Vaatleme maailma
Planeet Maa on ainulaadne
Astronoomide sõnul avastatakse pidevalt uusi planeete sel viisil, et teadlased mõõdavad mõne kauge tähe võbina, mille tekitab selle tähe ümber tiirlevate planeetide gravitatsioonijõud. Väidetavalt on 1999. aasta seisuga leitud väljaspool meie päikesesüsteemi 28 niisugust planeeti. Need uued planeedid, mis olevat avastatud, on umbes Jupiteri suurused või suuremad. Jupiter on Maast ligi 318 korda raskem. Arvatakse, et need planeedid koosnevad heeliumist ja vesinikust nagu Jupitergi. Nende planeetide orbitaalkauguste tõttu peetakse väga ebatõenäoliseks, et mõni maasuurune planeet võiks eksisteerida koos nendega. Pealegi on nende orbiidid ovaalsed, mitte ringjoonelised nagu Maa 150 miljoni kilomeetri pikkune orbiit. Ühe planeedi orbiit läheb ümber oma tähe 58 miljoni kuni 344 miljoni kilomeetri kauguselt. Üks astronoom sõnas: „Ilmneb, et korrapärased, ringjoonelised orbiidid, mida võib näha meie päikesesüsteemis, on suhteliselt haruldased.”
Vilistades suhtlemine
Londoni „The Times” teatab, et Hispaania kooliõpilased, kes elavad Kanaari saarestiku Gomera saarel, peavad õppima vilekeelt, mida kohalikud karjused on kasutanud juba sajandeid. Gomera silbo ehk vile tekkis mägipiirkonnas, kus oli vaja üle oru suhelda. See kujutab endast vilehelide kasutamist, otsekui matkitaks kõnesilpe. Vilistajad panevad sõrmed suhu, et tekitada erinevaid toone, ning nad panevad käed torru nii, et heli kandub kuni kolme kilomeetri kaugusele. 1960-ndail aastail oli silbo peaaegu hääbunud, kuid nüüd on see jälle populaarseks saanud ning saarel peetakse ka iga-aastast vilistamispäeva. Sellisel suhtlemisel on aga omad puudused. „Vestelda on võimalik, kuid on vähe asju, millest saaks sel viisil rääkida,” sõnab kohalik koolidirektor Juan Evaristo.
Lapsed ja uni
„Lapsevanemad peaksid piirama ka seda, mida kooliealised lapsed võivad enne voodisseminekut teha, mitte ainult seda, kui kaua nad võivad õhtul üleval olla,” öeldakse ajakirjas „Parents”. „Telerivaatamine, arvuti- ja videomängude mängimine ning võrgus surfimine on virgutavad tegevused, mis hoiavad laste meeled liiga kaua töös. Samuti ei lase liiga suur hulk tegevusi pärast kooli neil koolitöid mõistlikul ajal lõpetada.” Uurimus näitab, et unepuudus mõjub lastele sageli hoopis teisiti – nad muutuvad hüperaktiivseks ja taltsutamatuks, täiskasvanud aga jäävad uniseks ja vaikseks. Tagajärg on see, et unepuudusega lastel on koolis raske keskenduda, tähelepanelik olla, õpitavaid asju meeles pidada ja probleeme lahendada. Ekspertide sõnul tuleb vanematel kindlaks määrata aeg, mil lapsed peavad voodisse minema, ja sellest tuleks kinni pidada. See ei tohiks jääda viimaseks abinõuks, kui energia ja jõud on juba täiesti ammendatud.
Ülemaailmne AIDS
Kanada ajalehes „The Globe and Mail” kirjutatakse, et ÜRO ühe uue aruande kohaselt on kogu maailmas „HIV/AIDSiga nakatunud rohkem kui 50 miljonit inimest – see võrdub Suurbritannia elanikkonnaga – ja surnud on 16 miljonit”. „Üheksal Aafrika maal tehtud uurimus on näidanud, et praegu on nakatunute hulgas naisi 20 protsenti rohkem kui mehi” ja et „teismeliste tüdrukute seas on HIV/AIDSi nakatumine umbes viis korda sagedasem kui teismeliste poiste seas”. ÜRO HIV/AIDSi ühisprogrammi juht Peter Piot nimetab Ida-Euroopa olukorda „plahvatuslikuks”. Aruandes märgitakse, et „HIV-nakkus on endises Nõukogude Liidus viimase kahe aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud, see on kiireim kasv maailmas”. Ekspertide sõnul on niisugune olukord tekkinud süstitavate uimastite laia leviku tõttu selles piirkonnas. Kogu maailmas on rohkem kui pooled HIV/AIDSi nakatunutest „saanud selle haiguse 25. eluaastaks ja tavaliselt surevad nad enne 35-aastaseks saamist”.
Päikesekaitsekreemid ja vähk
„Kui inimesed määrivad end kõrgefaktorilise päikesekaitsekreemiga, siis annab see neile võltsi kindlustunde ja võib suurendada nahavähi ohtu,” teatab Londoni „The Times”. „See on nii sellepärast, et nad viibivad kauem päikese käes ja saavad rohkem kiirgust.” Itaalias Milanos asuva Euroopa Vähiinstituudi teadlased leidsid, et inimesed, kes kasutasid kaitsekreemi faktoriga 30, viibisid 25 protsendi võrra kauem päikese käes kui need, kes kasutasid kreemi faktoriga 10. Phillipe Autier, selle uurimuse autor, ütleb: „Päikesekaitsekreemi kaitseefekti nahavähi vastu, eriti melanoomi vastu, pole üldiselt inimeste peal tõestatud, kuid on olemas usutavad andmed, et päevitamise kestuse ja nahavähi vahel on tugev seos.” Nüüd hoiatavad terviseasjatundjad pikaajalise päevitamise eest, hoolimata sellest, kui kõrge kaitsefaktoriga kreemi kasutatakse. Briti Tervisehariduse Ameti vähiteemaliste hoogtööde korraldaja Christopher New soovitab: „Ära lõpeta päikesekaitsekreemide kasutamist, aga pea meeles, et need ei luba sul kauem päevitada.”
Ideaalne transport?
Kolmerattalised velorikšad on olnud Indias kasutusel juba aastakümneid. Ajakirja „Outlook” andmeil pole need muutunud – „raske puitstruktuur, suur malmšassii, kohmakad viltused istmed ja ei mingeid käike”. Viimastel aastatel on paljud olnud nende kasutamise vastu, kuna need mõjuvad halvasti nende juhtide tervisele, kes on enamasti eakamad ja alatoidetud mehed. Nüüd, kui Indias on õhusaaste ohtlikult suureks läinud, on velorikšade kasutamine uue hoo saanud. Üks Delhi firma on loonud sellise disainiga rikša, millel on palju kergem ja voolujoonelisem struktuur, mis vähendab tuule takistust. Samuti on sel käigud, mis vähendavad tublisti väntamispingutusi, ergonoomne sadul, lenkstang, mis ei tekita nii palju randmevalu, ning laiem ja mugavam reisijate iste. Projektijuht T. Vineeti sõnul „sobivad need tänapäevase poliitiliselt korrektse stsenaariumiga, kus populaarseteks loosungiteks on inimõigused ja reostusvaba keskkond”. „Outlook” lisab: „Tagasihoidlik rikša võib osutuda 21. sajandil ideaalseks transpordivahendiks.”
Postside on asendamatu
Praeguseks „pole tehnika suutnud kirjavahetust millegagi asendada”, väidab ajaleht „Le Figaro”. Prantsusmaa postiteenistus saatis 1999. aastal edasi rekordilise arvu, 25 miljardit kirja. Sellest 90 protsenti oli ärikirjavahetus ja vaid 10 protsenti erakirjavahetus. Ligi pool kõigist kirjadest sisaldas mingit reklaami, mida 98 protsenti küsitletutest väitis olevat hoolega lugenud. Iga päev teeb 90 000 Prantsusmaa postiljoni, kellest 40 protsenti on naised, rohkem kui 72 000 postiveoringi, jagades laiali 60 miljonit kirja.
Murelikud kindlustajad
Prantsuse ajaleht „Le Monde” teatas, et „1999. aasta oli edasikindlustusfirmadele neetud aasta”. Looduskatastroofid tekitasid 1998. aastal 1,45 triljoni krooni ulatuses kahju, millest 242 miljardit katsid kindlustusseltsid. 1999. aasta võib kindlustajatele veelgi rohkem maksma minna, sest Türgis ja Taiwanil olid maavärisemised, Jaapanis taifuunid, Indias ja Vietnamis üleujutused ning lisaks toimus veel muid katastroofe. Kindlustajaid teeb murelikuks see, et tihedalt asustatud piirkondades suureneb katastroofide tõenäosus. Maailma juhtiv kindlustusfirma hoiatab globaalse soojenemise „laastava mõju” eest ja „inimtegevuse tagajärgede eest kliimale”.
Džomolungma on nüüd veelgi kõrgem
„Džomolungma, maailma kõrgeim mäetipp, on kõrgem, kui teadlased seni arvasid, ja ta kerkib veelgi,” ütleb hiljutine Reuteri teadaanne. „Keerukate satelliitseadmetega mõõtsid mägironijad Džomolungma kõrguseks 8850 meetrit – peaaegu 8,9 kilomeetrit ... See on kaks meetrit rohkem kui eelmise ametliku mõõtmise ajal 1954. aastal, mil mäe kõrguseks mõõdeti 8848 meetrit.” Uus mõõtmistulemus on arvestatud koos lumise tipuga. Mäe kaljutipu tegelik kõrgus on senini teadmata. National Geographic Society hakkab seda uut mõõtmistulemust maakaartidele märkima. Lisaks sellele, et see mägi kerkib, liigub ta – tegelikult kogu Himaalaja mäestik – kirde suunas Hiina poole 1,5 kuni 6 millimeetrit aastas.