Kui Doonau vaid räägiks!

”ÄRGAKE!” SAKSAMAA-KORRESPONDENDILT

Üle pooleteise sajandi on kõigi aegade kuulsaimate sakslaste pilgud olnud suunatud alla Doonau jõele, seda siiski nägemata. Kuidas nii? Aastal 1842, Baieri kuninga Ludwig I ajal, sai valmis Walhallaa, dooria stiilis marmortempel, mis ehitati kuulsate kadunud sakslaste auks.

SELLES Doonau ääres Saksamaal Regensburgi lähedal mäenõlval kõrguvas ehitises, mille eeskujuks võeti Ateena akropolil asuv Parthenoni tempel, on suurel hulgal kuulsate meeste ja naiste büste.

See tempel asub sobivas kohas, kuna need printsid, luuletajad, kunstnikud, poliitikud, teadlased ja muusikud, kaasa arvatud sellised kuulsused nagu Beethoven, Einstein, Goethe, Gutenberg, Kepler ja Luther, tundsid Doonaud hästi. Paljud neist elasid selle kallastel, sõitsid üle selle vete või ülistasid seda oma lauludes. Millest kõigest küll Doonau jutustada võiks, kui ta vaid rääkida oskaks!

Midagi enamat kui lihtsalt voolav vesi

”Geograafile on jõed setete kandjad ja kaubavahetuse edendajad,” kirjutab ajaloolane Norman Davies. ”Ajaloolasele on need aga kultuuri- ja ideedekandjad ning vahel ka konfliktide toojad. Nad nagu elaksid,” märgib ta. Doonau-äärseid riike on kümme: Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Rumeenia, Moldova ja Ukraina. Nii on ta tõesti näinud omajagu kultuure, ideesid ja konflikte. Pole siis üllatav, et paljud Doonau-äärsed paigad on mänginud tähtsat rolli Euroopa ning isegi maailma ajaloos.

Üheks näiteks võiks tuua Austria pealinna Viini. See linn on olnud kaua üks maailma tunnustatuid kultuurikeskusi, kus on arvukalt ooperihooneid, teatreid, muuseume, ajaloolisi ehitisi ja raamatukogusid. Viin on olnud sajandeid kuulus ka oma kohvikute ja kõrtside poolest. Viini filharmooniaorkestrit peetakse üheks maailma parimaks. Viini ülikool, mis rajati 1365. aastal, on saksa keelt kõnelevas maailmas vanim ülikool.

Mis puutub ideedesse, siis ütleb ”The New Encyclopædia Britannica”, et sajandivahetuse Viin oli ”viljakaks pinnaseks nii headele kui ka halbadele ideedele, mis hiljem maailma kujundama hakkasid”. Viinis veedetud aastad mõjutasid mõningal määral näiteks selliseid inimesi nagu sionismi rajajat Theodor Herzlit, psühhoanalüüsi rajajat Sigmund Freudi ning Adolf Hitlerit, kes ei vaja kommentaari.

Piiriks ”tsivilisatsiooni ja barbaarsuse vahel”

”Muistsel ajal oli Doonau jõgi Euroopas üheks suureks piiriks,” ütleb Norman Davies. Ta selgitab: ”1. sajandil A. D. Rooma impeeriumi piiriks saanud Danuvius (ladina keeles) .. oli ühtlasi piiriks tsivilisatsiooni ja barbaarsuse vahel.”

Paljud Doonau-äärsed linnad mängisid juhtivat rolli Rooma impeeriumi ja hiljem nn. Püha Rooma riigi ajaloos. Näiteks Bratislava, Slovakkia kultuurikeskus ja selle praegune pealinn, oli ajavahemikus 1526—1784 Ungari pealinn. Seal asub Doonaust 100 meetri kõrgusel suursugune loss, mis oli lühikest aega Austria kuningliku perekonna residents. Kui Prantsuse ja Baieri väed 1741. aastal Viini ründasid, põgenes sellesse lossi Maria Theresia, kellest hiljem sai keisrinna.

Maria Theresia kuulus Habsburgide dünastiasse. See üks Euroopa suurimaid dünastiaid on esindatud ka Walhalla büstide seas.b See tähelepanuväärne suguvõsa, kelle juured ulatuvad 10. sajandisse, tõusis võimule 13. sajandil ja valitses lõpuks suurt osa Kesk-Euroopast, ning seda paljuski tänu osavale abiellumispoliitikale. Habsburgide troonipärija Franz Ferdinand mõrvati Sarajevos 1914. aastal ning see oli sädemeks, mis süütas Esimese maailmasõja.

Verised veed

Impeeriumid on tulnud ja läinud ning Doonau on näinud pidevaid poliitilisi muutusi. 11. ja 12. sajandil oli see jõgi Bütsantsi keisririigi piiriks. Hiljem, kui türklased olid okupeerinud sellised Doonau-äärsed linnad nagu Belgrad ja Budapest, voolas see jõgi peaaegu kogu oma pikkuses mööda Osmanite impeeriumi. Aastatel 1529 ja 1683 piirasid türklased isegi Viini, kuid edutult.

Pole siis ime, et sakslane Werner Heider kirjutab ühes oma teoses: ”Mitte ükski Euroopa jõgi pole ajaloos nii suurt rolli mänginud kui Doonau.” Ühes teises väljaandes on märgitud, et vanal ajal tungisid ”hunnid, tatarlased, mongolid ja türklased peamiselt just seda jõge mööda ida poolt Euroopasse”.

Doonau on olnud sõdade keerises ka palju hilisemal ajal. William L. Shirer kirjutab: ”[Aastal 1941] 28. veebruari ööl tulid Saksa väeüksused Rumeeniast üle Doonau Bulgaariasse ning vallutasid sealsed strateegilised positsioonid.” Aastal 1945 ehk neli aastat hiljem ”suundusid venelased, olles vallutanud 13. aprillil Viini, mööda Doonaud ülespoole, ning USA Kolmas armee liikus allajõge neile vastu”.

Doonau ajaloos on kultuuri ja ideede kõrval olnud liigagi palju konflikte ja selle vett on liiga tihti määrinud sõdades valatud inimveri. Kuid veri pole ainus, mis selle vett on rikkunud.

Doonau, mis pole enam sinine

Kui Johann Strauss noorem kirjutas 1867. aastal valsi ”Ilusal sinisel Doonaul”, olid selle veed ilmselt tõesti taevassinised. Aga praegu?

Doonau saab alguse Saksamaalt Schwarzwaldist, kust ta lookleb kagu poole ning suubub umbes 2850 kilomeetrit kaugemal Musta merre. Volga järel on Doonau pikkuselt teine jõgi Euroopas. Selle jõgikond hõlmab 817000 ruutkilomeetri suurust ala. Kuid Gabcikovo tammi ehitamine, mis on üks osa hüdroelektrijaama projektist Doonau ääres Viini ja Budapesti vahel, on mõjutanud keskkonda. Ühe allika sõnul on selle tammi tõttu ”Doonau veetase suuresti langenud, kuivanud tuhandeid hektareid metsa ja märgalasid ning vähenenud Alam-Doonau kalasaak umbes 80%”.

Kui Doonau oskakski rääkida, ei tahaks ta ehk praegu hea meelega jutustada sellest, kuidas inimeste ükskõiksus ja ahnus on ta muutnud nii süüdlaseks kui ka ohvriks. Doonau on koos kolme teise Musta merre suubuva suurema jõega muutnud selle ”maailma kõige reostatumaks mereks”, kirjutab Venemaa ajaleht ”Rossiiskaja Gazeta”. Sama ajaleht räägib, et Must meri ”vaevleb praegu surmaagoonias”, ning märgib, et viimase 30 aasta jooksul on see ”muutunud poole Euroopa kanalisatsiooniauguks, kohaks, kuhu heidetakse suurel hulgal fosforiühendeid, elavhõbedat, DDT-d, naftat ja teisi mürgiseid jäätmeid”.

Kui kurb on see, mis on juhtunud Doonau deltaga! Ukrainas Izmaili ümbruses, seal, kus jõgi suubub Musta merre, on keskkond kohutavalt kannatada saanud. Pelikanid, keda kord selles piirkonnas elutses kõikjal, on nüüd haruldused. Saksa ajakiri ”Geo” ütleb, et selle piirkonna liigirikka taimestiku ja loomastiku pidev kaitsmine on ”proovikiviks rahvusvahelisele keskkonnakaitsele”.

Ees on helgem tulevik

Aastal 1902 saabus uus elanik Tailfingeni linna, mis asub Doonau ühe lisajõe kaldal, jõe ülemjooksust umbes 60 kilomeetrit kirde pool. Tema nimi oli Margarethe Demut. ”Demut” tähendab saksa keeles alandlikkust. Kuna ta kuulutas peagi saabuvat ”kuldset aega”, hakkasid kohalikud teda varsti Kuldseks Gretle’iks kutsuma. Peagi oli Tailfingenis üks esimesi Jehoova tunnistajate kogudusi Saksamaal.

Aastal 1997 kuulutasid Doonau-äärsetes piirkondades (mis jäävad kümne riigi territooriumile) ühte ja sama sõnumit Jumala rajatud Kuningriigist 258 kogudusse kuuluvat 21687 Jehoova tunnistajat.

Kuna Jumal on otsustanud, et maa jääb igavesti püsima ja asustatuks, võib ka Doonau igavesti voolata (Laul 104:5; Jesaja 45:18). Kui nii, on rõõmustav, et pärast sajandeid kestnud ebatäiuslikke kultuure ja ideesid ning veriseid kokkupõrkeid on sellel jõel lõpuks jutustada palju meeldivamaid lugusid. Selle kallastel elavad siis terved ja õnnelikud inimesed, keda ei eralda enam poliitilised piirid ega keelebarjäär. Siis tõstavad kõik oma hääle Suure Looja kiituseks. Siis pole enam vaja ka mingit Walhallat, mis meenutaks surnud inimesi, kuna kõik inimesed, kes on elu väärilised, äratatakse üles (Johannese 5:28, 29).

Mõte sellisest rõõmsast Doonaust tuletab meelde Laulu 98:8, 9, mis ütleb: ”Jõed plaksutagu käsi .. Sest ta [Jehoova] tuleb mõistma kohut ilmamaale; ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile õigluses!” Mõtle, millest kord see sinine Doonau — olles taas kaunis — küll jutustada võiks!

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 16, 17]

DOONAU ÄÄRES

ULM, SAKSAMAA

Ulmis sündis 1879. aastal Albert Einstein, kelle teaduslikud avastused on aidanud kujundada tänapäeva maailma. Öeldakse, et tema ”kaasaegsed pidasid teda üheks inimajaloo loovaima intellektiga inimeseks”

[Pilt]

WELTENBURG, SAKSAMAA

REGENSBURG, SAKSAMAA

Astronoom Kepler suri selles linnas 1630. aastal, mis oli kaua aega pärast seda, kui Doonaule ehitati 12. sajandil Steinerne Brücke (Kivisild), mida peeti tol ajal ehituskunsti imeks

MAUTHAUSEN, AUSTRIA

Selles väikeses kohas Doonau ääres oli kunagi natside koonduslaager. Sinnaviidud kümnete tuhandete inimeste seas oli ka Jehoova tunnistajaid, kaasa arvatud Martin Pötzinger, kes sai hiljem nende juhtiva kogu liikmeks

[Pilt]

VIIN, AUSTRIA

[Pilt]

BRATISLAVA, SLOVAKKIA

[Allikaviide]

Geopress/H. Armstrong Roberts

BELGRAD, JUGOSLAAVIA

”The World Book Encyclopedia” ütleb, et Belgradis peeti ”poliitilisi ja sõjalisi võitlusi”, mis kestsid ”sadu aastaid”. Sissetunginud sõjaväed ”vallutasid ja hävitasid Belgradi rohkem kui 30 korda”

NIKOPOL, BULGAARIA

See linn sai tähtsaks kindluseks pärast seda, kui Bütsantsi keiser Herakleios selle 629. aastal rajas. Aastal 1396 võitis Osmani sultan Bayezit I selles linnas Ungari kuninga Zsigmondi ning seejärel algas seal viis sajandit kestnud Türgi valitsus

GIURGIU, RUMEENIA

1869. aastal ühendas Rumeenia esimene raudtee Giurgiu tema paremini tuntud naabri Bukarestiga, mis asub sellest umbes 65 kilomeetrit põhja pool. 1954. aastal ehitati Doonaule kahekorruseline maanteega ja raudteega sild, mis ühendab Rumeeniat Bulgaariaga, ning sellele pandi optimistlikult nimeks Sõprusesild

[Kaart]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

SAKSAMAA

Schwarzwald

Tailfingen

Ulm

Weltenburg

Regensburg

Walhalla

AUSTRIA

Mauthausen

Viin

SLOVAKKIA

Bratislava

Gabcikovo tamm

UNGARI

Budapest

HORVAATIA

JUGOSLAAVIA

Belgrad

BULGAARIA

Nikopol

RUMEENIA

Giurgiu

Bukarest

MOLDOVA

UKRAINA

Izmail

Doonau delta

MUST MERI

[Kast/pilt lk 18]

BUDAPEST, UNGARI

Budapest, mida tunti kunagi Doonau kuningannana, koosneb peamiselt Budast Doonau läänekaldal ja Pestist idakaldal. Aastaks 1900 moodustasid ligi neljandiku sealsest elanikkonnast juudid, kes aga Teise maailmasõja ajal peaaegu täielikult hävitati