Meie aja koopaelanikud

„ÄRGAKE!” LESOTHO-KORRESPONDENDILT

KOOPAELANIKUD meie ajal? Jah, nad elavad Lõuna-Aafrika mägises kuningriigis Lesothos. Nende küla Ha Kome asub Lesotho pealinnast Maserust umbes 60 kilomeetri kaugusel suursuguste Maloti mägede jalamil. Suvekuudel katavad neid mäenõlvu erkpunased kaunid tõrvikliiliad, mis lopsakas rohelises taimestikus hästi silma torkavad.

Siin elavad mitmed pered nii nagu nende esivanemad sajandeid tagasi. Nad ehitavad oma elupaiga kaljukoobastesse. Koopa esiseina paks raamistik tehakse puutoigastest või muust materjalist, näiteks pilliroost. Sein kaetakse muda ja lehmasõnniku seguga. See kaitseb mingil määral Lesotho külmade talvede eest, mil temperatuur võib langeda allapoole nulli. Koopa sees põrandal on madalam koht ifo ehk lõkkease, kuhu tehtud tuli samuti külma eest kaitseb.

Laeks, tagaseinaks ja sageli ka külgseinteks on aga kalju ise. Ka need kaetakse muda ja lehmasõnnikuga ning seda tuleb teha igal aastal. See lisab kivile värvi ning teeb seinad ühetasasemaks. Koopasisemust kaunistavad lehmanahad, mida kasutatakse ka magamisasemeks.

Lääne inimese jaoks on seesugune eluviis muidugi võõras, ent huvitav. Koopaelanikud kannavad selliseid rõivaesemeid nagu kirju vaip ja koonusekujuline õlgkübar. Paljajalgseid poisse võib mitmel pool näha loomi karjatamas, küla mehi aga maisipõllul töötamas või omavahel elavalt juttu ajamas.

Kohati võib märgata ka moodsat tehnoloogiat. Küla noorte ja vanade meelt lahutab see, kui pea kohal vahel mõni väike lennuk lendab või neljarattalised sõidukid turiste koobaste juurde sõidutavad. Süüa tehakse peamiselt õues kolmejalgse musta raudpoti sees, mis on asetatud lõkke kohale. Kuna lõkkepuid ei ole, põletatakse kuivatatud lehmasõnnikut, pilliroogu ja üksikuid puuoksi. Koopaelanike tavalisteks majapidamistarveteks on traditsiooniline käsiveski maisi jahvatamiseks ning puupulk maisipudru segamiseks.

Lesotho on tuntud bušmanite maalingute poolest, mida on leitud koobastest ja kaljuseintelt kogu riigist. Bušmanid on Ha Kome koobaste algsed elanikud. Maalingutel on kujutatud mitmesuguseid tegevusi, paatide ja võrkudega kalastamisest tantsimiseni, kus tantsijad kannavad tõenäoliselt loomamaske. Maalingud kujutavad ka loomi, nagu näiteks paaviane, lõvisid, jõehobusid ja suurimaid antiloope – kannasid. Enamik Ha Kome koopamaalingutest on hävinud. Bušmanite kunstist on järele jäänud vaid jäljed.

Ha Kome lähedal teevad kuulutustööd Jehoova tunnistajad. Aeg-ajalt külastavad nad koopaelanikke, kes on tuntud külalislahkuse poolest. Tunnistajatele pakutakse tihti kohalikku putru, mida kutsutakse motoho’ks. Paljud Ha Kome elanikud võtavad hea meelega vastu piiblilist kirjandust. Sageli väljendavad nad oma tänu kirjanduse eest sellega, et annetavad tunnistajatele köögivilju ja mune või muud nende haridustöö edendamiseks.

Meie aja koopaelanikud peavad sügavalt lugu Piiblist ja neile meeldib esitada palju küsimusi elu, surma ja oma traditsiooniliste uskumuste kohta. Tänu Jehoova tunnistajate innukusele sellel territooriumil on alustatud palju piibliuurimisi. Nii on tõeseemned nende alandlike inimeste südames leidnud viljaka pinnase (Matteuse 13:8).

[Kaart lk 26]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

HA KOME