Inimene hävitab loodust

„Tänapäeval on inimesed need, kes peaksid vastutama selle eest, et liigid üha kiirenevas tempos välja surevad.” (KESKKONNAKAITSJA JANE GOODALL)

ELU maa peal on dünaamiline ja omavahel tihedalt seotud. Meie, inimesed, oleme üks osa suurest tervikust. Meie elu sõltub elusloodusest, kust saame toitu ja ravimeid, hingamiseks hapnikku ning organismi talitluseks vajalikke keemilisi elemente. Ühe tavalise päeva jooksul kasutab kogu maailma rahvastik enam kui 40 000 bioloogilist liiki. Kõik maakeral elavad liigid moodustavad kokku omavahel põimunud keeruka ja hämmastava bioloogilise võrgustiku.

Ent paljud eksperdid, kes seda keerukat võrgustikku uurivad, näevad, et see on ohus. On ju olnud kuulda ohustatud ninasarvikutest, tiigritest, hiidpandadest ja vaaladest. Mõned teadlased väidavad, et 75 aasta jooksul võib maakeralt kaduda koguni 50 protsenti kõigist taime- ja loomaliikidest. Loodusteadlased kardavad, et mõned liigid võivad välja surra 10 000 korda kiiremini kui seda eeldaks looduslik väljasuremistempo, nagu teadlased seda nimetavad. Ühe eksperdi hinnangu järgi on keskmine liikide väljasuremistempo üks liik 10–20 minuti kohta.

Teadlaste arvates kadusid kauges minevikus liigid peamiselt looduslikel põhjustel, ent praeguse kriisi peapõhjus on hoopis teine. On ilmne, et tänapäeval põhjustab liikide väljasuremist inimtegevus. Üks teadlane on nimetanud inimest „hävitajaliigiks”.

Kas bioloogilise mitmekesisuse drastilise kahanemise taga on tõesti inimtegevus? Kui on, siis kuidas? Kas meie elu maakeral võiks jätkuda ka ilma sellise bioloogilise mitmekesisuseta? Kas on võetud midagi ette, et peatada seda paljude meelest liikide väljasuremise kriisi süvenemist eluslooduses?

[Piltide allikaviited lk 3]

WHO

NOAA