Vaatleme maailma
Maamiinide uus definitsioon
Üle 135 riigi on juba kirjutanud alla Ottawa lepingule, mis keelustab jalaväemiinid, ning Ameerika Ühendriikidel on plaanis anda sellele oma allkiri 2006. aastal. „Murettekitav on aga see, et nüüd püütakse muuta keelustatud miinide definitsiooni,” ütleb „New Scientist”. „Jaapan ... arvab, et randadel lebavad lõhkekehad pole jalaväemiinid, kui need on kaugjuhitavad. ... Selle asemel, et nimetada seda maamiiniks, kutsutakse seda „mürske laiali pilduvaks aparaadiks”.” Kuna Ameerika Ühendriigid kasutavad praegu tankitõrjemiinide kaitsmiseks jalaväemiine, on neil väljatöötamisel tankitõrjemiinid, mis hüppaksid ringi ja nurjaksid nõnda püüded miinivälja puhastada. Kui mõned miinid on tee rajamiseks demineeritud, „avastaksid ülejäänud robotiseeritud tankitõrjemiinid teiste miinide puudumise ning hüppaksid ringi, kuni moodustaksid jälle tavapärase asetuse”, kirjutab ajakiri. Isereguleeruvatele miinidele „tehakse võimas kolbalus, mis peaks lennutama neid rohkem kui 10 meetri kõrgusele”.
Pikem eluiga
Nagu näitab hiljutine ÜRO inimarengu raport, on Peruus viimase 25 aasta jooksul keskmine eluiga pikenenud 12,8 aasta võrra. Ajavahemikus 1970–1975 oli keskmine eluiga 55,5 aastat, kuid aastatel 1995–2000 tõusis see 68,3 aastani. Ajaleht „El Peruano” ütleb, et keskmine eluiga on pikenenud tänu paranenud arstiabile, mis on sama perioodi jooksul vähendanud vastsündinute suremuskordajat 115-lt 1000 imiku kohta 43-le, ning alla viieaastaste laste suremuskordajat 178-lt 1000 kohta 54-le. Arvestuste kohaselt peaks järgmise viie aasta jooksul „23 protsenti rahvastikust elama 60-aastaseks”, teatab „El Peruano”.
Kasulik vitamiin
Kui töötame arvutiga, reageerivad meie silmad pidevalt ekraanile ilmuvatele heledatele ja tumedatele valguspunktidele, märgib Poola terviseajakiri „Zdrowie”. Mida tugevamad on need visuaalsed signaalid, seda rohkem kasutavad meie silmad rodopsiini, valgustundlikku pigmenti, tänu millele me näeme. Oluline osa rodopsiini tekkes on A-vitamiinil. „Zdrowie” sõnul sisaldavad rikkalikult A-vitamiini maks ja kalamaksaõli. Inimesed, kes peavad vähendama rasva ja kolesterooli tarbimist, võivad süüa toitu, mis sisaldab beetakarotiini, mille keha muudab päikesevalguse abil A-vitamiiniks. Beetakarotiini sisaldavad kollased, oranžid, punased ja rohelised köögiviljad ning sellised puuviljad nagu aprikoosid, virsikud, kuivatatud ploomid, melonid ja mangod.
Mobiiltelefonid ja õnnetused
Sõiduteed pole ainukesed kohad, kus mobiiltelefonide kasutamise tõttu võib juhtuda õnnetusi. Jaapani raudteeametnikud ütlevad, et inimesed, kes ootavad perroonil rongi ja süvenevad mobiiltelefonivestlusse, unustavad, kus nad on. Ajalehes „Asahi Evening News” kirjutati hiljutisest õnnetusest, kus üks noor mees kallutas end telefoniga rääkides üle perrooni ääre. Kui ta kõne ajal telefonitoru teises otsas oleva inimese poole alateadlikult kummardas, riivas tema pead saabuv rong. Õnneks pääses ta „vaid haavaga parema silma kohal”. Ent ühel teisel juhtumil „sai keskkooliõpilane kaubarongilt surmava löögi, kui ta end mobiiltelefoniga rääkides üle perrooni ääre kallutas”. Raudteejaama personal annab teada, et mõnikord pillavad inimesed oma telefoni raudteele. Üks 26-aastane mees, kes hüppas raudteele oma telefoni päästma, jäi ise rongi alla ja suri. Raudteeametnikud paluvad inimestel „meeles hoida, et perroonid on väga ohtlikud kohad”.
Suhtumine ja lennuõnnetused
Artikkel Singapuri ajalehes „The Straits Times” kirjutab, et üks reisilennukite õnnetuste võimalikke põhjusi on halb koostöö lendurikabiinis. Artiklis öeldakse, et „Aasias on kapteni ja teise piloodi omavahelised suhted väga hierarhilised. Kapten on vaieldamatu ülemus, nii et kui teine piloot märkab mingisugust häiret, võib ta kõhelda, kas anda sellest teada, sest ta kardab kapteni autoriteeti kahtluse alla seada”. Ajalehe sõnul võivad inimesed märgata võimalikku probleemi, kuid hoiduda sellest teada andmast, „sest nad võivad seada end niiviisi ebasoodsasse valgusesse”. Või arvavad nad, et nende usaldusväärsuses kaheldakse „nende koha tõttu hierarhias”. Kui aga lendurikabiinis hoidub teine piloot probleeme teada andmast, võib see suurendada õnnetuse riski.
Korallid suures ohus
India ookeani korallrifid Lõuna-Aafrika Vabariigist Indiani on suures ohus, ütleb ajakiri „The Economist”. Merebioloogid tegid hiljaaegu murettekitava avastuse. Nimelt on „50–59% India ookeani korallriffidest viimase kahe aasta jooksul surnud”. Põhjus on see, et korallid ei talu seda, kui veetemperatuur muutub rohkem kui mõneks nädalaks paari kraadi võrra soojemaks. „Aastal 1998 oli temperatuur Seišellide ümber mitu nädalat kolme kraadi võrra kõrgem kui muidu sel aastaajal,” teatatakse ajakirjas. Teadlaste arvates on see „tähelepanuväärne tõend globaalse soojenemise kohta”. Korallide hukkumine läks Maldiividele aastatel 1998/99 maksma 63 miljonit USA dollarit. Turistid, kes loodavad näha kauneid riffe, ütleb „The Economist”, „lahkuvad, kuna neile valmistavad pettumust inetu halli korallipuru lasud”. Artikli kaastoimetaja Olof Linden teatas, et „suur osa meie planeedi kõige mitmekesisemast ökosüsteemist on lihtsalt häiritud”. Kuna korallrifid on tähtsad kalade „lasteaiad”, on see katastroof halvaks endeks ka rannarahvale, kelle elatis sõltub kalapüügist.
Pensionärid lahutavad
Prantsusmaal on „tõusnud üle 55-aastaste lahutumus nelja aastaga 52 protsenti”, teatab ajaleht „Le Figaro”. Üle 70-aastaste lahutumus on aga rohkem kui kahekordistunud sama perioodi jooksul ning järjest enam algatavad lahutust naised. Üheks lahutuse põhjuseks on raskus pensionieluga kohaneda. Probleemid, millega tullakse toime siis, kui üks abikaasadest on tööl, muutuvad tihti talumatuks, kui mõlemad jäävad koju. Lisaks sellele on tõusnud üle 50-aastaste majanduslikult sõltumatute naiste arv. Need naised lahutavad üha tõenäolisemalt truudusetust abikaasast kui eelmiste põlvkondade naised. Samas kui pensionile jäänud mehed leiavad endale tihti noorema kaasa, jääb üha suurem arv 60. ja 70. aastates mittelesestunud naisi üksi.
Prantslaste heldekäelisus
Naised on heldemad kui mehed ning vanemad inimesed heldemad kui noored. Need on heategevusasutuse Fondation de France korraldatud aastapikkuse arvamusküsitluse kaks järeldust. Tulemused näitavad, et pooled Prantsusmaa elanikest on helded, 28 protsenti neist annab teistele midagi mitu korda aastas, kas siis raha, aega või midagi muud. Raportis selgub, et heldekäelisust edendab „seotus religiooni ja mingi ühinguga”. Sama uuringu põhjal kirjeldab Pariisi ajaleht „Le Monde” tüüpilist kitsit prantslast kui üksikut kirikus mittekäivat noormeest, kes elab tõenäoliselt Vahemere rannikul või maapiirkonnas.
AIDSi haigestumise plahvatuslik kasv
Aastal 2000 nakatus AIDSi üle viie miljoni inimese, ütleb ÜRO HIV/AIDSi Ühendprogrammi ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raport. See tähendab, et maailmas on üle 36 miljoni HIVi nakatunu, mida on üle 50 protsendi rohkem kui 1991. aastal arvestati. AIDSi epideemia on vallandunud Ida-Euroopas, kus nakatunute, peamiselt uimastisüstijate arv on aastaga peaaegu kahekordistunud. Samuti ütleb raport, et ennetusabinõud maailma rikkamates riikides ei anna tulemusi, kuna AIDS levib peamiselt uimastisüstijate ja homoseksualistide seas. Kuid Aafrika Sahara-tagustes maades, kus on 25,3 miljonit nakatunut, näib uute nakatunute arv esimest korda püsivat stabiilsena. Alates AIDSi puhkemisest on sellesse haigusesse surnud üle 21 miljoni inimese.