Proovi üht paari „kiireid”!
„ÄRGAKE!” TAIWANI-KORRESPONDENDILT
TÜDRUKUKESE näol peegelduv sügav rahulolu annab märku sellest, et toit on talle vägagi meeltmööda. Vasakus käes on tal kauss, mis on ääretasa täidetud riisi, väikeste köögiviljatükkide ja kalaga. Paremas käes on aga kaks peenikest bambuskepikest. Tillukeste sõrmedega kepikesi liigutades valib tüdruk välja oma lemmiksuutäied ja pistab need osavalt suhu. Vahepeal tõstab ta kausi huulte juurde, teeb pulkadega paar kiiret liigutust ja topib omale riisi suhu. Ta teeb seda nii loomulikult, kergelt ja osavalt.
Kepikesed tüdrukukese käes on muidugi mõista kuulsad söömispulgad. Hiina keeles kutsutakse neid k’uai tzu (pinyin’i järgi kuaizi), mis tähendab ’kiired’. Igal juhul on neid peaaegu et igas Kagu-Aasia majapidamises. Vahest oled sinagi nendega süüa proovinud, näiteks Hiina restoranis lõunastades. Ent kas sa tead, kust on üldse pärit mõte kasutada söömispulki? Mil viisil ja millal neid esmakordselt kasutati? Ning kas sa tahaksid teada, kuidas on neid õige kasutada?
„Kiired”
Söömispulgad on peened umbes 20–25 sentimeetrit pikad kepikesed. Kepikese ülemine pool on sageli nelinurkne. Nii on neid kergem sõrmedega haarata ning nad ei veere laual ringi. Kepikese alumine pool on tavaliselt ümar. Jaapani söömispulgad on tihti lühemad ja teravama otsaga kui Hiina omad.
Praegusel masstoodangu ajastul on paljudes restoranides saadaval kenasti pakitud söömispulgad, mis on omavahel ülemisest otsast kinni. Igaüks peab need ise enne sööki lahti võtma. Kuna niisugused söömispulgad on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, valmistatakse nad lihtsast puidust või bambusest. Kallimates söögikohtades ja ka kodudes kasutatakse aga sageli väga ilusaid söömispulki, mis võivad olla valmistatud kas bambusest (ja on poleeritud), puidust (ja on lakitud), plastmassist, roostevabast terasest ja isegi hõbedast või elevandiluust. Mõnikord on neid kaunistatud koguni luuletuste või maalingutega.
Kuidas söömispulki kasutada
Paljud Idamaades, nagu Hiinas ja Jaapanis käinud turistid on olnud lummatud, kui nad on näinud, kuidas kõigest umbes kaheaastased lapsed näiliselt ülisuurte söömispulkadega söövad. Ei lähe kaua, kui kausi sisu ongi tükk tüki haaval lapse suhu kadunud. Tal läheb see tõesti libedalt.
Kas sa tahaksid proovida üht paari „kiireid” kasutada? Esialgu võib olla sellega tükk tegu, et söömispulgad sinu tahtmise järgi liiguksid, ent kui veidi harjutada, ei ole nende käsitsemine sugugi nii raske, ja pulgad tunduvad siis olevat otsekui käepikendus.
Söömispulki hoitakse vaid ühes käes, tavaliselt paremas. (Vaata pilte leheküljel 15.) Kõigepealt pane sõrmed tassikujuliselt kõverasse, nii et pöial jääb teistest näppudest eraldi. Aseta üks söömispulk pöidla ja sõrmede vahele, nii et see toetuks nimetissõrme alumisele osale ja neljanda sõrme otsale. Seejärel aseta teine söömispulk esimesega paralleelselt ja hoia seda pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrmega, nagu sa hoiad pliiatsit. Koputa pulkade otstega vastu lauda, et nad jääksid ühetasa. Nüüd hoia alumist söömispulka paigal ning liiguta pealmist, painutades selleks nimetissõrme ja keskmist sõrme üles ja alla. Harjuta seda seni, kuni suudad söömispulkade otsad kerge vaevaga kokku tuua. Ning juba võidki sa haarata nende söögiriistade vahele sulle pakutavast Hiina roast mistahes maitsva suutäie – olgu selleks siis riisitera või hoopis vutimuna. Söömispulgad sobivad Hiina toiduga hästi kokku, sest Hiina toit tükeldatakse tavaliselt sellisteks paladeks, mis parajasti suhu mahuvad.
Mida aga öelda nende roogade kohta, mille puhul kana, part või sealihatükk serveeritakse tervelt, ilma et seda väikesteks tükkideks lõigataks? Tavaliselt küpsetatakse liha nii pehmeks, et sellest saab söömispulkade abil kerge vaevaga parajaid palasid võtta. Söömispulgad on ideaalsed kala söömiseks, mida samuti tihti tervelt serveeritakse; luudki võib lükata kõrvale palju lihtsamalt, kui see noa ja kahvliga võimalik oleks.
Kuidas on aga lood riisi söömisega? Mitteametlikel juhtudel võib võtta riisikausi vasakusse kätte, tõsta selle suu juurde ning söömispulkade abil omale riisi suhu lükata. Pidulikumal puhul aga pistetakse riisi suhu söömispulkadega ja vähehaaval.
Ent kuidas süüakse suppi, mis on alati Hiina toidu juurde kuulunud? Tavaliselt antakse sööjale portselanist lusikas. Kui aga supi sees on nuudleid või klimpe või köögivilja-, liha- või kalatükke, püüa parema käega toidupalad söömispulkade vahele võtta ning hoia vasakus käes abiks lusikat, et saaksid suutäied suhu pista.
Pulkadega söömise etikett
Kui sind hiina peresse sööma kutsutakse, on kasulik teada üht-teist Hiina lauakommetest ja etiketist. Kõigepealt asetatakse laua keskele mitu toiduvaagnat. Oota, kuni võõrustaja või perekonnapea võtab söömispulgad kätte ja annab kõigile märku alustada. Nüüd on külalistel paras aeg sellele kutsele vastata, võtta samuti söömispulgad ja sööma asuda.
Kui mõningates Läänemaades on tavaks toite lauas ringi käia lasta, siis hiina kommete juurde see ei kuulu. Selle asemel võtab igaüks endale ise seda, mida soovib. On päris tavaline, et kui pere koos sööb, võtab iga pereliige oma söömispulkadega ühistest kaussidest toidupalasid ja pistab need endale otse suhu. Toidu lürpimisele, söömispulkade otste lakkumisele või vaagnatelt lemmiktükkide otsimisele vaadatakse aga sellegipoolest kui halbadele kommetele. Emad õpetavad Idamaades oma lapsi, et nad söömispulkade otsi ei näriks, ning põhjuseks pole üksnes mure hügieeni pärast, vaid ka tõsiasi, et see rikub söömispulkade väljanägemise.
Tähelepanelikkusest külaliste vastu pannakse mõnikord lauale ka serveerimislusikad või üks paar söömispulki lisaks. Need on selleks, et inimene saaks tõsta laua keskele asetatud nõudest toitu teise nõusse või enda riisikaussi. Ära siiski solvu, kui su võõrustaja enda söömispulkadega sinu jaoks mõne suutäie välja valib ja selle otse sinu kaussi paneb. Ta tahab lihtsalt parimad tükid kindlasti oma austatud külalisele anda.
Söömispulkadega millelegi osutamist peetakse ebaviisakaks, just nagu see on ka nugade ja kahvlite puhul. Samuti arvatakse halbade kommete hulka see, kui sööja söömispulkadega samal ajal veel midagi kätte võtab. Seetõttu tuleks enne serveerimislusika, salvräti või teetassi võtmist söömispulgad käest panna. Sageli on selle jaoks laual olemas ilusad väikesed pulgahoidjad.
Kui lõpetad söömise, pane söömispulgad kenasti lauale, istu rahulikult ja oota. On ebaviisakas lahkuda lauast enne, kui kõik on lõpetanud. Taas on võõrustaja või perekonnapea see, kes söögikorra lõpetab, tõustes püsti ning kutsudes kõiki üles lauast lahkuma.
Nüüd, mil sa tead, kuidas söömispulki kasutada, tuleb sul need vaid endale muretseda ja nendega söömist harjutada. Kui siis keegi järgmine kord su Hiina restorani või enda juurde Hiina toitu sööma kutsub, miks mitte proovida üht paari „kiireid”? Nendega võib toit lausa maitsta parem!
[Kast/pilt lk 14]
Pisut söömispulkade ajaloost
Mõned Hiina õpetlased usuvad, et esimesi söömispulki ei kasutatud mitte söömisel, vaid toidu valmistamisel. Väikesed toored toidutükid pakiti lehtede sisse ning kepikeste abil pandi kuumad kivikesed selle pakendi sisse. Sel moel toitu küpsetades ei põletanud kokk ennast ära. Hilisemal ajal kasutati neid pulki selleks, et keedupotist toidutükikesi välja tõsta.
Esimesed söömispulgad olid tõenäoliselt tehtud kergesti hävivast puidust või bambusest.a See on ka üks põhjus, miks on praegu peaaegu et võimatu öelda, millal täpselt need esmakordselt kasutusele võeti. Arvatakse, et söömispulki kasutati Hiinas juba nii ammu kui Shang-Yini dünastia ajal (umbes 16.–11. sajandini e.m.a.). Üks veidi pärast Konfutsiuse aega (551–479 e.m.a.) kirja pandud ajaloodokument räägib sellest, kuidas supi seest toidutükke ’napsati’, mis näitab seda, et mingisugused söömispulgad olid kasutusel.
Ilmselt oli Hani dünastia (206 e.m.a. kuni 220 m.a.j.) valitsemisaja alguses pulkadega söömine juba tavaline. Ühest sellesse perioodi kuuluvast hauast, mis Hunani provintsis Changshas välja kaevati, leiti lakitud söögiriistade komplekt, kuhu kuulusid ka söömispulgad.
Söömispulki kasutatakse ka Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja teistes Idamaades, ja seda suuresti just Hiina kultuuri mõjul.
[Allmärkus]
a Muistses hiina keeles sisaldavad k’uai tzu (’kiired’) mõlemad kirjamärgid bambust tähistavat võtit, andes niiviisi viite materjalile, millest söömispulki algselt valmistati.
[Pildid lk 15]
Harjutamine teeb meistriks