pole kuni 12-aastased lapsed veel küllalt küpsed, et sõita üksi jalgrattaga tiheda liiklusega tänavatel.

Õpetage oma last kasutama kaitsekiivrit, kui ta sõidab ratta, rulluiskude või kelguga. Peavigastusi on raske ravida ja need võivad põhjustada püsivat kahju või lõppeda isegi surmaga. Ühes lastehaiglas oli pea- ja näovigastusi 60 protsendil lastest, kellega oli juhtunud õnnetus rattasõidul, kiivrit kasutanud lastel aga tõsiseid peavigastusi polnud.

Kandke hoolt ka selle eest, et lapsel oleks turvaline autoga sõita. Paljudes riikides näevad seadused ette, et väikesed lapsed peavad olema kinnitatud spetsiaalsesse turvaistmesse. Tänu sellele on laste vigastused ja surmajuhtumid liiklusavariide korral suurel määral vähenenud. Kui teie kodukohas on turvaistmed saadaval, oleks tark seda elukindlustust kasutada. Tehke kindlaks, et see oleks ametlikult heakskiidetud mudel. Pange ka tähele, et sülelaste turvaistmed erinevad nendest, mis on mõeldud lastele, kel vanust kolm aastat või üle selle.

Lapsed on hinnaline kink Jehoovalt ja me tahame nende eest igal viisil hoolitseda (Laul 127:3, 4). Hoolitsevate vanematena on Karl-Erik ja Birgitta alati püüdnud oma lapsi ohtude eest kaitsta, nii enne kui ka pärast seda episoodi Hannaga. ”Muidugi oleme pärast seda juhtumit palju ettevaatlikumad,” möönab Karl-Erik. ”Nüüd on meil juba lapselapsed ja me kanname alati hoolt selle eest, et meie arstimid oleksid luku taga,” ütleb Birgitta lõpuks.

[Kast lk 22]

Ohutuse tagamine kodus

• Ravimid. Hoia neid lukustatavas kapis, kust laps neid kätte ei saa. See käib ka käsimüügi- ja loodusravimite kohta. Kui teie juures ööbivad külalised, paluge, et ka nemad hoiaksid oma ravimeid kindlas kohas.

• Majapidamiskemikaalid. Hoia neid lukustatavas kapis originaalpudelis, et need oleksid selgelt äratuntavad. Hoia kemikaalidel silma peal, kui sa neid kasutad, ja pane need kappi tagasi isegi siis, kui pead vaid korraks toast välja minema. Ära jäta kunagi puhastusaine jääke nõudepesumasinasse.

• Pliit. Pööra pannivars alati sissepoole. Kasuta pottide-pannide ees kaitset kui võimalik. Hoolitse selle eest, et pliit ümber ei kukuks, kui laps peaks lahtise ahjuukse peale ronima. Oleks hea, kui ahjuuksel oleks mingi lukustusseade. Kas laps võiks end põletada pliidi ust puudutades? Pliidile tuleks teha ette kaitsevõrk, et laps ei saaks kuuma ust puudutada.

• Ohtlikud majapidamisriistad. Noad, käärid ja muud ohtlikud esemed peaksid olema lukustatavas kapis või sahtlis või kohas, kust laps ei ulatuks neid võtma. Kui sa hetkeks mõne majapidamisriista käest ära paned, ära jäta seda laua või kapi ääre peale, kust laps selle kätte saaks. Väikeste laste jaoks on ohtlikud ka tikud ja kilekotid.

• Trepid. Pane trepi mõlemasse otsa vähemalt 70 sentimeetri kõrgune aed.

• Aknad ja rõduuksed. Pane neile ette haak või kett, mis peab olema kõrgel, või midagi muud, nii et lapsed ei saaks neid avada või neist välja pugeda, kui need on toa tuulutamiseks lahti tehtud.

• Raamaturiiulid. Kui lapsele meeldib ronida ja rippuda, kinnita raamaturiiulid ja teised kõrged mööbliesemed seina külge, et need ümber ei kukuks.

• Pistikupesad ja elektrijuhtmed. Kui pistikupesasid ei kasutata, tuleks neile kaitsekaas peale panna. Laualambijuhtmed ja muud juhtmed tuleks kinnitada seina või mööbli külge, et laps ei tõmbaks endale lampi peale. Muidu tuleks taolised lambid kuskile ära panna. Ära jäta triikrauda kunagi triikimislauale ja ära lase selle juhtmel vabalt rippuda.

• Kuum vesi. Kui sul on võimalik oma kodus kuuma vee temperatuuri reguleerida, peaks see olema umbes 50 °C, et laps end ei põletaks, kui ta kraani lahti keerab.

• Mänguasjad. Pane ära mänguasjad, millel on teravad servad või nurgad. Samuti pane ära väikesed mänguasjad ning need, mida saab väikesteks tükkideks teha, kuna laps võib neid suhu toppida ja end nõnda ära lämmatada. Kaisukaru silmad ja nina peaksid olema kõvasti kinnitatud. Käsi vanematel lastel koristada põrandalt ära oma väikesed mänguasjad, kui seal mängib imik.

• Kommid ja näksid. Ära jäta lapse haardeulatusse komme ja näkse, nagu pähkleid või kõvasid maiustusi. Need võivad lapsele kurku kinni jääda.

[Allikaviide]

Allikas: Rootsi Lastekaitseamet

[Kast lk 22]

Mida teha õnnetuse korral

• Mürgitus. Kui laps on neelanud alla mürgist vedelikku, loputa tema suud hoolikalt ja anna talle juua üks või kaks klaasi vett või piima. Võta seejärel nõu saamiseks ühendust arsti või mürgistusteabekeskusega. Kui lapsele on midagi söövitavat silma sattunud, loputa silma kohe rohke veega vähemalt kümme minutit.

• Põletused. Väiksemate põletuste puhul jahuta põlenud kohta külma veega (mitte väga külmaga) vähemalt 20 minutit. Kui põletus on suurem kui lapse peopesa või kui põletada on saanud nägu, liiges, alakeha või suguelundid, vii laps traumapunkti. Sügavamaid põletusi peab alati ravima arst.

• Lämbumine. Kui mingi asi on sattunud lapse hingamisteedesse, on see vaja sealt kiiresti välja saada. Üks efektiivne meetod on Heimlichi võte. Kui sa ei ole selle meetodiga tuttav, võta ühendust oma arstiga, et saada selle kohta rohkem teavet, või mine esmaabikursustele, kus seda õpetatakse.

[Allikaviide]

Allikas: Rootsi Punane Rist

[Pilt lk 23]

Kasuta jalgrattaga sõites kiivrit

[Pilt lk 23]

Turvaiste