Vaatleme maailma
”Paabeli torn”
Euroopa Liidu (EL) ametlikke keeli on 11 ja aja jooksul võidakse neile lisada veel 10, teatab Pariisi ajaleht ”International Herald Tribune”. Euroopa Komisjon, EL-i täitevorgan, annab tööd neli korda suuremale hulgale tõlkijatele kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorter, kus ametlikke keeli on ainult viis. Pingutusi tehakse küll Euroopa ühendamiseks ja EL-i tööprotseduuride lihtsustamiseks, ent mis puutub keelde, leiab aset sootuks vastupidine tendents. Iga liikmesmaa kaitseb oma keelt. ”Paabeli torni lugu kordub,” kommenteerib ajaleht. Veel üks probleem, millega komisjon silmitsi seisab, on ”eurokeel” — liidu ametnike keelekasutus, mis on täis žargooni ja abstraktseid väljendeid. Ühe tõlkija väitel on väga raske panna poliitikuid ennast selgelt väljendama, kui ”sageli ongi nende eesmärk väljendada ennast ebaselgelt”.
Lemmikloomad kasuks tervisele?
”Kiindumus neljajalgse sõbra vastu võib säästa inimest arsti juurde minekust,” kirjutab ”The Toronto Star”. Viimase aastakümne jooksul tehtud mitmed uurimused näitavad, et ”lemmikloomad vähendavad stressi, harvendavad arsti juures käimisi ja suurendavad elulemistõenäosust pärast südameinfarkti. Loom võib aidata pärast insulti jõudu taastada ja psüühiliste häiretega patsiendil ärevustunnet eemale peletada”. Dr Alan Beck USA-s Indianas asuva Purdue Ülikooli veterinaariakoolist usub, et ”loomad aitavad inimestel ennast maandada. Nad on tähelepanu ja puudutamise objektid”. Sellist mõju võib avaldada isegi loom, kes pole pere lemmikloom, ja sel põhjusel on populaarsemaks muutunud ”ravimine loomade kaasabil”. Mõned vaimse tervise asjatundjad on soovitanud psühhiaatrilist ravi vajavatel patsientidel veeta aega lemmiklooma seltsis ning tulemused on olnud head.
Kahanevad veevarud
”Praegu on ühe inimese kohta saadaval poole vähem vett kui 50 aastat tagasi,” sedastab ”The UNESCO Courier”. Ja arvatakse, et globaalsed veevarud kahanevad veelgi. Selle drastilise langusega paralleelselt on kasvanud puhta vee nõudlus suureneva elanikkonna, põllumajanduse ja tööstuse tarvis. Teadlased, kes kaardistavad maakera veevaeseid paiku, on nimetanud mõningaid kohti katastroofipiirkondadeks. Ajakirja sõnul tähendab see seda, et sealsetest veevarudest ”tõenäoliselt ei jätku elanikkonna vajaduste tarbeks sellise kriisi nagu põua korral”. Seal lisatakse: ”Veel 50 aastat tagasi polnud maailmas ainsatki riiki, mille veevarud oleksid olnud katastroofiliselt väiksed. Tänapäeval elab umbes 35 protsenti maailma elanikkonnast niisugustes tingimustes.”
Mängitakse kerjuseid
Kui paljud kerjused kannatavad tõepoolest puudust, siis osa neist ei ole tegelikult olukorras, milles nad paistavad olevat, ilmneb kirjutisest Indias ilmuvas ajakirjas ”The Week”. India osariigis Maharashtras tuli üks karkudega kerjus valgusfoori ees peatunud auto juurde. Autojuht ignoreeris teda ning jätkas vestlust sõbratariga. Niisiis hakkas kerjus teda valjemal häälel paluma, mispeale juht aknaklaasi alla laskis ning kerjust eemale tõugates paar münti tema kerjakaussi poetas. ”Vigane” kerjus sai ühtäkki terveks ja hakkas oma karkudega auto tuuleklaasi peksma. ”Rühm ”pimedaid”, ”jalutuid” ja ”vigaseid” sõpru, kes olid ametis teiste sõidukite juures, tulid kõik talle appi”, pildusid kive, tagusid autot keppide ja karkudega ning tirisid noore mehe viimaks autost välja, kirjutab ”The Week”. Politsei saabus sündmuskohale õigeaegselt, mispeale kerjused kähku minekut tegid.
Laste globaalne väärkohtlemine
Šveitsis Genfis asuva Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) arvestuste kohaselt on kogu maailmas 40 miljonit last, keda vääralt koheldakse. Ajalehe ”The New York Times” teatel osutavad 19 riigis kuni 14-aastaste laste seas läbiviidud uurimused sellele, et 29 protsenti poistest ja 34 protsenti tüdrukutest on seksuaalse väärkohtlemise ohvrid. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides vigastatakse või koheldakse vääralt kaht miljonit last igal aastal, märkis MTO.
Tüütu töö on ebatervislik
Uurimus, mis viidi läbi 50000 Saksamaa töölise hulgas, näitas, et isikutel, kelle töö nõuab liiga vähe pingutusi, on terviserisk suurem kui neil, kellel on palju teha. ”Töölised, kelle tööd iseloomustab monotoonsus ja sõltumatuse puudumine, haigestuvad üle kahe korra sagedamini kui need, kes teevad nõudlikumat tööd,” märgib ajaleht ”Augsburger Allgemeine”. Mitte ükski teine tööst tingitud stressor ei mõjuta töölt puudumise sagedust ja kestust nii palju kui ülesanne, mis nõuab inimeselt liiga vähe. Sagedasemad sümptomid neil, kelle töö ei nõua piisavalt pingutusi, on ”kõrge vererõhk, mao- ja sooletalitlushäired ning selja- ja liigesevaevused”.
Lindude aju ja uni
Vastavalt kirjutisele ajalehes ”The Toronto Star” on teadlased juba ammu mõistnud, et linnud võivad magades aeg-ajalt ühe silmaga ümbrust piiluda, kaitsmaks end kallaletungijate eest. Uued avastused näitavad, et linnud suudavad magamise ajal hoida ärkvel üht ajupoolt, mis kontrollib piidlevat silma. Uurimuses, mis tehti reas magavate metspartidega, selgus, et need linnud, kes olid rea lõpus, hoidsid kolmandiku uneaja kestel ühe ajupoole ärkvel. Rea keskmised linnud olid pooleldi ärkvel ainult 12 protsenti ajast. Sellest ilmneb, et ”ohuolukorras magavad linnud sagedamini ainult ühe ajupoolega”, ütleb professor Niels Rattenborg Indiana osariigi ülikoolist.
Mitte mingit kasu
”Suitsetamine ei aita saledat figuuri hoida,” teatab ”University of California Berkeley Wellness Letter”. ”Eriti just paljud noored naised hakkavad suitsetama lootuses, et võivad sel viisil saledaks jääda.” Kuid uurimus 4000 täiskasvanu hulgas vanuses 18—30 näitas, et ”seitsme aasta jooksul oli kaalus juurdevõtt üldine (keskmiselt umbes pool kilogrammi aastas), hoolimata sellest, kas inimene suitsetas või mitte”. Artikli lõpus öeldi: ”Suitsetamine ei aita kaalu normis hoida. Sellest pole kasu.”
Hamstrite jalgrattad
Hong Kongi loomatarvete firma on leiutanud loomade jalgratta, teatab ajakiri ”New Scientist”. Seadeldise esiratas on ehituselt nagu hamstri jooksuratas, ja kui loom selle sees vudistab, liigub jalgratas maad mööda edasi. Kui omanik kardab, et tema lemmikuga võib õnnetus juhtuda, võib ta jalgratta küljes oleva väikese kangi abil esiratta maast lahti tõsta. Nii saab loom ohutult ühe koha peal trenni teha.
Mis vähendaks reisil seljavalu
Seljavalu käes kannatajatele võib reisimine raske olla. ”The Toronto Star” pakub välja järgmisi nõuandeid, millest võib abi olla. ”Kanna praktilisi kingi. Kõrge kontsaga jalanõud moonutavad keha õiget asendit ning seljale langeb lisakoormus. [— — —] Autoreisil tee regulaarselt peatusi, et end sirutada ja veidi jalutada. [— — —] Muretse [istmele] reisiseljatugi.” Istudes muuda aeg-ajalt asendit. Ajaleht märgib, et pagasikandmisega kaasnevat valu on võimalik vähendada, kuna ”praegu on vabalt saadaval erisuguse kuju ja suurusega kohvreid, mis liiguvad rataste peal ega vaja käe otsas tassimist. Et sellist kohvrit mugavalt transportida, peaks selle käepide olema piisavalt pikk. Poleks just eriline heategu seljale, kui sa kohvrit ei kannaks, kuid oleksid sunnitud selle kohal küürutama”.
Viha väljavalamine
Niinimetatud katarsis, ”viha väljavalamine elututele objektidele — näiteks padja või poksikoti peksmine —, pigem edendab kui kahandab agressiivset käitumist”, teatab Kanada ajaleht ”The National Post”. Dr Brad J. Bushman, kes on psühholoogia abiprofessor Iowa osariigi ülikoolis, märkis: ”Katarsisest räägitakse tunduvalt soosivamalt populaarses ajakirjanduses kui teaduslikus kirjanduses.” Samuti leidsid uurijad, et ”raamatud ja artiklid, mis soovitavad katarsist kui tõhusat meetodit vihaga toimetulekuks, võivad tegelikult edendada vägivalda, sest nad õigustavad enesekontrolli lõdvendamist”, märgib ajaleht.