Vaatleme maailma
Kas õpetada religiooniajalugu?
Hiljutises küsitluses, mille korraldasid ajaleht „Le Monde” ja ajakiri „Notre Histoire”, selgus, et vaid 57 protsenti prantslastest sooviks riiklikesse koolidesse religiooniajaloo tundi. „On märkimisväärne, et järjest enam inimesi on sellele vastu,” ütleb „Notre Histoire”. „See näitab kas hirmu uskupööramise ees või peetakse kooli kohaks, kus ei tohiks olla mingisugust usuõpetust.” Paradoksaalne on aga see, et valdava enamuse arvates edendavad need tunnid õpilastes sallivust. Küsitlus näitas, et Prantsusmaal on katoliikluse järel teine suur usk islam, millel on neli miljonit poolehoidjat. Peale selle kuuluvad selle riigi paljude religioonide hulka veel protestandid, juudiusulised, budistid, õigeusklikud ja Jehoova tunnistajad.
Nakkuste edasiandmine
„Nakkushaigused võivad kanduda ühelt inimeselt teisele selliste tavaliste toimingute kaudu nagu kraani keeramine või telefoni kuuldetoru hoidmine,” ütleb Londoni ajaleht „The Guardian”. USA Tucsoni Arizona ülikooli teadlased ütlesid, et kui inimene, kellel on äge nohu, nuuskab ja keerab kraani, võib ta jätta kraani käepideme külge „rohkem kui 1000 viirust”. Paljud neist viirustest võivad nakatada järgmist inimest, kes keerab kraani, ning eriti veel siis, kui see inimene puudutab seejärel oma suud, nina või silmi. Bakterite ja bakteriviirustega seotud katsed näitasid, et „telefoni kuuldetoru kaudu anti edasi 39% bakteritest ja 66% viirustest, kraani kaudu aga 28% ja 34%”. Nakatunud sõrmega alumise huule puudutamine võib edasi anda rohkem kui kolmandiku neist haigusetekitajatest. Sel viisil võivad pesemata käte kaudu kergesti edasi kanduda rotaviirustest põhjustatud haigused ja salmonellade põhjustatud kõhulahtisus.
Võitlus rohutirtsunuhtluse vastu
„Hiinas on mobiliseeritud 700 000-st dresseeritud kanast ja pardist koosnev armee, et võidelda viimase 25 aasta kõige suurema rohutirtsunuhtlusega,” teatab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. 2000. aasta suvel hävitasid rohutirtsuparved maa põhja- ja idaosas 1,6 miljonit hektarit viljasaaki ning läänepool Xinjiangis 3,9 miljonit hektarit rohumaad. Pardid ja kanad on õpetatud vile peale putukaid otsima ja sööma. Lindude õpetamisega tegeleva Xinjiangi rohutirtsude ja rottide kontrollameti direktori asetäitja Zhao Xinchun selgitab: „Põlluharijad teadsid, et kanadele meeldivad väga rohutirtsud, seepärast tegime mõned katsed [ning] selgus, et pardid söövad rohkem kui kanad [kuni 400 rohutirtsu päevas], nad on halva ilma korral kanadest vastupidavamad ning neid ei puutu kotkad ja nirgid. ... Me laseme linnud rohumaale, puhume vilet ja linnud hakkavad rohutirtse sööma.” Peale lindude kasutatakse rohutirtsude hävitamiseks ka lennukeid, mis heidavad põldudele tõrjeaineid ning mikroorganisme.
Uni on hädavajalik
„Vähemalt neljandik lõuna-aafriklasi töötab vähese magamise või unehäirete tõttu vaid poole jõuga,” teatab Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht „The Natal Witness”. Uneuurija dr James Maasi sõnul uuendab aju une ajal elutähtsate ülekandeainete varusid, seega on inimesel vaja piisavalt magada, et tal oleks hea mälu, loovus, võime probleeme lahendada ja õppida. Vähene magamine põhjustab depressiooni, ärrituvust, rahutust, huumorimeele ja sotsiaalse kohanemisoskuse vähenemist, halvendab keskendumisvõimet ja mälu, kahandab suhtlemisoskust, segab otsuste tegemist, paneb inimesi rohkem riskeerima ning on süüdi produktiivsuse ja elukvaliteedi langemises. Nendel inimestel, kes magavad viis tundi või vähem, kahaneb vastupanuvõime viiruste suhtes. „Selleks et töötada tõhusalt, tuleb meil magada kolmandiku oma elust ehk keskmiselt kaheksa tundi ööpäevas.”
Süvavee korallid
„Põhja-Euroopa sügavatest pimedatest ja külmadest vetest on leitud korallriffe, kus on sama palju elu ja mitmekesisust kui troopilistes korallriffides,” teatab Kanada ajaleht „National Post”. Korallriffides elab sadu liike, sealhulgas käsnasid, veenuslehvikuid ja „arvukalt hulkharjasussi liike, millest paljusid pole teadlased varem kirjeldanud”. Merepõhja setete proovidest on leitud palju väikseid loomi, „millest umbes pooled on teadusele tundmatud”, ütleb Alex Rogers Suurbritannia Southamptoni ülikooli okeanograafiakeskusest. „Neid riffe ei tule kaitsta mitte korallide enda pärast – neid on üksikutes kolooniates ka mujal –, vaid kui teiste olevuste elupaiku.” Tema arvestuste kohaselt elab korallriffides umbes 900 loomaliiki. Arvatakse, et korallrifid on elupaigaks ka „mõningatele kaubanduslikult tähtsate kalade maimudele”, ütleb ajaleht.
Perekonnad lagunevad Suurbritannias
Suurbritannia on Euroopas lahutumuse poolest esikohal ning isegi veel rohkem läheb selles riigis lahku vabaabielu elavaid paare. Valitsuse algatatud uuringu raport „Perekondade lagunemise hind” hoiatab: „Kõige rohkem kannatavad lapsed pere, eriti tuumpere purunemise tagajärjel.” See läheb briti maksumaksjale otseselt maksma keskmiselt 11 naela [250 krooni] nädalas, ent kaudsete kulutuste hulka kuuluvad uued kodud, mida vajavad lahkuläinud pered, ning sellega kaasnev kahju keskkonnale. Raportis, mille eesmärk pole moraali lugeda, öeldakse: „Me arvame, et abielu on läbi aegade osutunud kõige kindlamaks alustoeks stabiilse ühiskonna loomiseks ja laste kasvatamiseks.”
Ülekäte läinud elevandinoored
Noorte isaste elevantide tõttu on Lõuna-Aafrika Vabariigi Hluhluwe-Umfolozi loomapargis 1991. aastast saadik teadete kohaselt hukkunud 36 ninasarvikut, ütleb ajakirja „African Wildlife” raport „Hoidud vitsast, rikud lapse”. Tuleb välja, et need ebanormaalselt agressiivsed noored elevandid on orvud, kes on pärit Krügeri rahvuspargist, kus elevante plaanipäraselt tapeti, ning nad on saanud suguküpseks tavapärasest mitu aastat varem. Elevandiuurijate arvates põhjustab sellist käitumist elevantide tavalise hierarhia puudumine. Seepärast toodi Krügeri rahvuspargist kümme isaelevanti, et halvasti käituvaid noori korrale kutsuda. Ühes teises reservaadis, kus 1998. aastal seda noorelevantide kasvatusprogrammi alustati, pole pärast seda antud teada ühestki ninasarviku surmast.
Hiina terrakotaarmee rünnaku all
„Ühte Hiina kuulsaimat turistide vaatamisväärsust, 2200 aastat vana terrakotaarmeed, ründab uus vaenlane,” teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Nelikümmend liiki seeni on rünnanud rohkem kui 1400 kuju sõjaväest, mis koosneb enam kui 8000-st elusuuruses sõdurist, vibukütist ja hobusest ning mis kaevati välja riigi muistse pealinna Xi’ani lähedalt Hiina keisri Qin Shi Huangdi haua juurest. See suurejooneline kollektsioon avastati 1974. aastal ja on paigutatud maa-alusesse kambrisse. Kujusid käib „iga päev vaatamas peaaegu 4300 inimest, kelle hingeõhu ja kehasoojuse tõttu hakkab kujude särav värv kaduma”, ütleb Londoni ajaleht „The Times”. Et seened ei leviks kõikidele kujudele, on Xi’ani linna võimud kutsunud kohale Belgia kompanii, kes on spetsialiseerunud fungitsiidide kasutamisele.
Talv – sõber või vaenlane?
Külm ja märg ilm ei pruugi tervisele üldsegi kahjulik olla, teatab Saksamaa terviseleht „Apotheken Umschau”. Korrapärased jalutuskäigud talvel võivad hoopis südametegevust ja vereringet stimuleerida ning tervet keha tugevdada, ütleb dr Angela Schuh. Köetud ruumides viibimise tõttu võib keha kaotada võime temperatuurimuutustele normaalselt reageerida. See aga suurendavat vastuvõtlikkust nakkustele ning põhjustavat väsimust ja peavalu. Kui aga inimene karastab end sellega, et liigub korrapäraselt ka „halva” ilmaga, muutub ta vastupidavamaks ja külma suhtes vähem tundlikuks.